Korteriühistu Abi

Situatsioon selline, et kuu keskel toimus korteriomaniku vahetus. Vana omanik lubas uuele, et selle antud kuu eest maksab veel tema ja järgmisest kuust aga juba siis uus omanik.
Juhtus aga nii, et vana omanik oma lubadust ei pidanud ja omanikuvahetuse kuu kommunaalmaksed on maksmata. Uus omanik ei taha neid kuidagi nüüd maksta, aga kas on nii, et ega tal eriti muud valikut pole, kui see võlg ära maksta?
Uus omanik peab ju veenduma ise, et ostetaval objektil mingeid kohustusi üleval pole.

kui omand on üle läinud, siis võla eest vastutab uus omanik. See on vana ja uue omaniku vaheline asi ja KÜ puutub siia niipalju, et võlgu nõutakse omanikult.

Meil siin sama jama.Kohtutäituri kaudu müüdi korter maha.Uus omanik aga väidab , et temal tegelikult kohustust vana võlga maksta pole. Kui tahab siis maksab aga kohustust pole.Kuidas see siis ikkagi on ?Ostan odavalt võlgadega korteri ja kohustust ei mingit.

KÜS § 5-1Korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest

anan kirjutas:Meil siin sama jama.Kohtutäituri kaudu müüdi korter maha.Uus omanik aga väidab , et temal tegelikult kohustust vana võlga maksta pole. Kui tahab siis maksab aga kohustust pole.Kuidas see siis ikkagi on ?Ostan odavalt võlgadega korteri ja kohustust ei mingit.

Kui kohtutäiturit ei ole teavitatud võla olemasolust korteri enampakkumisel, siis tõepoolest läheb see võlg korstnasse, st. uus omanik ei olnud võlast teadlik korteri ostmise hetkel.
Kohtutäitur kuulutab sundvõõrandamise avalikult välja ja sellekohane teade avaldatakse Ametlikes Teadetes. Kohtutäituril ei ole kohustust täiendavalt kellelegi teatada, et võlgadega korter on pandud sundmüüki. KÜ peab oma nõuetest antud korteri osas kohtutäiturile teatama.
Kui kohtutäituril oli see teave olemas, siis korteri ostupäeval peab uus omanik ka võla tasuma või tasub selle kohtutäitur 3 päeva jooskul.
Meile on õnneks alati nii pank kui kohtutäitur selle müügiteabe edastanud ja soovinud võlalehte.
Kui võlgnik on eelnevalt antud võla pärast kohtusse, siis läheb see üle isikuvõlaks ja see ei ole enam KÜ võlg. Seega peab võla maksma konktreetne võlgnik.
Kui äriregistrist on juba näha, et korteri peale on võetud pangast laenu ja ollakse ka KÜ-le juba suurvõlgnik, siis on pigem targem jätta see võlg KÜ-le ja loota, et peagi läheb korter haamri alla ja uue omaniku kaudu saab raha kätte. Ma katkestasin maksekäsu kiirmenetluse, mis 4 kuuga ei olnud õnneks võlgnikuni jõundud , kui sain teada, et korter läks kohtutäiturile üle.
Et oodata oli tolle suurvõlgniku pankrotti , registreerisin ennast Ametllikes Teadaannetes, kus 6 kuu jooksul saabub infot tolle isiku kohta kohtutäiturite kaudu aga millegipärast seda infot sealt ei laekunud, et korter läheb nüüd sundmüüki. Teavitatakse vist pärast, kui korter on juba müüdud, no mis kasu sellest siis enam on

Selline juhus.
Võlgadega korter leidis ostja.Notar nõudis võlgade tasumist mis ka tehti.Peale raha laekumist KÜle esitas inkasso tehtud tööeest arve (vastavalt lepingule).Seda arvet ei maksa ei uus ega vana omanik sest Notaril seda arvet veel ei olnud ja uus omanik ostis korteri võlgadest vabana.

Aga see on juba juhatuse tegemata töö, juhatus ju teadis, et inkassosse antud ja sealt on arvet vastavalt lepingule oodata.