Teenusleping

[piretk.]

Tervitus,
ma olen kuulnud sellisest lepingust nagu teenusleping, mis sõlmitakse korteriomaniku ja KÜ vahel ning kus on äratoodud mõlema osapoolte õigused ja kohustused. Seal lepingus võis sees olla punkt, mis lubab KÜ-l töödelda isikuandmeid võla tekkimise puhul.
Kas keegi on kokkupuutunud sellise lepinguga?
Tänan.

[pimeloom]

mis lubab KÜ-l töödelda isikuandmeid võla tekkimise puhul.

Mida sa selle all silmas pead?

[piretk.]

mis lubab KÜ-l töödelda isikuandmeid võla tekkimise puhul.

Mida sa selle all silmas pead?

Ma pean silmas seda, et minu meelest üks hea tõhus vahend võlgnikku korrale kutsuda on AS Krediidiinfo. Krediidiinfo Maksehäirete registrisse saab üles panna juriidilisi isikuid, kuid füüsilisi isikuid ilma nende nõusolekuta ei saa.
Paljud on ennast silmini lõhki laenanud ja võtavad juurde väikelaenusid, et omakorda maksta võlga panga ees, mitte ühistu ees. Ja Krediidiinfo on tegelikult üks koht, kus pangad, sideettevõtted jne. kontrollivad tolle isiku maksehäireid.
Kui sa pangast laenu võtad või mõne sideoperaatoriga lepingu teed, siis sa kirjutad alla lepingule, kus on kirjas nende õigus sinu isikuandmete töötlemiseks ehk siis võla korral võivad nad sind Krediidiinfo Maksehäirete registrissse kanda, kus sinu tähtaegselt ( 7 päeva jooksul) maksmata võlgnevus jääb näha 7-ks aastaks.

[pimeloom]

Tänan, ma taas targem jälle. Paraku sellise lepingu osas kokkupuudet ei ole olnud.

[Heino]

Kunagi kui Krediidiinfo lõpetas eraisikute andmete esitamise ilma nende nõusolekuta, soovitasid nad vastava punkti panna põhikirja sisse. Kaldun arvama, et sellega kindlasti enamus elanikke nõus ei ole.

[piretk.]

Kunagi kui Krediidiinfo lõpetas eraisikute andmete esitamise ilma nende nõusolekuta, soovitasid nad vastava punkti panna põhikirja sisse. Kaldun arvama, et sellega kindlasti enamus elanikke nõus ei ole.

Hmm , ma natuke kahtlen selles, et üldkoosoleku enamusega saab anda õiguse kellegi teise isikuaandmete avaldamiseks. See oleks kuidagi liiga lihtne. Ja ma arvan, et üldkoosolekul sellise punkti vastuvõtmisega ning põhikirja lisamisega ei tohiks probleeme tulla, kuna vastu saaksid olla võlglased ise aga neid on valdavas vähemuses.
See on päris huvitav, ma küsin sealt jurist.ee portaalist ka järgi

[Heino]

Anna siis siia ka kindlasti teada!

[Roland66]

Kunagi kui Krediidiinfo lõpetas eraisikute andmete esitamise ilma nende nõusolekuta, soovitasid nad vastava punkti panna põhikirja sisse. Kaldun arvama, et sellega kindlasti enamus elanikke nõus ei ole.

Pühikirja võid sa panna mida tahaes, kuid küik ei pruugi olla seadusega kooskõlas. Teatavasti on KÜ MTÜ alaliik ja sundühing, seega peab sul olema selle liikme nõusolek tulenevalt MTÜS § 22 lg 5 Mittetulundusühingu liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek. Seadusega vastuolus on andmekaitse seadusest tulenevalt, AKI on välja töötanud KÜ võlglaste avaldamise juhise, mis on olemas mini teada ka sellel koduleheküljelm uurige ja arutlege. KÜ põhikirja saab muuta KÜ liikmete üldkoosolekul e. otusega, mis ei ole kokkulepe, tulenevalt Riigikohtu otsusest, kus on väga toredasti ära seletatud otsue ja kokkuleppe olemus, ei ole põhikirja muutmisel mõtet, kuna see on tahes tahtmata seadustega vastuolus.

Kui keegi korterioanike ei maksa, esitage pankroti avaldus kohtusse ja teie probleemid muutuvad väga kiiresti lahendatavaks.

