Korteriühistu Abi

Majas 12 korterit. Igas korteris on omamoodi radiaatorid, mõned korteris lausa mitu erinevast sorti radiaatoreid(malm, plekk jne). Katus soojustamata korralikult, seega viimastel korrustel jahedam. Soojasõlm renoveeritud 2a tagasi.
2016a seisab ees maja fassaadi renoveerimine, katuse soojustamine ja küttesüsteemiga tuleb samuti midagi ette võtta, suure tõenäosusega lähevad kõik radiaatorid vahetamisesse, paigaldatakse termostaatventiilid ning tasakaalustatakse süsteem.

Nii, probleem nüüd siis selline. Varasemalt küteti siin sellise süsteemiga: öösel panid küte minimaalseks, päeval samuti(väitega, et kedagi kodus ei ole) ning õhtul ja varahommikul oli mõned tunnid, kui küte täisvõimsusel soojendas seda öösel ja päeval ära jahtunud süsteemi üles. Tulemuseks see, et päeval oli väga külm(öösel muidugi oli hea magada jahedas) ning kui see kütmise kellaaeg tuli siis läks kohutavalt palavaks kuna süsteem hakkas jahtunud süsteemi üles kütma. Ja viimastel korrustel oli niimoodi küttes külm, ca 18 kraadi ja niiske. Nende radiaatori läksid vahepeal täiesti jääkülmaks.

Minu jaoks on see esimene kord kokku puutuda küttesüsteemiga ja loomulikult püüan leida lahenduse, mis rahuldaks kõiki osapooli, peamine on aga see, et ülemistes korterites saaks ka stabiilse temperatuuri vähemalt 20 kraadi. Minu meelest alla selle ei ole võimalik pikaajaliselt viibida korteris. Tekib niiskus ja see pidev jahedas oleks hakkab tervisele.
Ühesõnaga mina panin süsteemis 20 kraadi öösel ja päeval. Ja tulemus on selline: viimastel korrustel on stabiilselt 20 kraadi ja normaalne kuiv, mitte niiske. Minul, kellel on üldjuhul väga palav korter, on normaalne toas, mõni päev võiks kraad madalam olla aga üleüldiselt on normaalne nii öösel kui päeval. Küttearvel eelmise aastaga võrreldes röögatud muutust ei olnud.
Peagi läheb külmemaks õues ja siis ma loodan süsteemis 1 kraadi kindlasti temperatuuri maha keerata, kui äkki isegi saaks 2 kraadi(mida külmem on õues, seda kuumem on vesi süsteemis ja seda kuumemana ta jõuab kõikideni, see annab võimaluse veidi maha keerata kütet), eks see selgub siis kui külmemaks läheb, siis tuleb jooksvalt vaadata ja jälgida temperatuure jahedamatest korterites.

Aga nüüd karjuvad need soojade korterite omanikud, et keerake küte maha, et miks nemad peavad õhku kütma ja see on täiesti normaalne kui mõnedes korterites on 18 kraadi ja niiske pidevalt, et rohkem ei peagi temperatuur olema. Minu meelest on 20 kraadi see miinimum, millest alla ei saa enam temperatuuri võtta, siis läheb juba külmaks ja niiskeks ning nii ei saa pikalt elada.

Lisaks selline pidev süsteemi üles alla jahutamine ja kütmine võtab just rohkem kütet, kui süsteem peab hakkab praktiliselt nullist ennast üles kütma. Ja toas on niiske ning kas külm või totaalne palavus.
Minu valitud ühtlase temperatuuriga valikul on toas normaalne ja kõigil minimaalselt 20 kraadi toas. Et siis mis valik oleks õige? Kumba valikut siis kasutada, mina koos jahedamate korterite elanikega pooldame stabiilselt ühel temperatuuril hoidmist kuna meil ju süsteem reguleerib ennast õue järgi. Soojade korterite elanikud nõuavad, et küte maha keeratakse kuna neil on palav.

