Korteriühistu Abi

Nagu ühes teemas juba kirjutasin, siis näiteks koristamisele kuluv summa oleks mõistlik jagada mitte m2, vaid korterite arvuga. Koristajale makstav tasu ei sõltu mitte kuidagi ei korterite suurusest ega ka mitte inimeste arvust, koristab ta ikka ühtemoodi ja ühe sagedusega, olenemata sellest kas trepi pealt tuli kokku pühkida 1 kg mulda või 3 kg. Maja üldosa (trepikojad, keldrid, välisterritoorium) ei ole ka jaotatud kuidagi korterite suuruse järgi, vaid üldosa kuulub kõigile korteritele võrdses osas, eks ole? Seetõttu oleks õigem koristuskulud korterite arvuga jagada.

Kuidas aga haldustasu, maja kindlustus, üldelekter, prügivedu, remondifond?
Mulle tundub, et tegelikult on raske ükskõik millise kohta neist öelda, et m2 kohta on kõige õigem, pigem oleks krt. kohta? Või on kellegi häid põhjendusi, millised ja miks peaksid olema just m2 kohta?

Korteriomanikel on õigus kulude jaotus otsustada oma üldkoosolekul, millel osaleb vajalik kvoorum põhikirja muutmiseks.
Vajaliku kvoorumi määrab ühistu praegune põhikiri.
Seadusest erinev kulude jaotus tuleb põhikirjaga sätestada ning seejärel saab sellest edaspidi lähtuda.

Kui panna põhikirja, et prügiveo kulude jaotus vastavalt üldkoosoleku otsusele, siis edaspidi see nii ongi - nagu ÜK otsustab, neid kulusid jaotatakse.

Seda kindlasti, et saab niimoodi otsustada ja olen seda ka näinud, aga ootaks just siin teiste arvamusi, kuidas kellegi arvates oleks kõige õigem neid jagada.

Ega teistmoodi saagi jagada, kui põhikirjas näidatud. Kuidas sinna kirja panete, on üldkoosoleku otsustada. Ainult remondifondi ei tohi muudmoodi, kui m2 järgi jagada - see seadustega paika pandud. Meil prügivedu elanike arvu järgi, üldelekter korteri kohta, kindludtus m2 kohta, heakord m2 kohta, tehnohooldus m2 kohta, rem.fond m2 kohta, vesi ja kanal. näitude järgi + üldvesi vajadusel(pole vaja läinud) vastavalt tarbitud veele, kaugküte m2 kohta, halduskulud korteri kohta( see paljudel majadel m2 kohta).
KÜ juhi õppematerjalides(EKÜL) erinevad variandid välja toodud, nii et kui remondifondiga ämbrisse ei astu, on OK. Muidugi kulude jaotus kõigile korteriomanikele ühesugustel alustel on tähtis.

ennkippel kirjutas:Ainult remondifondi ei tohi muudmoodi, kui m2 järgi jagada - see seadustega paika pandud.
KÜ juhi õppematerjalides(EKÜL) erinevad variandid välja toodud, nii et kui remondifondiga ämbrisse ei astu, on OK.

Äkki viitsid lingi panna neile seadustele?

anne47 kirjutas: Kui panna põhikirja, et prügiveo kulude jaotus vastavalt üldkoosoleku otsusele, siis edaspidi see nii ongi - nagu ÜK otsustab, neid kulusid jaotatakse.

Sellisel juhul käitudes võiks põhikiri ainult ühest lausest koosnedagi: "Tegutseme vastavalt üldkoosoleku otsustele". Absurd.

Siiski tuleb regulaarsust omavad olukorrad põhikirjas fikseerida. KÜS § 151. (Majandamiskulud) lõige 1 ütleb üheselt, et majandamiskulud jagatakse eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

Seega kui te ei jaga ruutmeetri järgi, siis tuleb erisus konkreetselt põhikirjas fikseerida.

