Korteriühistu Abi

Tere!
Kas keegi on hiljuti kadalippu läbinud? Mida täpselt teha, et võlgnik kohtusse anda ning mis dokumente selle jaoks vaja on, mida kohtule esitama täpselt peab?

Kiirmenetlust ei soovi, sest võlgnik on kadunud. Leidsime ta üles, saime ka edastatud läbi tööandja talle meeldetuletuse, aga kuu tagasi kadus ta taas. Ta nimelt kuskil "punkrites", kust teda leida võimatu. Oli vaid aastakese vahepeal korralikku elu suutnud elada ja tööd teha, nüüd jälle läinud. Seega pole lootuski ta vooluta, veeta, vähemalt 15 aastat kütmata korteri eest (pigem peldiku, sest hais on kohutav) mingeid rahasid saada. Asi peaks meie jaoks jõudma korteri sundmüügini.

Kõigepealt mine juristi juurde, et mitte näppu lõigata. Jurist seletab asja lahti. Kui inimest kätte ei saa on teine olukord kui tavavõlgnik.

Kuidas siis tavavõlgnikuga on? See, et ma teda hetkel kätte ei saa ei peaks ju segama kohtusse anda. Mul on olemas kogu tõendusmaterjal kinnitustega. Kui nemad teda ei leia, pangu siis tagaselja korter müüki. Nagunii pole omanik ise vähemalt 15 aastat oma vara (millel pole erilist väärtustki) vastu huvi tundnud.

No nii, Natali ..... Mis ma siis ütlen Sulle. Esiteks, kui võlgnik pole oma 15 aastast võlga tunnistanud, saad nõuda ainult 3 viimase aasta võlga. Kui on olemas varasem kohtuotsus, siis kümne aastast võlga. Siin on palju nüansse, eriti kui sundvõõrandada tahate. Peavad olema kindlasti üldkoosoleku otsused selle kohta. Lihtsam on sellepärast juristilt nõu küsida, tuleb lõppkokkuvõttes odavam. Aga ma annan Riigikohtu lahendid sundvõõrandamise kohta, vast saad abi.
http://www.riigikohus.ee lahendite nr. 3-2-1-83-04 , 3-2-1-107-06 , 3-2-1-110-07 .
Jõudu....

Ei tule odavam. Võlg on 500 + viivised, aga kuna kaks aastat on ühistu olnud ja võlga ei soovitata pikalt venitada, tulebki kohtusse pöörduda. Meil pole raha raisata juristidele, kui niigi läheb riigilõiv.
15 aastat on lihtsalt korter tühjalt seisnud.


Ma ei sanaud ju oma küsimustele ühtegi olulist vastust. Ma ei tea ikka mida me täpselt tegema peaks kohtusse pöördumiseks võla sissenõude asjus. Mida esitama. Kü ei hakka nõudma sundvõõrandamist, sest ma usun, selleni läheb hiljem kohtutäitur ise, kuna ta ei näe oma võlast mitte midagi.

Palun nüüd uuesti oma esialgsetele küsimustele vastust.

Natali kirjutas:Tere!
Kas keegi on hiljuti kadalippu läbinud? Mida täpselt teha, et võlgnik kohtusse anda ning mis dokumente selle jaoks vaja on, mida kohtule esitama täpselt peab?

Kohtule peab esitama absoluutselt kõik dokumendid, mis tõendavad, et see tegelane on korteri omanik ja kõik arved, mis tema poolt on tasumata. Hea oleks, et dokumentide hulgas oleks ka omanikule esitatud meeldetuletusi, milledel tema allkiri peal, mis tõendavad, et ta on võlgnevustega nõus. On dokumendid koos, tuleb maksta riigilõiv ja esitada hagiavaldus kohtule just sellisena, millisena kohus seda näha tahab, koos kõigi lisadega.
Enne kohtusse minekut tuleks teha üldkoosolek võlgade sissenõudmise kohta ja seal vormistada KÜ üldkoosoleku otsus, et kõik võlgade sissenõudmisega seotud tasub võlglane. Nende kulude hulgas on nii riigilõiv, juristi kulud, inkassokulu jmt., mille kohta esitate talle arve või on need kuluread igakuise arve peal eraldi reana.
Hagiavalduse soovitan lasta teha kogemustega juristil.

Natali, kohtusse minek ei olegi odav. Tähtis on võlgniku korteri väärtus, et see kataks pärast müümisel kõik kulud, mida olete teinud. Nagu Lasnakas kirjutas lase hagi juristil teha(sellisel, kes nende teemadega on tegelenud), muidu keerab vastaspool su ümber sõrme. Isiklikult oleme just sellepärast liitunud EKÜL- iga, sealt saab vajadusel juriidilist abi.

Lihtsalt teadmiseks: vastaspool on asotsiaalsete eluviisidega inimene, kes elas vaid aasta enam-vähem normaalselt. Nüüd taas punkrites, tänaval, kus iganes, sellepärast teda ka enam taas kätte ei saa.

Ma sain sellest ise ka aru, aga sellele eluheidikule määratakse ju kaitsja, kes võib teid ära nullida.

Head uut aastat!
Anna nüüd siis tagasisidet. Tagaselja kohtuotsus olemas. Tuleb veel oodata ära aeg (30 päeva), mil kostjal on võimalik edasikaebus esitada. Vaevalt sedagi tuleb, sest ta ei saa sellest otsusest ju teadagi kuidagi.