Peab vist üldse kokku kutsuma üldkoosoleku ja las seal kõik kraaklevad. Ja räägin kõikide jahedamate korterite elanikega, et nad kindlasti kohale tuleksid, muidu võivad nemad ise jääda kaotajateks.
Hetkel koostan ma ka ühistu kodukorda, sinna saaks märkida ka ruumide minimaalse temperatuur, selle peab otsustama üldkoosolek.

Siin on palju asjalikke inimesi koos, mis teie arvate sellisest olukorrast, mis oleks õigem. Ja oskab keegi äkki seda küttesüsteemi reguleerimist ka kommenteerida, et kas sellise ühtlase temperatuuriga on võimalik kokkuhoidu saavutada või just nimelt sellise öösel/päeval kütte maha keeramisega saab kokkuhoiu.

Süsteemi minevat kütet peaks reguleerima automaatika vastavalt õues olevale temperatuurile, mitte ise kruttima seda soojasõlmes.
Küttesüsteem renoveerida kahetoru süsteemiks ja radikatele termoventiilid külge - siis valib igaüks, kui sooja tuba tahab.
Kui seinad saavad soojustatud, on soojakaod väiksemad ja oma soovidele vastav reguleerimine lisab kokkuhoidu küttelt veel juurde.

anne47 kirjutas:Süsteemi minevat kütet peaks reguleerima automaatika vastavalt õues olevale temperatuurile, mitte ise kruttima seda soojasõlmes.
Küttesüsteem renoveerida kahetoru süsteemiks ja radikatele termoventiilid külge - siis valib igaüks, kui sooja tuba tahab.
Kui seinad saavad soojustatud, on soojakaod väiksemad ja oma soovidele vastav reguleerimine lisab kokkuhoidu küttelt veel juurde.

Meil on majas kahetorusüsteem ja renoveerimine tuleb aga 2016a. Enne seda peab ka kuidagi hakkama saama ja leidma mingi lahendus.

Süsteemi reguleeribki meil automaatika. Aga soovitud sisekliima temperatuuri peame me ise panema. Praegu on pandud süsteemis soovitav sisetemperatuur 20 kraadi öösel ja päeval.
Varasemalt oli seadistatud süsteem nii, et öösel ja päeval on temperatuur miinimumi peal ja varahommikul ning õhtul kütab. Keegi ise iga päev näppimas ei käi süsteemi, kõik need seadistused saab süsteemis paika panna ja selle järgi süsteem reguleeribki ennast vastavalt õuetemperatuurile.

Minule tundub, et Magim on mõningatest küttesüsteemi käsitlevatest terminitest valesti aru saanud.
Küsiks siis mõned täpsustavad küsimused:
1. Kas teil ikka on kahetoru süsteem?
2. Millist soojussõlme automaatikat kasutate?
3. Kui automaatika reguleerimine käib sisetemperatuuri järgi, siis kuidas te seda mõõdate ja millises konkreetses korteris?

Aga kui lühidalt küsimusele vastata, siis kütte sisse ja väljalülitamine säästu ei anna, pigem vastupidi. Säästu võib saavutada radiaatoritesse mineva vee temperatuuri alandades, kusjuures 1 kraad= 5% säästu. Sellega ei saa muidugi ka liiale minna, kusagil on piir ees. Kui soovite öist või päevast temperatuuri alandada, saab seda teha alandades küttegraafikut näiteks 4-5 kraadi võrra soovitud perioodiks.Kõike seda võimaldab seadistada normaalne soojussõlme automaatika ja kusagil kraane kruttima ei pea.Kui teil aga tõesti on kahetorusüsteem, siis kõige lihtsam ja odavam lahendus on paigaldada kõikidele radiaatoritele termostaatventiilid ja iga korter reguleerib toa temperatuuri ise.

asgard kirjutas:Minule tundub, et Magim on mõningatest küttesüsteemi käsitlevatest terminitest valesti aru saanud.
Küsiks siis mõned täpsustavad küsimused:
1. Kas teil ikka on kahetoru süsteem?
2. Millist soojussõlme automaatikat kasutate?
3. Kui automaatika reguleerimine käib sisetemperatuuri järgi, siis kuidas te seda mõõdate ja millises konkreetses korteris?