Prügiveo teemal me oleme mitmetega diskuteerinud. Olen kohanud, et tehakse nii ja naa. Nt ühes korteriühistus (K.a meil) jagatakse ruutmeetritega, teises korteriühistus aga inimeste arvuga. Miks mitte siis ka korterite peale. Isiklik arvamus on see, et päris õiget ja keskteed nagu ei olegi. Ikka saab keegi kannatada. Inimeste arvu ei saa keegi kontrollida, sissekirjutuse järgi.... aga kui tuleb sugulane suvel mitmeks kuusk külla... siis teoreetiliselt ju prügi tarbimine kasvab. Eeldusel et suuremal pinnal elab rohkem elanikke... vahel juhtub et väiksel pinnal elab väga palju rahvast ja suurel vähem... Korterite järgi... see vast siis, et kui iga kuu käib nt nädalas korra prügiauto ja see ei vähene ei suurene, siis pole ju oluline kes kui palju maksab, maksta tuleb ju see summa ikkagi...

TMärss soovib linki seadustele. Kahjuks ma muud ei leidnudki, kui õppematerjalides rasvaselt kirjutatud juhendmaterjal. Ilmselt pead juristi poole pöörduma, kui tahad täpsemalt teada. Mina isiklikult usaldan koolituste materjale. Muidugi on nendes ka kohtulahendite viited ära toodud, aga neid ma kõiki lugema ei hakanud. Sama jutt on muide ka Korteriühistu käsiraamatus 5.3. Majanduskulude eelarve lk. 26 . Tsiteerin: Kuivõrd seadusandlus ei reguleeri detailselt majanduskulude arvestamise põhimõtteid(v.a. remondifondi sihtmaksed), on igal ühistul võimalus valida endale sobivaim kuluartiklite jagunemise ja arvel kajastamise variant.
Niimoodi siis. Jõudu kõigile.

ennkippel kirjutas:.... Korteriühistu käsiraamatus 5.3. Majanduskulude eelarve lk. 26 . Tsiteerin: Kuivõrd seadusandlus ei reguleeri detailselt majanduskulude arvestamise põhimõtteid(v.a. remondifondi sihtmaksed), on igal ühistul võimalus valida endale sobivaim kuluartiklite jagunemise ja arvel kajastamise variant. .....

Ma nüüd ei tea mis aasta käsiraamat sul on, aga vähemalt viimased kümme aastat kehtinud Korteriühistuseadus koos selleaja muudatustega ei ole reguleerinud ega reguleeri ka praegu detailselt remondifondi kulude jagamist.

Praegu kehtiv KÜSeadus §15prim ütleb üheselt, et elamu hooldus-, remondikulud ja muud vahendavate teenused jagatakse ruutmeetripõhiselt kui põhikirjaga ei sätestata teisiti.

Olen kuulnud ja näinud rohkem kui küll remondifondi korjatavaid rahasid arvestatuna korteri, trepikoja jms põhiselt.

Ära ole liialt KÜ seaduses kinni, peale selle kehtivad ka teised seadused ja ka kohtulahenditega peab arvestama. Minul on 2012 aastal välja antud käsiraamat ja EKÜL kursuse lõpetasin 2015 jaanuaris(materjal oli küllalt mahukas). Põhikirjaga võib õpitu põhjal sätestada teisiti, kui m2 põhiselt kõike välja arvatud remondifondi sihtkulutused.

ennkippel kirjutas:Ära ole liialt KÜ seaduses kinni, peale selle kehtivad ka teised seadused ja ka kohtulahenditega peab arvestama. Minul on 2012 aastal välja antud käsiraamat ja EKÜL kursuse lõpetasin 2015 jaanuaris(materjal oli küllalt mahukas). Põhikirjaga võib õpitu põhjal sätestada teisiti, kui m2 põhiselt kõike välja arvatud remondifondi sihtkulutused.

Tere hea ennkippel
Olen sinuga nõus, et kohati on tegelik elu teisiti kui seadused lubavad. Olen ise seda meelt, et kui seadused elule jalgu jäävad, siis tuleb nende muutmise teele asuda. Antud juhul ütleb küll seadus üheselt, et kulud tuleb jagada ruutmeetripõhiselt kui põhikirjaga ei sätestata teisiti. Niimoodi on kirjas ja ma võtan seaduses öeldu aluseks ning ei leia ühtegi põhjust, miks peaks seda näiteks remondifondi vms osas kitsendama.
Kindlasti ei võta ma tõsiselt seda kui keegi taob rusikaga rinnale ja väidab, et tal on õigus. Ma ei taha alavääristada nii head raamatut kui EKÜL-i poolt välja antud käsiraamatut, sest see on spetsialistide poolt koostatud raamat, aga usun, et siin on midagi tõlgendamisega nihu läinud.
Aga sul, hea ennkippel, on võimalus raamatu autoritega ühendust võtta ja küsida neilt esitatud väitele alust. Pimesi kellegi või millegi uskumine ei ole kunagi head toonud.

