Kõik maja korterid 100% veeboileritele + siugtorud välja?

[Kytt]

Suvised arved vee soojendamise eest on (endise Fortumi, nüüd uue nimega Adven Eesti) poolt üüratud. Kas keegi on läinud enda ühistus seda teed, et lasknud paigaldada 100% kõikidesse korteritesse boilerid?
Kõrvalmaja (ca 40 korterit) seda teed läks ja väidab, et kokkuhoid on ilmne.

Teine probleem on siugtoru. Need, kellel on juba boiler maksavad sisuliselt vannitoa soojendamise eest (tõsi, nad maksavad m2 alusel kinni ka kraanivee soojendamise, mida nad tegelikult ei tarbi, kuid seda nõuab põhikiri) suvisel perioodil ligi 30EUR kuus... Asi on ebanormaalne.

Arusaadav, et siugtoru eemaldada omavoliliselt ei tohi jne. Kuid oletame, et ühistus saavutatakse kokkulepe, et kõik korterid sulgevad / eemaldavad oma siugtorud. Ilmne probleem on kuidas seda niiskust vannitoast välja saada?
Osal on põrandasoojustus (vähemalt saad ise reguleerida), nendel pole probleemi. Osa ei saa seda endale lubada / ei saa sellega hakkama. Mingi loogika ütleb siiski, et kui paigaldada vannitubadesse sundventilatsioon (ei ole eriti kallis ega keeruline) ning tõhustada õhu liikumist (avatud uksed, suurendatud põranda ja ukse vahe jne) peaks ju saama hakkama - juba lahtine vannitoa uks ühtlustab ruumide temperatuuri loetud minutitega ju. See eeldab küll väga teadlikku käitumist korteriomaniku poolt.

Oleks huvitav teada, kuidas on teistes ühistutes lahendatud nimetatud küsimused kokkuhoidu silmas pidades?

[rewa2]

Lahtine vannitoa uks soodustab tubades hallituse tekkimist. Vannitoas peab küte olema.
Muidugi peab majanduslikult mõtlema, et mis läheb maksma boileri panek? Hinnad algavad 80 liitristel 125 € + boileri montaaz. Arvestage sinna juurde elektri maksumus + igaaastane (või üle 2 aasta)boileri puhastus ja küttekeha vahetus.
Vannitoas peab olema soojenduseks veel mingi küttekeha, kas põrandaküte või ??(kui pole vesikütet
Arvestada tuleb veehulgaga, 80-100 liitrise boileri kasutamisel saab ainult üks dussi all käia,teisel on juba vesi jahe!
Müügis ka kallimaid ja kahe küttekehaga seest emaleeritud boilereid, mille hinnad algavad 200 € Aga arvestama peab ikka kulu ühes kuus ja vee vajadus korteri kohta kuus.

[ennkippel]

Meil aastaid boilerid,radikad ka.100 l boilerist jagub küll sooja vett(oleneb palju naisterahvaid korteris,neil läheb rohkem vett,oma kogemus),enamusel 80 l -sed.Kokkuhoid on kindlasti,sest elektrit läheb nii palju,kui tarbid.Mida vähem inimesi korteris,seda vähem raha läheb.Kusjuures meil praegu pole ka vannitubades termoregulaatoreid radikatel.Vannituba peab soe olema ja ventilatsioon hea,kuivatan ka pesu seal.Ühel korteril oli radikas välja võetud enne,suht jube kogemus neil sellest(üleeelmiste elanike jama),nüüd radikas tagasi pandud ja elu jälle ilus.Ise plaanin boileri geraamilise vastu vahetada(kus küttekeha ei puutu veega kokku,tekib vähem katlakivi),praegu peab kord aastas ikka puhastama,aga see pole keeruline protseduur. Mis vee vajdusse puutub,siis vett läheb 8m3 korteri kohta majas keskmiselt(sellisel juhul jääb ju ainult külm vesi).Mõned pensionärid on teinud nii,et vett soojendavad ainult öösel,kui on odav elekter.Mina isiklikul kahtlen sellises kokkuhoius,võib-olla ainult siis,kui on kuni 2 inimest korteris,siis ei jahtu boiler maha päevaga.Muuseas kaugküte samuti Adven Eestist.Maja soojustamatta,kulu 1m2 0,97 senti aastas praegu.Elektri tarbimist ei oska öelda,kuna lepingud kõigil korteritel otse.

[lasnakas]

Teine probleem on siugtoru. Need, kellel on juba boiler maksavad sisuliselt vannitoa soojendamise eest (tõsi, nad maksavad m2 alusel kinni ka kraanivee soojendamise, mida nad tegelikult ei tarbi, kuid seda nõuab põhikiri) suvisel perioodil ligi 30EUR kuus... Asi on ebanormaalne.