Aga kui lühidalt küsimusele vastata, siis kütte sisse ja väljalülitamine säästu ei anna, pigem vastupidi. Säästu võib saavutada radiaatoritesse mineva vee temperatuuri alandades, kusjuures 1 kraad= 5% säästu. Sellega ei saa muidugi ka liiale minna, kusagil on piir ees. Kui soovite öist või päevast temperatuuri alandada, saab seda teha alandades küttegraafikut näiteks 4-5 kraadi võrra soovitud perioodiks.Kõike seda võimaldab seadistada normaalne soojussõlme automaatika ja kusagil kraane kruttima ei pea.Kui teil aga tõesti on kahetorusüsteem, siis kõige lihtsam ja odavam lahendus on paigaldada kõikidele radiaatoritele termostaatventiilid ja iga korter reguleerib toa temperatuuri ise.

Jah, ma võin tõesti terminites eksida. Vabandan!
1.Kahetoru süsteem on meil 100%, seda ütles küttesüsteemi projekteerija.
2. Danfoss(kui seda silmas pead)
3. Automaatika reguleerimine käib välistemperatuuri järgi. Mina pean määrama süsteemis mis on soovitud sisetemperatuur (hetkel siis 20 kraadi pandud ja minul on toas näiteks 22 kraadi sooja, jahedamates korterites 20) ja süsteem siis vastavalt sellele soojendab vett õuetemperatuuri järgi, mis läheb radikatesse lisaks on võimalik määrata ka kellaajad(koos erinevate temperatuuridega võimalik määrata öised ja päevased kellaajad) mis kell mis temperatuuri sisetemperatuuriks soovime.
Ma rohkem ei oska seletada arusaadavamalt seda. Valikud on siis:
1) päeval ja öösel panna üks temperatuur(praegu 20)
2) kasutada mugavusreziime ja määrata ise öösel ning päeval erinevad temperatuurid. Näiteks varasemalt öösel ja päeval oli küte miinimumi keeratud(17 kraadi) ja kella 6-9 ning 17-20ni pandud kõrgem temperatuur.


Keegi kuskil kraane kruttimas ei käi(millest üldse selline arusaam, et keegi kuskil kraane krutib?).

Minu esimesest postitusest saab ka välja lugeda seda, et me teeme oma radiaatorid korda aga seda 2016 aastal. Enne seda ei ole võimalik seda teha rahalistel põhjustel. Aga mul on vaja leida võimalus, kuidas sinnamaani toad soojaks saada nii, et kõik oleksid rahul. Ja küsimus, millele ma vastust soovisin oli see, et kas selline pidev temperatuuri suur kõikumine(öösel ja päeval küte miinimumis ja siis hakkab suure võimsusega mõni tund vett üles soojendama) on säästlikum kui minu loogika järgi lahenduss, kus majas hoida pidevalt ühte temperatuuri(millega on tagatud ka jahedates korterites minimaalselt 20 k raadi).
Mul on vaja selgeks teha nendele, kes karjuvad, et neil on palav ja keerake küte päeval ja öösel maha, et selline süsteem ei ole mõistlik ega säästlik. Ja lisaks, mis on üldse see minimaalne temperatuur, mis peab olema eluruumis kui seal inimesed elavad pikaajaliselt. Minu mõistus keeldub uskumast, et see tõesti on 18 kraadi ja ühistul ongi õigus küte keerata miinimumi ja õigustada, et 18 kraadi on täiesti normaalne temperatuur ja rohkem ei peagi olema.
Mina seda 18 kraadi ei aktsepteeri ja keeldun küttevee temperatuuri madalamaks keerama kuna siis läheb jahedamatest korterites alla 20 kraadi temperatuur ja niiskus tuleb. Varsti läheb õues veel külmemaks ja siis on võimalik küttevee soovitavat temperatuuri alandada paar kraadi, seda vaatame jooksvalt kuidas korterites temperatuur hakkab olema.

