Korteriühistu Abi

Kaheksa korteriga majaühistu.Mille alusel korjata prügiveo raha?kas elanike arvu pealt,või sissekirjutatud inimeste arvult? ja kuidas arvestada isikuid kes viibivad kodus ainult nädalavahetusel aga on sisse kirjutatud?

mitte sissekirjutuse alusel, kuidas te sissekirjutust mõtlete kontrollida?
Teil puudub ju juurdepääs registrile.
8 korteri puhul peaks olema võimalik tühjendus realselt elavate isikute arvu alusel, kuid konteinerite rent peaks olema korteriomandi pinna m2 alusel.

Ikka inimeste arvuga loomulikult ja kui see kõikuv,siis meie näiteks arvestame neid inimesi,kes käivad näiteks Soomes tööl 0,5 inimesena.Üldkoosoleku otsustada,kuidas arvestate.

Et pead mitte sassi ajada, siis vana hea m2 põhine arvestus on kõige kergem. Sissekirjutus? Mis asi see veel on?

Heino küsimus sissekirjutuse kohta on täiesti õigustatud. Sissekirjutus on vajalik ehk lasteaiakoha saamiseks, kuid prügikulude arvestuseks seda küll aluseks ei saa võtta.

ennkippel kirjutas:Ikka inimeste arvuga loomulikult ja kui see kõikuv,siis meie näiteks arvestame neid inimesi,kes käivad näiteks Soomes tööl 0,5 inimesena.Üldkoosoleku otsustada,kuidas arvestate.

Korteriühistuseadus
§ 151. Majandamiskulud

(1) Majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

Kas see peab tähendama seda,et praegu on meil ühisus ja kui me teeme KÜ,siis peame vett m2 järgi arvestama hakkama(minul 10m3 ja pensionäril 3m3 aga maksame ühepalju) juhul,kui põhikirjas teisiti ei sätesta.Tundub suht ebaõiglane olevat.Muidugi prügi ja teiste kulude suhtes OK.

Täpselt nii nagu põhikirja selle panete ja vett arvestatakse ikka arvesti alusel, mitte m2!

Põhikirja võib panna, et selle või tolle teenuse arvestus käib vastavalt üldkoosoleku otsusele. Meie põhikirjas on prügiveo arvestus üldkoosoleku pädevuses.

Ja hetkel on käimas arutelu prügiveo arvestus üle.
Varem oli m2 põhine, aga üksi kolmetoalises elavad pensionärid ei olnud rahul.
Kehtestasime elanike arvu põhise arvestuse, aga nüüd varjatakse elanike arvu, naabrid kaebavad üksteise peale, kellel mitu külalist käib ja ööbib jne jne.
Mõte on koosolekul lasta otsustada variandi üle, et kehtestada tariif: prügiarve jagatuna korterite arvuga.

Kui korteriomandid luuakse, siis lepitakse kaasomandi majandamise kulude kandmise suhe kokku asjaõiguslepingus omandi suuruse näol. AÕS ja KOS sätestavad mõlemad, et kulusid tuleb kanda vastavalt omandiosa suurusele. Omandi (=õigus asja üle, mitte ese ise) suurust mõõdetakse murdosana tervikust ja on sageli seotud korteriomandite eseme pindalaga.
Ühisuse puhul on vaja väga selgelt kokkulepet kulude arvestuse põhimõtete muutmiseks ja need tuleks kanda vastavalt AÕS § 79 lg 2 järgi ka kinnistusraamatusse.
KÜ puhul on riigikohtu tsiviilkolleegium leidnud, et ruutmeetripõhisest arvestusest kõrvalekaldumine võib olla vastuolus hea usu põhimõttega -- sisuliselt veeretatakse kaasomandi majandamiseks vajalike kulude kandmine ühtede omanike kaelast teiste kaela. Samas on RKTK leidnud hilisemas lahendis, et juhul kui on mõistlik, siis võib kulude jaotus erineda seaduses sätestatust (eelkõige kui tegemist on tarbimisest sõltuvate kulutustega).
Ma väidaks, et prügi puhul pole elanike arv piisav alus tarbimise mõõtmiseks. Kui tegemist oleks tarbimisest sõltuva kulutusega, siis peaks olema igal elanikul võimalik oma tarbimiskäitumisega kulu suurust igakuisel makseteatisel otseselt mõjutada. Konteinerite arvud ja tühjendussagedused paraku sellest ikkagi ei muutu (nagu ka kohaliku omavalitsuse poolt igale kinnistule pandud kohustus prügi liigiti koguda). Ehk siis piisavalt täpse arvestuse pidamiseks oleks administreerimiskulu ebamõistlikult kõrge ja ülemääraselt koormav.

anne47 kirjutas:Põhikirja võib panna, et selle või tolle teenuse arvestus käib vastavalt üldkoosoleku otsusele.