[piretk.]

AKI on välja töötanud KÜ võlglaste avaldamise juhise, mis on olemas mini teada ka sellel koduleheküljelm uurige ja arutlege.

Jah tõepoolest, siit leheküljelt ma leidsin selle AKI juhise ja see on juba käigus: trepikodadesse on see infoleht väljapandud ja arvete teisel poolel on avaldatud võlgnike nimed.
See AKi juhend oli tore leid.

[piretk.]

Anna siis siia ka kindlasti teada!

No nii, saabus siis vastus portaalist juristaitab.ee minu küsimisele, kas KÜ üldkoosoleku enamusotsusega on võimalik põhikirja jaoks vastu võtta punkt, milles lubatakse töödelda füüsilisest isikust võlgnikest korteriomanike isikuandmeid. Näiteks avaldada võlgnikud AS Krediidiinfo Maksehäirekeskuses.
Vastus on umbes kilomeeter pikk ja tehtud väljavõtted Isikuandmete kaitse seadusest :

Isikuandmete kaitse seaduse
§ 5. Isikuandmete töötlemine
Isikuandmete töötlemine on iga isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas isikuandmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine ja avalikustamine, juurdepääsu võimaldamine isikuandmetele, päringute teostamine ja väljavõtete tegemine, isikuandmete kasutamine, edastamine, ristkasutamine, ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine, või mitu eelnimetatud toimingut, sõltumata toimingute teostamise viisist ja kasutatavatest vahenditest.

§ 6. Isikuandmete töötlemise põhimõtted
Isikuandmete töötleja on kohustatud isikuandmete töötlemisel järgima järgmisi põhimõtteid:
1) seaduslikkuse põhimõte – isikuandmeid võib koguda vaid ausal ja seaduslikul teel;
2) eesmärgikohasuse põhimõte – isikuandmeid võib koguda üksnes määratletud ja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ning neid ei või töödelda viisil, mis ei ole andmetöötluse eesmärkidega kooskõlas;
3) minimaalsuse põhimõte – isikuandmeid võib koguda vaid ulatuses, mis on vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks;
4) kasutuse piiramise põhimõte – isikuandmeid võib muudel eesmärkidel kasutada üksnes andmesubjekti nõusolekul või selleks pädeva organi loal;
5) andmete kvaliteedi põhimõte – isikuandmed peavad olema ajakohased, täielikud ning vajalikud seatud andmetöötluse eesmärgi saavutamiseks;
6) turvalisuse põhimõte – isikuandmete kaitseks tuleb rakendada turvameetmeid, et kaitsta neid tahtmatu või volitamata töötlemise, avalikuks tuleku või hävimise eest;
7) individuaalse osaluse põhimõte – andmesubjekti tuleb teavitada tema kohta kogutavatest andmetest, talle tuleb võimaldada juurdepääs tema kohta käivatele andmetele ja tal on õigus nõuda ebatäpsete või eksitavate andmete parandamist.


§ 10. Isikuandmete töötlemise lubatavus
(1) Isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti.

(2) Haldusorgan võib isikuandmeid töödelda üksnes avaliku ülesande täitmise käigus seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduva õigusaktiga ettenähtud kohustuse täitmiseks.

(3) Käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 sätestatud isikuandmete töötlemise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 11. Isikuandmete avalikustamine
(1) Kui andmesubjekt on oma isikuandmed avalikustanud ise, andnud käesoleva seaduse § 12 kohase nõusoleku nende avalikustamiseks või kui isikuandmed avalikustatakse seaduse, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel, siis ei kohaldata isikuandmete töötlemisele käesoleva seaduse teisi paragrahve.

(2) Isikuandmeid võib ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi.

(3) Andmesubjektil on õigus igal ajal nõuda isikuandmete avalikustajalt isikuandmete avalikustamise lõpetamist, välja arvatud juhul, kui avalikustamine toimub seaduse alusel või kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 2 ning andmete jätkuv avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi. Isikuandmete avalikustajalt ei saa nõuda avalikustamise lõpetamist selliste andmekandjate suhtes, mille üle andmete avalikustajal puudub nõude esitamise ajal kontroll.

(4) Andmesubjektil on õigus igal ajal nõuda avalikustatud isikuandmete töötlejalt isikuandmete töötlemise lõpetamist, kui seadus ei sätesta teisiti ja see on tehniliselt võimalik ega too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi.

