Korteriühistu Abi

Tere, kas ühistu juhatusel on õigus veekraan korterise kinni keerata kuna korteriomanik ei tasu arveid? Veetarnijaga on leping sõlmitud ju ühistuga.Võlgnevus on antud kiirmenetlusse, millele pole reageeritud. Aga võlgnevus ju aina kasvab. Korteris elab viis täiskasvanut kes kõik omavad mingit sissetulekut aga ei maksta põhimõtte pärast. Rääkimisest pole mingit kasu.

Mis ütlevad Eesti seadused,ei tea,aga kui tõmmata paraleere,siis küttefirmad panevad kütte kinni. Järelikult peaks seda tegema veefirma! Isiklikust seisukohast,kui mina oleks juhatuses,siis paneks vee kinni. Huvitav diskussioni koht, mis siis ikka juhtuks? Võib-olla laheneks probleem kiirest!

Väga kahtlen sellise sammu seaduslikkuses. Tõsi, kui eeldada, et üldkoosoleku pädevuses on päris suured volitused otsustada ühistu sisereeglite üle... pole välistatud. Juhatus üksi ilmselt sellist otsust langetada ei saa. Või siis vähemalt peab olema juhatus võimeline viitama seaduslikule alusele, millest tulenevalt tal selline õigus on.

Veefirma ei tee seda,sest tema ju võlgnevust ei näe. Ühistu ju maksab kogu maja vee kulu. Kui me maksaksime selle korteri osa vähem tekiks ka võlgnevus ühistule ja siis tegeleks veefirma sellega aga tema keeraks kinni kogu maja vee, seega ka nende oma kes korralikult maksavad.
Mis seaduse alusel need küttefirmad ja eesti energia tarnimisi peatab?

Tarnijate õigus teenuste pakkumine peatada tuleneb lepingutes oleva vastav punkti tõttu.
1) Tutvu oma tarnijate leping(te)uga.
2) Tutvu ühistu põhikirjaga, eriti viiviste arvutamise korraga jms. Võta ühendust raamatupidajaga, arutage asja.
3) Võlgnike teemat on siin foorumis käsitletud päris palju. Kindlasti leiad otsingu kaudu päris head lugemist

Jah,tarnijad käituvad vastavalt lepingutele.Kurb on see,et nad sulgevad terve maja,kus on võlgnevus.Meil oli juhus,kus soojamõõtja viidi suvel taatlemisele ja sügisel kõrvalmajja tagasi ei pandudki seoses ühe korteri üürniku võlaga.Korteriomanik oli kahjuks pank.Praegusel juhul soovitaks hoiatada kirjalikult korteriomanikku,et annate kohtusse,kui x kuupäevaks makstud pole. Meie majas see mõjus.Kui aga korter panga oma,siis keerulisem lugu. Võib-olla teavitada panka võlgnevusest.Mida kiiremini tegutseda,seda parem.Kõik võtab aega ja võlg aina kasvab.

Jah, panga teavitamine oleks ilmselt üsna mõjus heidutusvahend, sest kui ühistul on võetud näiteks omal ajal renoveerimislaen vms, siis on tavaliselt tehtud pangaga ka pandileping kõikide korterite kohta. Seega pank võib suhtluses võlgnikuga märkimisväärset survet avaldada. Aga mul endal vastav kogemus hetkel puudub.

Ma võtan artikli kokku: "Ühistute üks tõhus võimalus võlgnikega efektiivselt võidelda on maakohtu otsusega elimineeritud"

Nii, uurisin nüüd meie KÜ lepingut pangaga ning sealt võib eritingimuste alt küll välja lugeda, et pank asub konkreetse võlgniku varaga tegelema, kuna see on panditud.

Tsiteerin:

1. Laenusaaja kohustub teatama Pangale 14 päeva jooksul juhust, kui KÜ liige ei tasu Laenusaajale ettenähtud tähtajaks Spetsiaalset majandamiskulu, mis hõlmab laenu tagasimakset ning tema võlgnevus ületab kolme kuu vastava makse summat. Teatises peab sisalduma KÜ liikme võlgnevuse osas, vahendite loetelu, mille arvelt Laenusaaja katab võlgnevuse ning informatsioon selle kohta, kas KÜ makseraskused on ajutise või alalise iseloomuga.

...//....

3. Lähtudes Laenusaaja kirjalikust teatisest on Pangal õigus asuda KÜ liikme vastu suunatud nõude sissenõudmis(t)ele vastavalt tagatislepingu(te)le.

Kytt kirjutas: sest kui ühistul on võetud näiteks omal ajal renoveerimislaen vms, siis on tavaliselt tehtud pangaga ka pandileping kõikide korterite kohta.

See jutt on küll jama.

pimeloom kirjutas:

Kytt kirjutas: sest kui ühistul on võetud näiteks omal ajal renoveerimislaen vms, siis on tavaliselt tehtud pangaga ka pandileping kõikide korterite kohta.

See jutt on küll jama.

Jutt täiesti õige. Pank ei anna ilma tagatisteta ühtki laenu.
Viimastel aastatel on laenulepingu lisaks "Korteriühistu varaliste õiguste pandileping". Kui KÜ hilineb 30 päeva laenumaksete tagastamisega, siis peab võlglaste nimekirja andma üle inkassole, keda pank aktsepteerib. Nimekirjas peavad olema kõik võlglased, kel üle tähtaja tasumata üle 30 päeva võlgnevus.

Ok. Võib olla tõesti.
Aga KÜ varaliste õiguste pandileping ei tähenda mingil juhul seda, et kõik korterid oleks pangale panditud. Kindlasti ei ole KÜ ja panga vahel sõlmitud pandilepingut kõikide korterite kohta, nagu Kytt kirjutas.

Swedbanki poolt pakutaval KÜ üldkoosoleku protokollis on kirjas:
1.4. Laenu tagatiseks sõlmida Pangaga varaliste õiguste pandileping, mille alusel panditakse Panga kasuks korteriühistu varalised nõuded korteriühistu liikmete vastu.

Varalised nõuded, aga mitte korterid.

pimeloom kirjutas:Varalised nõuded, aga mitte korterid.

Eks see võlglase korter ole kah vara. Kui inkasso ja kohus võlglaselt raha kätte ei saa, müüakse see korter maha. Ega teised korteriomanikud ei pea kannatama ühe-kahe võlglase pärast.
Mõnes mõttes on pangal õigus, kui nõuab sisuliselt 2 kuu võlglaste (30 päeva tähtajaliselt maksmata) inkassole andmist - nii ei kasva võlg üle pea.

Hea lasnakas, sinu jutt on loomulikult õige, aga Kyti kirjutatud lause - pank asub konkreetse võlgniku varaga tegelema, kuna see on panditud -, ei ole õige. Sest võlgniku vara ei ole pangale panditud.

pimeloomal on õigus, eksisin. Mina sain peale pangaga suhtlemist asjast aru nii: pandileping erineb hüpoteegist selle poolest, et KÜ saab edastada konkreetse võlasumma (ehk siis see laenuosa, mida korteriomanik peaks pangale igakuiselt maksma) sissenõudmise otse pangale. See EI TÄHENDA, et pank võiks asuda võlgniku kinnisvara kohe realiseerima, nagu hüpoteegi puhul.