Selleks, et jagada majandamiskulud korteriomanike vahel muul alusel, peab olema korteriühistu põhikirjas endas konkreetselt sätestatud, missugused kulutused jaotatakse erinevalt seaduses sätestatust (RK lahend 3-2-1-28-11).

Meil on pandud elanike arvule,kuid mitte vähem kui 0,5 elanikku korteri kohta.See tähendab,kui kedagi ei ela korteris,tuleb maksta üldprügi.Ja nendelt elanikelt,kes käivad kaugemal tööl ja kes õpivad kaugemal,ning käivad kodus nädalalõppudel,võtame samuti 0,5 elaniku eest.Keegi ei nurise ja vastavalt elanike muutusele annavad õigeaegselt teada.Seda nõuab ka põhikiri.

Ennkippel, sel lahendusel on päris hea mõte sees võrreldes lihtsalt elanike arvu järgi arvestades. Aga kas sel juhul jääb igakuine kulu terve kinnistu kohta ikkagi samaks ja need, kes sees elavad peavad ikkagi kinni maksma ka selle kulu, mis korterites mitteelavad omanikud kinni ei maksa või vähendatakse konteinerite arvu või tühjendamissagedusi?

ps. Isegi siis kui põhikirjas on sätestatud seadusest erinev jaotus, võib see olla vastuolus hea usu põhimõttega.

Meie KÜs on see teema juhatuse liikmete endi vahel juba 2 aastat vindunud. Hetkel on meil kogu arvestus m2 peale, va. laenuga seotud kulud, mis osalt on m2 peale (katuse ehitus) ja osalt korteri kohta (torude vahetus + rõdude renoveerimine).
Peamine vaidlus on majandamiskuludes ja remondifondis. Pidevalt kerkib üles selline ilus demagoogiline (mis tegelikult on ka tõde) väide/küsimus - miks peab 3-toaline maksma ühe paberilehe (noh nt. see, millele trükitakse igakuine arve) eest rohkem, kui 1-toaline. Kus on siin võrdsus?
Ja ma olen nõus, et ega ei olegi ja admin.kulud võiks olla jaotatud korteri peale. Nüüd aga selleks, et teha see muudatus peaks ju muutma põhikirja. Selleks aga, et muuta põhikirja peaks üldkoosolekul osalema ja poolt hääletama 2/3 KÜ liikmetest. Viimase 10 aastase ajaloo vältel pole ühelgi üldkoosolekul isegi pooli inimesi kokku saadud, mis veel rääkida 2/3 inimestest. Seega hetkel tundub selline mission impossible tüüpi ettevõtmine, kui ka oleks tahtmine see ära teha.

Meie majas on 90 korterit ja me ei kujuta ette, kuidas hakataks inimeste arvu järgi mingeid kulusid jagama. Seda kontrollida on suht võimatu või maru ajamahukas ja eks seda ussitamist (nagu juba eelpool mainitud) tuleks palju-palju (mis neil pensionäridel muud ikka teha on).

Minu arvamus on, et ei ole võimalik leida kõigile sobivat varianti ja tuleb arvestada seaduse, parima praktika ja enamuse sooviga. Paraku siin kerkib jälle üles meie maja konfliktikoht - 3-toalisi on vähem ja seega nende arvutusskeemid suure tõenäosusega ei lähe läbi ja jälle häda "Miks meie mingi enamuse (väiksemad korterid) otsust täitma peame?"

Hoolimata sellest, et KÜS annab võimaluse jagada majanamiskulusid muul viisil kui m2 alusel, ei saa KÜ loomise eesmärgiks pidada muuhulgas kulude arvestuse muutmist.
3-toalise ostja peab olema juba korterit ostes hinna maksmisel arvesse võtnud, et ka administratiivkulu tuleb tal tasuda rohkem kui 1-toalise elanikul. Isegi siis kui paberilehe kulu moodustaks olulise osa raamatupidamise kulust -- kui me lepime ükskõik mis vara soetades kokku, et vara majandamisega seotud vajalikud kulud kannavad omanikud võrdselt (ühisomand) ja mingile seltskonnale mõne aja möödudes see ei sobi, siis ei saa pidada õiguspäraseks seda, et 9 meest/naist 10-st otsustavad, et ühele anname lihtsalt kulude või tulude näol ükskõik mis ettekäändel "peksa" (kuna tal on katusekorter või otsapealne või keldri kohal olev või ainult tema kasutab lifti või garaaži või mingit konkreetset treppi, toru vms).