(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatule on andmesubjektil õigus esitada käesoleva seaduse §-des 21–23 sätestatud nõudeid.

(6) Isikute krediidivõimelisuse hindamise või muul samasugusel eesmärgil kolmandatele isikutele edastamiseks mõeldud isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes juhul, kui:
1) kolmandal isikul on isikuandmete töötlemiseks õigustatud huvi;
2) isikuandmete edastaja on tuvastanud kolmanda isiku õigustatud huvi, kontrollinud edastatavate andmete õigsust ning registreerinud andmeedastuse.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud eesmärgil andmete kogumine ja kolmandatele isikutele edastamine ei ole lubatud, kui:
1) tegemist on delikaatsete isikuandmetega;
2) see kahjustaks ülemääraselt andmesubjekti õigustatud huve;
3) lepingu rikkumisest on möödunud vähem kui 30 päeva;
4) kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui kolm aastat.

(8) Kui seadus ei sätesta teisiti, asendab avalikus kohas toimuva heli- või pildimaterjalina jäädvustamise puhul avalikustamise eesmärgil andmesubjekti nõusolekut tema teavitamine sellises vormis, mis võimaldab tal heli- või pildimaterjali jäädvustamise faktist aru saada ja enda jäädvustamist soovi korral vältida. Teavitamiskohustus ei kehti avalike ürituste puhul, mille avalikustamise eesmärgil jäädvustamist võib mõistlikult eeldada.

§ 12. Andmesubjekti nõusolek isikuandmete töötlemiseks
(1) Andmesubjekti tahteavaldus, millega ta lubab oma isikuandmeid töödelda (edaspidi nõusolek), kehtib üksnes juhul, kui see tugineb andmesubjekti vabal tahtel. Nõusolekus peavad olema selgelt määratletud andmed, mille töötlemiseks luba antakse, andmete töötlemise eesmärk ning isikud, kellele andmete edastamine on lubatud, samuti andmete kolmandatele isikutele edastamise tingimused ning andmesubjekti õigused tema isikuandmete edasise töötlemise osas. Vaikimist või tegevusetust nõusolekuks ei loeta. Nõusolek võib olla osaline ja tingimuslik.

(2) Nõusolek peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhul, kui vorminõude järgmine ei ole andmetöötluse erilise viisi tõttu võimalik. Kui nõusolek antakse koos teise tahteavaldusega, peab isiku nõusolek olema selgelt eristatav.

(3) Enne andmesubjektilt isikuandmete töötlemiseks nõusoleku küsimist peab isikuandmete töötleja andmesubjektile teatavaks tegema isikuandmete töötleja või tema esindaja nime ning isikuandmete töötleja aadressi ja muud kontaktandmed. Kui isikuandmeid töötlevad vastutav töötleja ja volitatud töötleja, siis tehakse teatavaks või kättesaadavaks vastutava ja volitatud töötleja või nende esindajate nimed ning vastutava ja volitatud töötleja aadressid ja muud kontaktandmed.

(4) Delikaatsete isikuandmete töötlemiseks tuleb isikule selgitada, et tegemist on delikaatsete isikuandmetega ning võtta selle kohta kirjalikku taasesitamist võimaldav nõusolek.

(5) Andmesubjektil on õigus igal ajal keelata teda käsitlevate andmete töötlemine tarbijaharjumuste uurimiseks või otseturustuseks ja andmete üleandmine kolmandatele isikutele, kes soovivad neid kasutada tarbijaharjumuste uurimiseks või otseturustuseks.

(6) Andmesubjekti nõusolek kehtib andmesubjekti eluajal ning 30 aastat pärast andmesubjekti surma, kui andmesubjekt ei ole otsustanud teisiti.

(7) Nõusoleku võib andmesubjekt igal ajal tagasi võtta. Nõusoleku tagasivõtmisel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Nõusoleku suhtes kohaldatakse täiendavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduses tahteavalduse kohta sätestatut.

(8) Vaidluse korral eeldatakse, et andmesubjekt ei ole oma isikuandmete töötlemiseks nõusolekut andnud. Andmesubjekti nõusoleku tõendamise kohustus on isikuandmete töötlejal.

[Heino]

Jurist aitab!