Tõlgendamistega pole midagi nihu. Selleks kursused ongi, et KÜ juhid ämbrisse ei astuks. Kui sa arvad, et EKÜL jurist Margus Saulep ja juhatuse liige Urmas Mardi, kes ise käivad korteriühistuid kohtus esindamas, midagi valesti õpetavad, siis ma ei tea ...... ! Samas Sa jätad tähelepanuta § 15 selle poole, mis ütleb..... kui põhikiri ei sätesta teisiti(mis lubabki erinevaid variante). Jõudu, edasine jahumine mõttetu.

ennkippel kirjutas:Tõlgendamistega pole midagi nihu. Selleks kursused ongi, et KÜ juhid ämbrisse ei astuks. Kui sa arvad, et EKÜL jurist Margus Saulep ja juhatuse liige Urmas Mardi, kes ise käivad korteriühistuid kohtus esindamas, midagi valesti õpetavad, siis ma ei tea ...... ! Samas Sa jätad tähelepanuta § 15 selle poole, mis ütleb..... kui põhikiri ei sätesta teisiti(mis lubabki erinevaid variante). Jõudu, edasine jahumine mõttetu.

Hea ennkippel. Ma ei ole midagi tähelepanuta jätnud, vaid pigem ei ole sina minu postitusi korrektselt läbi lugenud, sest igas oma postituses olen väitnud, et põhikirjaga saab ka teisiti lahendada kui ruutmeetripõhiselt. Kogu tants on käinud sinu väite ümber kus väidad, et remondifondi kulu jagamise põhimõtted on seaduses detailselt reglementeeritud. Kus siis? Kohtus ja kü üldkoosolekul ei saa tugineda väitele, et keegi kuskil arvas või rääkis.
Ja teiseks ei tegele mina jahumisega, vaid tuginen oma väidetes seadustele viidates. Kas ka sina? Kes siis jahub?
Ja kui veelgi täpsem olla, siis palun vaata, kes selle peatüki KÜ Käsiraamatus kirjutanud on. Mina vaatasin, ja tean, et kindlasti ei ole sinu mainitud EKÜL juristid Saulep või Mardi, seda peatükki kirjutanud ega oma see isik, kes kirjutas, minu teada, ka juriidilist haridust.
Seega kui midagi väidad, siis ole valmis ka oma seisukohti kaitsma ega põgene arutelu lukustamise taha, viidates mingile jahumisele.
Ja tänu sinutaoliste aluseta väitmistele, mida ei väitja ega väiteid siinses foorumis lugenud kü juhid ei siin foorumis ega üldkoosolekul kaitsta oska ja nii kü juhid ämbrisse astuvadki - uskudes kedagi, kes kuskil sellest midagi rääkis.

Ma leian, et sellised üldkulud nagu üldelekter, koristamine, raamatupidamine ja halduskulu võiks olla ikka puhtalt korteripõhine.
Ruutmeetripõhine võiks olla ainult remondifond.

Oma KÜ näitel: meil on kokku 86 korterit, millest 6's on suured 100+ m2 (4 toalised). Ühes neist ka elan mina - üksi.
Ma millegipärast maksan üldelektrit kordades rohekm kui teised iniemsed! Miks?
See. et mul on suurem korter ei tohiks kuidagi mõjutada üldelektrit koridorides ja muudes ruumides. Vahepeal on mul üldelektri eest keevitatud kommunaalide arvele 20+ eurot! Ja vähemalt 7 kuul on see summa olnud üle 10 euro. Ning siis vaatad teiste korterite arveid... 2 eurot, kui mul samal ajal oli 10x rohkem. Ja kas ma siis tarbisin seda kuidagi rohkem - EI! Sellised kulud peaks kindlasti olema korterite arvu peale ühiselt jagatud.
Prügivedu peaks ka olema korteripõhine, ideaalis näeksin ette, et see oleks inimestepõhine. Tean, et oma ema KÜs ühes Õismäe omas, seal on 3 maja peale ühistu (180 korterit) ja on inimeste arvu põhine see prügiveo arve.
Mis on ka õiglane.
Ma elan üksi ja viin 1x nädalas välja sorteeritud prügi, samas kui väiksemates korterites elavad suured pered kes produtseerivad seda kordades rohkem. Ning kui inimeste arvul põhinevat lähenemist ei ole siis peaks olema prügimajandus lihtsalt korterite arvu peale ära jagatud olema.