Kui vajalike kulude jaotuse üle võiks iga kell domineeriv enamus otsustada, siis võiks teoreetiliselt ka kõik kulud vähemuse kanda jätta.

Vaielge mulle vastu kui eksin, aga minu arvates on õiglane kulude jaotust otsustada seaduses sätestatust erinevalt ainult siis kui tegemist pole kaasomandi eseme korrapäraseks majandamiseks ja sihipäraseks kasutamiseks vajaliku majandamiskuluga (nt kullast uksenupud kui esialgses projektis neid just ette ei nähtud) või kui asjaõiguslepingus nähti ette m2 proportsioonist erinevad kaasomandi osa suurused ja/või tehti kulude jaotuse osas muid kokkuleppeid.
Kui kellelgi tekib tahtmine maja esise murulapi asemel suuremas koguses roosipõõsaid istutada, aedniku teenust tellida vms, siis ei saa seda pidada ju ometigi vajalikuks kuluks, mille eest kõik peaks maksma.

Kõiki kulusid ei oleks õiglane m2 põhiselt jagada(vähemalt väiksemates majades saab teisiti).Näiteks muruniitmine,kus muidu võiks iga korter ise niita ja kulu oleks olenematta korteri suurusest kõigil ühesugune.Muidugi otstarbekam teenus sisse osta,aga tasumine korteripõhine.Sama ka arvetega,paberit kulub ju kõigil võrdselt.See on ikkagi omanike enda otsustada,kuidas õiglasemalt jagada.Kui tekivad probleemid,siis viimases hädas võiks m2 põhiselt jagada.

Aga see nö. peksaandmine on hetkel demokraatlikus valimiskorras ju täiesti reaalne võimalus e kui 2/3 või rohkem otsustab poolt ja mõned on selle vastu, siis need vastuhääletajad peavad tegema nii nagu enamus otsustab. Ja ega muud varianti ju ei olegi, va. see, et seadusega pannakse rangelt tegutsemisreeglid paika.
Meie puhul siis 3-toalised, kes on vähemuses ei suuda kindlasti läbi suruda aegade algusest peale olnud m2-põhise asemele nt. korteripõhist arvestust admin.kulude jagamisel.
Või teine näide - viimasel kordus-üldkoosolekul, kus osales 90-st krt-st ca 20 otsustas, et majal vahetatakse välisuksed ja paigaldatakse fonosüsteem. Ja nüüd on osade mitteosalenute seas hädakisa lahti, et kuidas saab nii vähene kontingent teha kogu maja kohta käivaid otsuseid e käputäis inimesi otsustab kõikide eest. Muidugi on kõige lihtsam öelda, et käige koosolekutel ja hääletage.

Lihtsalt väga raske on diskuteerida sellistel teemadel inimestega, kes on 60+ aastat, ei valda riigikeelt (ehk palju infot jääb omandamata) ja ajavad jäigalt oma rida.

Siis võiks m2 põhiselt jagada ka parkimiskohti,või keldripokse näiteks.3toalised(suuremate m2-tega korterid) peaksid loogiliselt siis mingi eelise saavutama-nemad ju maksavad ka rohkem.

Ma arvan, et väiksemas majas on tõesti võimalik kulude poolt lihtsamini majandada. Suures tekivad igasugu raskused/takistused, a la elanike arvu üle arve pidamine või seesama muudatuse sisseviimine põhikirja, mida ma eelnevalt mainisin.
Olen nõus, et paber ja muruniitmine võiks käia vabalt korteri järgi. Samas prügi puhul ma sellise lähenemisega pigem pole nõus. Miks? Ma eeldan (see on puhtalt minu arvamus), et mida suurem pind, seda rohkem seal elanikke ja seeläbi ka prügi tootjaid. Seega peaks ka selle eest rohkem maksma.
Ma tean... see on teooria ja ei pea tihtilugu paika, seda enam suurem majas. Ka meil on 3-toalisi, kus elavad pensionärid suisa üksi ja samas on ka terve pesakond 2-toalises.

