Korteriühistu Abi

Tere!
KÜ põhikirjas on öeldud arvestada võlgnevusele viivist 0,2% päevas.Siiani kahjuks ei kajastunud viivis üürikviitungil.Sõlmides lepingu inkasso firmaga panime kulude sissenõudesse viivise sissenõude.Küsimus,kas on juriidiliselt õige tagantjärele nõuda viivist võlgnikult.
Tänades Hillar.

Enne tuleb ikka esitada viivise arve KÜ liikmele ja peals selle maksetähtaja lõppemist saab maksmata viivise lisada inkassonõudele.
Foorumitest on kõlama jäänud, et viivist võib tagant järgi arvestada kuni 3 aasta eest.

Oled sa kindel, et üldse KÜ võib nõuet loovutada inkassole ja millistel tingimustel? Mina olen seisukohal, et KÜ- puudub selline õigust.

Miks te ei kasuta võimalust esitada hagiavaldus kohtusse võlgnevuse nõudes?

Ma küll ei tegeleks INKASSO firmaga'
Meie majas elas kodanik ja tänaseks on ta juba 9 aastat manalas. Inkasso saatis võlanõude
Nii tehakse meil tööd

Tere,
Meil on põhikirjas kirjas,et viivise % on 0,aga nüüd viimase arve peal on see 0,05% päevas .Meil oli küll nüüd koosolek kus ma ise ei saanud osaleda,aga koosoleku protokollis seda kirjas ei ole. Kas ühistu esimees saab seda siis ise nii sama määrata ?

KÜS § 7 lg 4 Majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.

Viivise esitamise nõude alus tuleneb seadusest.

Kas viivise suurus peaks olema ka kusagil määratud - nt üldkoosoleku otsusega? - sest kui juhatus võib nõuda viivist kuni 0,07%, siis saaks ta ju ühe korteri pealt küsida nt 0,05% ja teise käest 0,07% kui see pole kusagil kirjas ja määratud palju viivis on?

Kui on viivis juhatuse poolt määratud, siis eraldi otsust olema ei pea, kuid see peab olema määratud ühesugune kõigile korteriomanikele.

Seega peaks see arv/määr kajastuma nt juhatuse koosoleku protokollis?

Juhatus ei pea selle kohta otsust tegema. Viivise rakendamine määras kuni 0,07% toimub puhtalt seaduse alusel, kuid see peab olema rakendatud kõigile korteriomanditele ühtsetel aluste ja ühesuuruses määras. See võib vabalt olla 0,05%, kuid see on kõigile siis 0,05%.

suisse kirjutas:Juhatus ei pea selle kohta otsust tegema. Viivise rakendamine määras kuni 0,07% toimub puhtalt seaduse alusel, kuid see peab olema rakendatud kõigile korteriomanditele ühtsetel aluste ja ühesuuruses määras. See võib vabalt olla 0,05%, kuid see on kõigile siis 0,05%.

Mina loen küll seadusest välja sõnadepaari „juhatus määrab“. Et juhatus „määrata“ saaks tuleb juhatusel ju kõigepealt kokku tulla ja seejärel „määramised“ ka protokolliliselt vormistada, et hiljem saaks tõendada revisjoni ja üldkoosoleku ees, et see ei olnud mitte raamatupidaja omavoli.

Kõigepealt, viivist ei määrata korterimandile vaid korteriomanikule.

Kus on öeldud, seda et viiviseprotsendi peab rakendama kõigile korteriomanikele ühtsetel alustel ja ühesuuruses määras. On korteriühistuid, kes oma põhikirjaga on andnud juhatusele ses osas erinevusi loovaid võimalusi. Ja need põhikirjad on ka kohtute register heaks kiitnud ehk nö läbi lasknud.

Loe kohtulahendeid, neis on sõnaselgelt öeldud, et ei ole vaja juurde juhatuse otsust.
Mis alusel sa määrad erinevad määrad? Liikmeid tuleb kohelda võrdselt.

suisse kirjutas:Loe kohtulahendeid, neis on sõnaselgelt öeldud, et ei ole vaja juurde juhatuse otsust.
Mis alusel sa määrad erinevad määrad? Liikmeid tuleb kohelda võrdselt.

Kui Sa nii tõsimeeli väidad, siis ehk annad lugemiseks kasvõi ühe kohtulahendi, mis Sinu väidet tõendaks.

Et määrad erinevad oleksid ei pea neid erinevatena määrama, vaid võib mõne korteriomaniku vabastada viivise maksmisest või tema viivise määra vähendada.
Ja mille alusel? Ikkagi põhikirjas sätestatud alustel, mis annab juhatusele selged otsustamise piirid.

Ringkonnakohtu lahendi nr. on 2-2-184/2001. Vana asi, aga KÜS seadust ei ole selles osas muudetud aastast 1999.