Tegelikult on küttesüsteemi renoveerimata ühtlast ja kõiki omanikke rahuldavat temperatuuri korterites suht võimatu saavutada, aga 18 kraadi on ikka liiga vähe. Ega seadus ütleb ka, et alla 18 kraadi ei tohi temp. eluruumis langeda, mitte et peab 18 olema.Normaalne on ikkagi 21-22 kraadi.Suur temperatuuri üles alla kõigutamine kindlasti säästu ei anna. Teil on soojussõlmes arvatavasti ECL Comfort regulaator, millega peaks saama küll normaalse ja just teie elamule kohase küttegraafiku paika seadistada, aga see võtab aega ja katsetamist. Kui küttesüsteemi enne 2016. aastat renoveeritud ei saa ja ka termostaate kõigile enne seda ei kannata panna, siis võiks ju panna neile korteritele ainult, kes palava toa üle kurdavad.Tegelikult ei tohiks olla termostaadi paigaldamine kahetorusüsteemile üle mõistuse kallis, küsige paar pakkumist ja saate teada. Aga nagu ma foorumit lugedes aru olen saanud on teie majas konsensuse saavutamine keeruline ja probleeme teisigi, näiteks üldvesi.

asgard kirjutas:Tegelikult on küttesüsteemi renoveerimata ühtlast ja kõiki omanikke rahuldavat temperatuuri korterites suht võimatu saavutada, aga 18 kraadi on ikka liiga vähe. Ega seadus ütleb ka, et alla 18 kraadi ei tohi temp. eluruumis langeda, mitte et peab 18 olema.Normaalne on ikkagi 21-22 kraadi.Suur temperatuuri üles alla kõigutamine kindlasti säästu ei anna. Teil on soojussõlmes arvatavasti ECL Comfort regulaator, millega peaks saama küll normaalse ja just teie elamule kohase küttegraafiku paika seadistada, aga see võtab aega ja katsetamist. Kui küttesüsteemi enne 2016. aastat renoveeritud ei saa ja ka termostaate kõigile enne seda ei kannata panna, siis võiks ju panna neile korteritele ainult, kes palava toa üle kurdavad.Tegelikult ei tohiks olla termostaadi paigaldamine kahetorusüsteemile üle mõistuse kallis, küsige paar pakkumist ja saate teada. Aga nagu ma foorumit lugedes aru olen saanud on teie majas konsensuse saavutamine keeruline ja probleeme teisigi, näiteks üldvesi.

Just seesama regulaator meil ongi. Mul ei tulnud enne selle nimi meelde. Termostaatide hinnapakkumisi ootan hetkel ja loodan, et ehk saame need paigaldada enne kui maja renoveerima hakkame. See kõik oleneb hinnast ja mida arvavad elanikud, kui hind käib üle jõu ja tahetakse kõik radiaatorid ka ära vahetada, siis tuleb oodata 2016 aastani.

Jah, meil on siin igasuguseid probleeme. Pole varem keegi tahtnud millegagi tegeleda ega otsustada midagi. Ja ma otsustasin siis ise ohjad haarata ja püüda hakata harutama asju kuskilt otsast. Üllatusi jagub mulle pidevalt. Ja ma ka alles õpin kõike ning see on väga raske kui keegi mitte millestki midagi ei tea ja sellised ainult oma mätta otsast asjade vaatajad teevad veel eriti raskeks kõik asjad.

Kui raha ei ole, on kõige odavam lahendus termoventiilid kõigile maja radikatele(teil ju kahetoru süsteem). Hiljem saab seda näidata varem teostatud töödena, kui Kredexiga teete renoveerimist. Siis ei oma ka tähtsust, mitu ribi kellegi radikal on (toatemp. ju etteantud tasemel) ja igaüks saab keerata sealt, palju tahab(kuni 28 kraadi, kui välja kannatab). Lisaks saate mingi osa ka küttekokkuhoidu (umbes 8-10%). Töö tasub ennast ära 1 - 1,5 aastaga(küttekokkuhoiust), lisaks vaikus majas(keegi ei plärise enam) ja vaikiv respekt sinu vastu. Selle usaldusega võid tulevikus uued tööd ette võtta(renoveerimine).