ennkippel kirjutas:Kõiki kulusid ei oleks õiglane m2 põhiselt jagada(vähemalt väiksemates majades saab teisiti).Näiteks muruniitmine,kus muidu võiks iga korter ise niita ja kulu oleks olenematta korteri suurusest kõigil ühesugune.

ennkippel, palun selgita, miks leiad, et muru niitmise kulude jaotamisel on oluline, et korter võiks niita.
Olen nimelt arvamusel, et kui me ostame kahasse näiteks Sinuga paarismaja, lepime kokku omandiosa suurused (minule kuulub näiteks 2/3 ja Sinule 1/3), siis olen võtnud kohustuse katta niitmise kulud kahel korral kolmest (või õigupoolest küll igast niitmise korrast mõttelise osa 2/3).

ennkippel kirjutas:Muidugi otstarbekam teenus sisse osta,aga tasumine korteripõhine.

See, kas teenus ostetakse sisse või teostatakse ise ei oma antud küsimuses mu arvates mitte mingisugust tähendust.

ennkippel kirjutas:Sama ka arvetega,paberit kulub ju kõigil võrdselt.

Kui suur kulu on paberikulu võrreldes raamatupidamise kuluga? Kas raamatupidaja töö maht on korterite arvust päriselt (kas või ligilähedaseltki) lineaarses sõltuvuses? Kui suuremas osas korteriühistutes on vaja korteriomanike vahel ära jagada prügi, elektri, vee, gaasi ja küttekulu, siis kas raamatupidaja teeb Sinu arvates 30 korteri puhul kästitsi kandeid mitte 5 teenuse eest vaid 20 korteri eest ja 200 korteri puhul mitte 5 teenuse eest vaid 200 korteri eest ja tal on tööd selle võrra 10x rohkem?

ennkippel kirjutas:See on ikkagi omanike enda otsustada,kuidas õiglasemalt jagada.Kui tekivad probleemid,siis viimases hädas võiks m2 põhiselt jagada.

Olen Sinuga nõus, et otseloomulikult on omanike otsustada, aga omanikud teevad selle otsuse korterit ostes. Hilisem jaotuse ümbervaatamine peaks tulenema tarbimisest: nt kui Sina soovid, et muru üle 3 cm kõrguseks ei kasvaks, aga mina ei soovi rohkem kulutada kui kohaliku omavalitsuse nõuded ette näevad, siis oleks ju õiglane ja loogiline kui Sina katad selle nö toredusliku kulutuse niita sagedamini ja mina selle osa, mis on vajalik KOV'i nõuete täitmiseks?

ennkippel kirjutas:Siis võiks m2 põhiselt jagada ka parkimiskohti,või keldripokse näiteks.3toalised(suuremate m2-tega korterid) peaksid loogiliselt siis mingi eelise saavutama-nemad ju maksavad ka rohkem.

No ilmselgelt peaks! Kui omanikud otsustavad näiteks parkimiskohad (või minu poolest kas või pööningukorrusele lisaks ehitatud korterid) müüa, siis peaks ka tulu saama iga omanik vastavalt oma tulu saamise õigusele (=omandiosa suurusele).

Thom kirjutas:Aga see nö. peksaandmine on hetkel demokraatlikus valimiskorras ju täiesti reaalne võimalus e kui 2/3 või rohkem otsustab poolt ja mõned on selle vastu, siis need vastuhääletajad peavad tegema nii nagu enamus otsustab. Ja ega muud varianti ju ei olegi, va. see, et seadusega pannakse rangelt tegutsemisreeglid paika.

No kahjuks või õnneks on ainuke muu variant otsus vaidlustada. Kuna omanikud ja ühistu liikmed peavad omavahelistes suhetes lähtuma hea usu põhimõttest, siis tähendab see, et nad ei või üksteisele oma otsustega liiga teha. Otsuse vastuvõtmine ei tähenda iseenesest veel, et see seaduslik on. Kui korra on valus vaidlustamise tee edukalt läbi käidud, siis võiks ka enamusele kohale jõuda, et ka vähemuse huvidega tuleb arvestada.

Thom kirjutas:Meie puhul siis 3-toalised, kes on vähemuses ei suuda kindlasti läbi suruda aegade algusest peale olnud m2-põhise asemele nt. korteripõhist arvestust admin.kulude jagamisel.
Või teine näide - viimasel kordus-üldkoosolekul, kus osales 90-st krt-st ca 20 otsustas, et majal vahetatakse välisuksed ja paigaldatakse fonosüsteem. Ja nüüd on osade mitteosalenute seas hädakisa lahti, et kuidas saab nii vähene kontingent teha kogu maja kohta käivaid otsuseid e käputäis inimesi otsustab kõikide eest. Muidugi on kõige lihtsam öelda, et käige koosolekutel ja hääletage.