Enn, mis juttu sa sellest kaitsjast ajasid? Ega me kriminaalasjast ei rääkinud ju. Tsiviilasjades pole mingeid kaitsjaid ega süüdistajaid.

Sorry, mida kohus otsustas?

1. Hagi rahuldada tagaselja otsusega
2. Välja mõista võlgnevus ja viivised
3. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
4. Tagaselja otsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Taas vaja kohtuteed käia. On üks põhimõtteline võlgnik, kes teatamata põhjustel lihtsalt keeldub arveid tasumast. Nüüdseks kuus kuud täis ja kauem oodata ei sooviks. Tahaks algatada maksekäsu kiirmenetluse.
Kas on midagi olulist, mida peaks meeles pidama ja mida tehakse sellisel juhul, kui enne kohtupoolset makseettepanekut juhuslikult võlgnik maksab osa võlast? Kas me saame talt ülejäänud võla ja kohtukulud (riigilõivu) siiski välja nõuda?

On ehk kellelgi kogemusi?

Kui võlgnik tasub enne makseettepaneku saamist osa võlast, saab sellest kohust teavitada ning maksekäsk tehakse veel võlgu jäädud summale.

Samuti on variant, et võlgnik täidab maksekäsu osaliselt, siis saab nt täiturile anda info, kui suur on võlgnevuse jääk.

Oluline on meeles pidada, et maksekäsu kiirmenetluse vaidlustamisel tuleb valmis olla hagimenetluseks. Hagimenetluse käigus peab ühistu tõestama esitatud arvete õigsust - sh majandamiskulude jaotamist vastavalt ühistu põhikirjale või seadusele.

Lisaks on hea, kui põhikiri sätestab võlgnevusega seotud kulutuste väljanõudmise võlgnikult ja isegi nende laekumiste järjekorra arvestamise korra (nt on järjekord - riigilõiv jm kulutused, viivis, põhinõue).

Suur tänu!

Uskumatu! Meil on nüüd probleem sellega, et võlgades sundmüüki läinud korteril tiksusid ka peale kohtuotsust ju võlad ja kui me neid ostjalt küsima hakkasime, sain sõimu osaliseks, et ma petan raha välja. Nüüd sain ka vastuse selle kohta, mida nn uue omanikku advokaat ütles selle petmise kohta, kas on see tõesti võimalik?

" jah minu advokaat ütles nii .Printisin talle kõik selle korteriga seonduvad tehingud nii kohtutäituri kui korteri esimehe vaimukused ja mulle vastati nii. Kuna kohtutäitur kogu oksioni kehtivuse vältel ei maininud poole sõnagagi ,et korter mille soetad kaasnevad eelnevad võlad seega on see tema viga ,et ei arvestanut oksioni hinna määra ja müüs korteri odavamalt kui oli võlgnevus .Seega soovitas mul sinuga mitte vaielda ja maksta vaid sellest päevast oma makse, aga võõras võlg ei ole minu vaid kohtutäituri tegematta töö"

Korteriühistu peaks antud juhul pöörduma juurde tekkinud võla suhtes uuesti kohtusse ning kohtuotsuse alusel laskma võlgnevuse korteri omanikult välja mõista.
Korteriühistule peab maksma see, kes on korteri omanik hetkel.
Sellesama kohtuotsuse alusel välja mõistetud summa saab uus omanik ise vanalt omanikult välja nõuda. See ei puutu korteriühistusse.

Jah, eks me antud juhul nii käitumegi, aga see närvikulu inimesele asjade selgitamiseks on jube, sest ei kuulata ju äragi (aga mida tahata, juba kirjaoskusest näeb, et pole kõige teravam pliiats, kellele selgitamine on mõttetu, sest advokaat on tähtsam isik kui minea).

Siit ka see küsimus, et kas on see tõesti võimalik, et mõni advokaat saab sellist nõu anda?
Ise mõtlen, et ehk ei selgitatud advokaadile õigeid asjaolusid. Korra juba oli selline juhus, kus üks majaelanik kähvas, et käis juristilt nõu küsimas ja see väitis, et meil KÜ seadusevastaselt loodud ja asju aetud, mille peale ma muidugi verest välja ei läinud, sest kogu aeg on mööda seaduseid näpuga järge aetud ja ka ise juristidelt nõu küsitud.

Advokaadid vastavad küsimustele, mis neile esitatakse.
Võimalik, et uus omanik ei teadvustanud isegi, et see võlgnevus on tekkinud peale kohtuotsuse tegemist.
Praegusel juhul kajastub korteri võlgnevus makseteatisel ja uus omanik on kohustatud selle tasuma. Ühistu ei saa seda võlgnevust mingi nipiga eelmiselt omanikult nõuda.

Seda teab ta väga hästi, sellepärast ta õiendabki, et kuna KT sai raha, siis sealt tuligi vanad võlad tasuda.
Raske on üldse sellistele midagi selgeks üritada teha, kes enne kui jutu lõpetad juba karjuma ja ähvardama hakkavad.

Üritasin talle ka öelda, et kui ta ka enda arust seda hetkel oleva kuu summat tasub, siis raamatupidamises läheb see esimesena vanemate summade katmiseks.