See oli lihtsalt minu arvamus.
Kui võimalik siis selline lähenemine tuleks KÜ üldkoosolekul põhikirja sisse panna, see võiks olla minumeelest kirik keset küla lähenemine.

viilutaja kirjutas: See oli lihtsalt minu arvamus.
Kui võimalik siis selline lähenemine tuleks KÜ üldkoosolekul põhikirja sisse panna, see võiks olla minumeelest kirik keset küla lähenemine.

Selline kulude jagamine on sinu kui suure korteri omanikule, kelle korteris elab vähe inimesi kindlasti kõige kasulikum lahendus.
Kui kuulata ära kõikide erinevate suuruste, elanike arvukusega, vanusega, sissetulekuga jne jne korterite omanike põhjendused ja seletused võimalike kulu jagamise lahenduste osas, siis saame niipalju erinevaid lahendusi kui on erinevate tingimustega kortereid ja korteriomanikke. Ja neil kõigil korteriomanikel on nende endi arvates kõige õiglasem lahendus pakkuda. Aga millegipärast on nende pakutud nn õiglased lahendused kõige kasulikumad just neile endile.
Ülaltoodud tähelepanek ei ole mitte minu arvamus, vaid üle 20 aasta praktilise töö kogemus.
Seaduse looja on seadusse sisse kirjutanud nö ruutmeetri põhise kulujagamise ja seda põhjusel, et kui oled nii rahakas ja oled suutnud suure korteri osta, siis on sul ka suurem vastutus ja ka kohustus. Samas on seadusse sisse jäetud võimalus kulu jagamist teisiti lahendada kui on ruutmeeter ja seda tingimusel kui teistsugust kulujagamist soovib suur osa (2/3) otsustajatest.

MargusT kirjutas:

viilutaja kirjutas: See oli lihtsalt minu arvamus.
Kui võimalik siis selline lähenemine tuleks KÜ üldkoosolekul põhikirja sisse panna, see võiks olla minumeelest kirik keset küla lähenemine.

Selline kulude jagamine on sinu kui suure korteri omanikule, kelle korteris elab vähe inimesi kindlasti kõige kasulikum lahendus.
Kui kuulata ära kõikide erinevate suuruste, elanike arvukusega, vanusega, sissetulekuga jne jne korterite omanike põhjendused ja seletused võimalike kulu jagamise lahenduste osas, siis saame niipalju erinevaid lahendusi kui on erinevate tingimustega kortereid ja korteriomanikke. Ja neil kõigil korteriomanikel on nende endi arvates kõige õiglasem lahendus pakkuda. Aga millegipärast on nende pakutud nn õiglased lahendused kõige kasulikumad just neile endile.
Ülaltoodud tähelepanek ei ole mitte minu arvamus, vaid üle 20 aasta praktilise töö kogemus.
Seaduse looja on seadusse sisse kirjutanud nö ruutmeetri põhise kulujagamise ja seda põhjusel, et kui oled nii rahakas ja oled suutnud suure korteri osta, siis on sul ka suurem vastutus ja ka kohustus. Samas on seadusse sisse jäetud võimalus kulu jagamist teisiti lahendada kui on ruutmeeter ja seda tingimusel kui teistsugust kulujagamist soovib suur osa (2/3) otsustajatest.

Oot oot! Mis moodi minu rahaks olemine või mitte siia puutub? See, et olen vaeva näinud ja endale pika töö tulemusena suutnud suurema korteri muretseda, siis see on minu karistus?
Ning pealegi mina ostsin selle korteri siis kui oli madalseis ja hinnad olid peale krahhi all, mitte ei ostnud 2milli krooni eest omale lasnamäele 4 toalist!
Selle rahaga mis ma selle tookord ostsin ei saaks uude majja praaegu 2-toalist. Isegi mitte sellesse samasse majja kus ma elan!
Seega seda sa ei saa kohe mitte argumendina välja tuua!
Väga hea näide on pensionärid, kes kunagi elasid võibolla kahekesi 3 toalises või suuremas 2 toalises. Teatavasti meeste eluiga on lühike ja lahkuvad ennem, seega vanem naine jääb üksinda suuremasse korterisse. Siin öeldakse, et koligu välja! Koli ise välja oma kodust, kus sind seovad mälestused jms. Kas see teeb siis kohe sind rahakamaks, et sul on suurem korter kohe?