Aga mida on neil hädakisa tegijatel koosolekul mittekäimise õigustuseks öelda?

Thom kirjutas:Lihtsalt väga raske on diskuteerida sellistel teemadel inimestega, kes on 60+ aastat, ei valda riigikeelt (ehk palju infot jääb omandamata) ja ajavad jäigalt oma rida.

Ohh vanusel pole mitte mingit vahet kui küsimus puudutab inimese isiklikku rahakotti. Kusjuures rahakott võib olla isegi päris suur, aga enamik inimesi on arvamusel, et neil on õigus

Thom kirjutas:Samas prügi puhul ma sellise lähenemisega pigem pole nõus. Miks? Ma eeldan (see on puhtalt minu arvamus), et mida suurem pind, seda rohkem seal elanikke ja seeläbi ka prügi tootjaid. Seega peaks ka selle eest rohkem maksma.
Ma tean... see on teooria ja ei pea tihtilugu paika, seda enam suurem majas. Ka meil on 3-toalisi, kus elavad pensionärid suisa üksi ja samas on ka terve pesakond 2-toalises.

Aga miks ei eelda Sa seda, et kulu võiks olla tarbimisharjumusega võimalik muuta? Kui pensionär on harjunud laialt elama, siis miks peaks tema muud tarbimisharjumused olema tagasihoidlikumad? Või miks ei peaks "pesakonna" tarbimisharjumused olema tagasihoidlikud, kui nad endale suuremaid kulusid suurema eluaseme näolgi lubada ei suuda?

Prügi on üldse selline teema, mis on üdini segane.
Kuuldavasti Eesti Energia ostab prügi Soomest, kuna omal ei jätku seda kütteks. Meie siin maksame kallist hinda, et prügi ära anda. Vene ajal sai vanapaberi eest raha, nüüd aga maksa peale. Sisuliselt KÜ elanikud maksavad kinni kogu selle reklaamirämpsu, mis nende postkastidesse potsatab.
Prügi äraandmine peaks olema igal tasandil tasuta, kuna sellest toodetakse mida iganes, mille eest kasseeritakse lõpptulemusena omakorda krõbedat hinda.
Prügi tasuta äraandmisel väheneksid kindlasti ka metsaalused prügist, mida "kokkuhoidlikud" elanikud raha eest ära anda ei taha.
Korrusmajas on lihtsaim viis pidada arvet kõige selle üle, mida raske mõõta, korteri pinna järgi. Mida rohkem pinda omad, seda nö. rikkam oled, korteri enese hind kõrgem, ja seda enam maksad kõige eest. Pesakond 1-toalises võib vägagi kokkuhoidlikum olla kui üksik pensionär 3-toalises, kõik sõltub inimeste rahalistest võimalustest ja tarbimisharjumustest.
Prügimaks võiks olla pigem tulumaksu või muu maksu koostises, mida linn või vald saab, et inimene ise otse prügi eest maksma ei peaks.

Lasnakas,tegelikult on nii kortermajades,mida suurem korter nõukaajast sulle jäi,seda vaesem oled.Meil siin suured korterid müügis ja mitte keegi osta ei taha,tekitavad ainult omanikele kulusid ja võlgu.Suurema korteri pead tegelikult maha müüma sama hinnaga,kui väiksemad-et keegi neid üldse ostaks.

Kusjuures see suure korteri hoidmine on vanemate inimeste komme. Esiteks on neil sellega omad emotsionaalsed mälestused ja teiseks nad ei taha enam muutusi. Ja on selle nimel valmis kannatama.
Meil nt. majas elab üksik vanainimene, kes on pidevalt võlgu KÜ-le. Olen tamaga püüdnud rääkida, et vahetagu on 2-toaline 1-toalise vastu. Saab võlast lahti ja veel natuke küpsist ka kohvi kõrvale.
Või teine venelasest pensionär, kes elab üksi 3-ses ja kurdab, et me remondifondi nii palju raha küsime talt.
Kumbki pole nõus isegi rääkima võimalusest väiksema elamispinna peale minna.
Nii siis elatakse kas võlgades või peost suhu.