Apellatsioonkaebuse väidetele vastuseks märgib ringkonnakohus järgmist:

1. Ebaõige on apellandi väide, et õiguslik alus 0,07 % viivise nõudmiseks puudub, sest kohtule ei ole esitatud korteriühistu Kalda tee 6 juhatuse vastavasisulist kirjalikku otsust või juhatuse koosoleku protokolli. Alus viivise nõudmiseks tuleneb 27.03.1999. a jõustunud Korteriühistu seadusese §-st 7 lg 4, mis sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas. Lisaks tuleneb alus Kõ Kalda 6 põhikirja p-st 3.3.13, mis sätestab, et ühistu liige on kohustatud täitma teisi seadusest tulenevaid kohustusi. Korteriühistu juhatusel on nimetatud viivise nõudmise õigus alates korteriühistu seaduse jõustumisest. Seaduse kehtivus ei sõltu korteriühistu otsusest lugeda seadus antud korteriühistu jaoks siduvaks. Järelikult ei ole viivise kehtestamine kirjaliku otsuse või juhatuse koosoleku protokolliga tarvilik.

2. Iseenesest õige on apellandi väide, et seaduses on kehtestatud viivise maksimaalmäär ning et juhatuse pädevuses on viivise väljanõudmine ning mitte selle kehtestamine. Seadus annab korteriühistule õiguse kehtestada seadusest erineva suurusega viivis, kuid antud juhul ei ole seda võimalust kasutatud. Seega, kuna üldkoosolek pole konkreetset määra kehtestanud, siis võib juhatus nõuda viivist seaduses sätestatud viivise määra alusel. Juhatus juhindus oma otsuses viivis välja nõuda seadusest ning tegutses pädevuse piires.

Hea "suisse", oled tänuväärse töö kohtulahendi leidmisel teinud. Aga väike palve, et ehk saad lisada lingi kohtulahendile. Sinu pakutud kohtulahendi numbriga ei ole kohtulahendite registrist midagi leida.

Sellepärast ma tõstsingi teksti, kuna seda lahendit praegu enam googeldades kätte ei saa ja see on selliselt ka siin foorumis varem postitatud. Minul varem kohtulahendite registrist välja prinditud ja skaneeritud dokument on aga mahult nii suur, et siia üles laadida ei saa.

Saada mulle e-maili aadress, postitan lahendi (3,5MB).

suisse kirjutas:Saada mulle e-maili aadress, postitan lahendi (3,5MB).

Soovitan pöörduda otse Ringkonnakohtu sekretariaati, sealt peaks selle ilmselt PDF või doc failina saama. Jõudu!

MargusT küsimusele saab vastuse ka http://www.dejure.ee/jurists/show_list/20 , kus jurist (Sven Kavald, Edisson Law Offices) vastab küsimusele:
Kas KÜ üldkoosolekul on võimalik vastu võtta suuremaid viiviseid, kui 0,07%, mis on KÜ juhatuse poolt määratav maksimaalne määr?

Kõrgem viivise protsent on lubatud, kui see kehtib kõikide korteriühistu liikmete jaoks ühetaoliselt ja on üldkoosoleku otsusega kehtestatud.

Hea suisse, ma tahaks ikkagi teada, et kes ja kuidas seda viivist siis välja hakkab nõudma?

ps. ega keegi eelpoolmainitud otsust .pdf või .doc failina ole saanud?

Meie KÜ põhikirjas säte, et viivise % määrab üldkoosolek (ühelgi üldkoosolekul pole toda teemat arutatud ega otsust vastu võetud). Samas on juhatus mingist suvalisest ajahetkest väljastanud arveid, kus viivise % peal (seaduses viidatud 0,07%) ja ka arvestatud. Kas juhatus käitub õigesti? KÜ liikmetelt olen uurinud ning nemad pole viivist maksnud, just eeskätt tolle üldkoosoleku otsuse puudumise alusel.

Seadusest tulenevalt saab KÜ juhatus nõuda viivist, seega on sinu KÜ juhatus käitunud õigesti.

Samas võiks kokku kutsuda juhatuse koosoleku ja vastav tegu otsusena vastu võtta, märkega, et otsust rakendatakse tagasiulatuvalt alates ..... Ja otsus toimetada ühistu liikmetele.

... ja siis vaata, mis KÜ põhikiri ja seadus ütleb juhatuse otsuse jõustumise kohta ...

§ 13. Korteriühistu otsused
...
(2) Korteriühistu juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras.

... kas ikka on hea mõte juhatusel tagasiulatuvaid otsuseid teha?

Roland, kas pole mitte nii, et seadus sätestab võimaluse üldse viivist kui sellist küsida (ning sätestab ka suuruse), kuid konkreetse viivise suuruse jmt jätab siiski ühistu enda otsustada (so põhikiri jne)?
Lisaks tekib küsimus, miks selline viivise otsustamise punkt on üldse põhikirjas. Kas võib aimata, et kuna põhikiri valmistati ette praeguste juhatuse liikmete poolt siis on tegelased teadlikult häma kirjutanud kokku, et hiljem lihtsam, mugavam jne oleks?