Korterite arvu põhine üldkulude jagamine on kõige õigem viis endiselt. Siis ju on kõigil ühte moodi! Sest kulud REAALSELT ONGI ühed!
Remondifond on teine asi, seal vabalt võib olla m2 põhine.

Halduskulud saavad küll olla korteripõhised, aga hoolduskuludega (sh heakord) nii toimetamine pole eriti võrdne korteripõhiselt, sest kui on suurem pind on ka seda suurem korterile vastav mõtteline osa. Kui selle järgi võtta, siis tegelikult koristada on ka seda mõttelist osa suuremal mahul suurel korteril, sama niitmisega. Meil on ahiküte, suurtel korteritel on kaks korstnat pühkida, jälle rohkem kulusid.
Prügi on meil inimeste järgi, kuna 12 korteri peale elanikke vaid 16 ja nii väikeses majas tead täpselt, kus korteris kes elab. Sissekirjutusi me ei arvesta, sest sissekirjutus ei näita midagi, ikka reaalne elanik loeb. Suurtes majades pole aga selline arvestus võimalik, ei saa päris loota, et igast korterist päris õige elanike arv öeldakse.

Vaata kõik on võimalik.
Nagu ma ütlesin siis Õismäel 3x 5 kordse maja peale KÜ.
Maja kohta on 60 korterit x3 seega kokku 180 korterit. Hoovi peal ikka tead kes on kes, ning seal jutt ka liigub kui peaks korteris olema ikka mingi suurem seltskond kuid igakuised kommunaale esitavad 1 inimese kohta korteris siis naaber ka kade ja ütleb, et nii see ikka pole. Tuleb kohe välja.
Hooldusest rääkides... nendet "mõttelistest osadest" ma pole kunagi aru saanud.
Selle järgi on mul õigus minna maja ette murule ja panna püsti sinna oma mini kasvuhoone kui see maa mulle kuulub. Aga ju ei kuulu. Niitma ja koristama peab ikka kogu pinna. Siin varasemalt öeldud ju ka, et kui juhuslikult suurema korteri elanik peaks rohkem mulda trepikotta tooma (on suurem korter ja äkki siis ka suuremad saapad?) siis koristajal vahete ei ole, tal on kindel palk ja peab selle ära koristama nagunii.
Me võiks juba kokkuleppele jõuda, et m2 põhine arveldamine on ajast ja arust kui asi puudutab mitte mõõdetavaid üld kulusi! Mingi "mõtteline" osa on pullikaka, sest reaalselt sellest osast inimesele/korterile midagi ei kuulu ning "mõttelises osas" ei põle ka trepikoja üldvalgusti suurele korterile teistmoodi kui väiksemale korterile. Seda enam, et meie trepikojas põlevad kõik tuled 24/7 ning neid välja lülitada korteriomanikel pole võimalust, ainult peakilbist kuskil.

Üldelekter taas loogiline, et korteritele võrdselt jagatakse.
Mina selgitan seda mõttelist osa täpselt nii, et nt see muruplats (jah sinna kasvuhoonet ei pane) jagataks täpselt sellise suhtega nagu korterid, kui oleks teda vaja juppideks jagada. Sama on ka trepiga, trepikoja akende või ustega, kel suurem korter, sel suurem tükk trepist, murust, millest iganes. Seda palju sinna muda kantakse, ei anna mõõta.

Head suurte korterite omanikud. Saan teist aru, et teie jaoks on väga õiglane lahendus kui kulud jagatakse korterite põhiselt. Sest see on ju teile kasulik.
Minul on korter elamus kus on 37 korteriomandit üldpinnaga ca 3200 m2, millest ühe korteriomandi suurus on ca 1400 m2 (üle 40% kogupinnast) ja ülejäänud 36-le korteriomandile kuulub 1800 m2.
Ja sättige end nüüd nende 36 korteriomanike hulka.
Kas ka nüüd olete hakkajad kulusid jagama korteripõhiselt?