Tundub väga ebanormaalne olevat. Vaadates oma juuni arvet (kütab Tallinna Küte), siis vee tsirkulatsioon on kordades odavam kui teil, juunis 0,07 eur/m2 peale.
Tallinna Küte hind 75,32 eur/MWh http://www.soojus.ee/soojus on enam-vähem sama mis Adven Eesti hinnad http://adven.ee/pages/view/hinnad Piirkonniti on neil hinnad väga erinevad, aga nii suur vahe ei tohiks elanike jaoks tulla võrreldes Tallinna Küte poolt köetud majadega.
Eks ise peate tasuvusarvestused tegema. Oleneb ka seltskonnast majas, et mõni oma tulevast vannitoa niiskust naabritele ei jaotaks jne.

[Lennujaam]

Tallinna Kütte piirkond, siugtoru"soojus" korteri m2-le 0,291 ja kogu korterile 19.39. Korteris 1 inimene ja sooja vett tarbitud 0.470 m3,mis siis omakorda korrutada vee soojendamiseks kulunud energiaga 3.563 x0.470.
Kokkuvõttes alla poole m3 sooja vett läheb maksma 19,39+ 1.67= 21.06
Eesti kroonides 329.51 Ei ole toad "soojad"sest jaotatakse korteri m2-le ega
ei ole katarbitud sooja vett.
Kõrval 1-toal krt.-32.8 m2 üürnikud,3-liikmeline pere saavad selle käteräti soojendamistoru 9.53 eurot( 32,8 x 0.291)
Sama ka prügiga,koridori elektriga,tehnilise veega. Minu "süü" on see,et mul on 3-toal.krt.ja olen üksi. Prügiveo maksumus mulle 66,69 m2x 0.049= 3.26
!-toal. 3 inimesega 32,8 X0.049=1.60
Veevahe 66,69x 0.029=1.91 ja 1-toal.=0.95
Tegelikkuses on maksud,mida ei tarbi ja kui tarbin siis olgu m2le inimesi võtta või asusta väike pind rohkete liikmetega.Nüüd ei loe inimene,loeb ruutmeeter,mis siis miskit nagu tarbib.Olen juba väga kuri.Mis korteriomanik ma olen kui ma olen mingi vahend ja ise ei saa otsustada mitte midagi.Teistega koos ka mitte,sest muukeelne rahvas ei tea ühiku
kujunemisest midagi,tema ajus on nado platit.
3.

[lasnakas]

Kuna meie majja tuleb soojus samuti Tallinna Küttelt, siis vaatasin võrdluseks meie maja juuli kulusid. Vee soojendamise hind on meil väheke suurem, kuid muu küte pea 2x väiksem. Meie hindadega oleks "Lennujaam" maksnud me majas 3-toalises korteris oma sooja vee ja siugtoru eest juuli eest 9,57 eurot, seega üle 2 korra vähem.
Väikeses majas on võimalik jälgida palju inimesi korteris tegelikult elab, et osa kulusid maksta inimese pealt, suures majas oleks see tegevus suht mõttetu - kes sellise jälgimise kinni maksaks? Tahetakse küll elaniku pealt arvestust, kuid tahtjad ise ei ole nõus elanike arvestust pidama, kes siis veel?
Loogiline, et suurema pinna omanik maksab rohkem (ruutmeetrite pealt) - mugavus maksab!

[asgard]

Mina leian, et korrusmajades tuleks ikkagi otsida ja kasutada ühiseid lahendusi, mitte korteripõhiseid. Väga paljud probleemid ühistutes saavad alguse just osade omanike ''isetegevusest'', olgu selleks siis boileri paigaldamine, radiaatorite vahetus või korteri seestpoolt soojustamine. Et energiahinnad jätkavad kallinemist nagunii, siis oleks mõistlik mõelda alternatiivsetele lahendustele ja miks mitte soojendada vett näiteks päikesepaneeelidega. Riiklikud toetused võimaldavad praegu vägagi mõistlikke infesteeringuid taastuvatesse energiaallikatesse, kui vaid ühistud suudaksid ühistusiseselt otsuseid vastu võtta ja neid ka ellu viia. Selle asemel et kallilt ostetud soojusenergiat lihtsalt läbi hõredate seinte, ventilatsiooni ja kanalisatsiooni tuulde lasta, saaks sealt soojuse kinni püüda ja taaskasutada. Lahendused nii ventilatsioonist, kui ka heitveest soojuse kättesaamiseks ja taaskasutamiseks on juba ammu olemas ja ka mitmetes majades kasutusel.Lihtsama lahendusena aitaks vee soojendamisele kuluvat energiat vähendada ka soojussõlme korralik automatiseerimine, mis võimaldab temperatuuri näieks öösel alandada, soojaveetorude korralik isoleerimine jne...

[anne]

Minu arvates oleks normaalne jagada siugtoru maks korterite vahel võrdselt, on ju kõikides korterites üks siugtoru ja soojakulu ei tohiks pinnast sõltuda. Meie majas (30 korteriga Tartu tüüpi maja) oli viimasel arvel siugtoru maks 11,09 korteri kohta (vee soojendamine 3,77 eurot/m3). Kütteperioodil me küll siugtoru eraldi ei näita, kogu soojus arvestatakse korteri m2 peale