MargusT kirjutas:Head suurte korterite omanikud. Saan teist aru, et teie jaoks on väga õiglane lahendus kui kulud jagatakse korterite põhiselt. Sest see on ju teile kasulik.
Minul on korter elamus kus on 37 korteriomandit üldpinnaga ca 3200 m2, millest ühe korteriomandi suurus on ca 1400 m2 (üle 40% kogupinnast) ja ülejäänud 36-le korteriomandile kuulub 1800 m2.
Ja sättige end nüüd nende 36 korteriomanike hulka.
Kas ka nüüd olete hakkajad kulusid jagama korteripõhiselt?

Nii ja üldelektri suurust see ju kuidagi ei mõjuta!
Kas inimesed ei saa aru, et see koridor vms see ju ei ulatu tema korteri sisse.
Elektri arved on ikka sama suured. Hetkel tema peab maksma millegipärast kinni ülejäänud korterite eest 40% jagu elektrit mida ta selles mahus ei kasuta!

Meie ühistu on nüüd põhikirja kandnud kõik m2 põhisest jaotusest erinevad kulude arvestamise põhimõtted.

- m2 alusel jagatakse remondifondi maksed ja küttekulud, samuti maksed reservfondi.
- korterite arvule jagatakse hooldustasu (st töötasud, raamatupidamine, kojamees, üldelekter, käidukorraldus).
- korterite arvule jagatakse nn siugtoru makse (kuna siud on ühesuurused)
- näitude alusel jagatakse vesi ja gaas
- elanike arvule jaotatakse prügiveoteenus

anne47 kirjutas:Meie ühistu on nüüd põhikirja kandnud kõik m2 põhisest jaotusest erinevad kulude arvestamise põhimõtted.

- m2 alusel jagatakse remondifondi maksed ja küttekulud, samuti maksed reservfondi.
- korterite arvule jagatakse hooldustasu (st töötasud, raamatupidamine, kojamees, üldelekter, käidukorraldus).
- korterite arvule jagatakse nn siugtoru makse (kuna siud on ühesuurused)
- näitude alusel jagatakse vesi ja gaas
- elanike arvule jaotatakse prügiveoteenus

Nii peabki. Samamoodi on päris mitmed KÜ'd Õikal teinud.
Sest sellisel kujul on hundid söönud ja lambad ka terved.

viilutaja kirjutas:Nii peabki. Samamoodi on päris mitmed KÜ'd Õikal teinud.
Sest sellisel kujul on hundid söönud ja lambad ka terved.

Juba läheb arusaamine mõistlikumaks. Kõne alla võivad juba tulla ka muud jagamise viisid kui korterite arv.

viilutaja kirjutas: Nii ja üldelektri suurust see ju kuidagi ei mõjuta!
Kas inimesed ei saa aru, et see koridor vms see ju ei ulatu tema korteri sisse.
Elektri arved on ikka sama suured. Hetkel tema peab maksma millegipärast kinni ülejäänud korterite eest 40% jagu elektrit mida ta selles mahus ei kasuta!

Mille järgi sa otsustad, et 40%-ne maksab kinni ülejäänute üldelektri. Pimesi otsustamine korterite põhiselt kulusid jagada, teadmata sisu ja tausta, soovitades sellist jagamist kui ainuõget on soovitaja poolt rohkem kui asjatundmatu käitumine .

Eestis on nõndapalju erinevate tingimustega korterelamuid, et mingit ühist lahendust (sh ka korteripõhist) pakkuda ei saa. Iga elamu korteriomanikud lahendavad kulude (sh üldelektri, koristamise jm) jagamise viisi demokraatlikul ja neile endile sobival kujul.

Seega palun „tarkadel tõekuulutajatel” hoida oma „ainuõige kulu jagamise viis” siseveendumus endale ja piirduda kogemuse jagamise teabega, et kuidas teie majas kulud jagatud on.

Näiteks üheks kulu jagamise viisiks, mida Eestis veel minu teada praktiseeritud ei ole, aga räägitavalt Soomes küll, on korteri väärtuse põhine kulu jagamine. Kui on ülemise korruse korter, mille vaade merele vms on väärt miljonit ja teine sama suur korter mis vaatab pimedasse hoovi on hoopis madalama väärtusega ja seetõttu katab proportsionaalselt teatud kulusid ka vähem.
Meile tundub selline jagamise viis esmapilgul arusaamatu ja võõras, aga selle maja omanikele tundub see mõistlik ja ainuõige jagamise viis olevat.

Seega edu kõigile oma kogemuste jagamisel, et igaüks saaks oma majale sobiva argumentatsiooniga kulu jagamise mooduse valida.