Korteriühistu Abi

Kas keegi teab, kui kinnistusraamatus on korteri reaalosa nt 50 m2 ja korteriomanik ehitab kinni rõdu/lodža ja suurendab seeläbi korteri köetavat pinda 3m2, siis kas korteriühistu võib arvele nimetatud ruutmeetrid juurde lisada?
Kellele kuuluvad rõdu ja keldriboks? Neid ei ole reaalosa sisse arvestatud.

Rõdu ja kelder kuuluvad kõigile, kui ta ei ole korteriomand.
Kuidas kulusid jagate, on ÜK pädevuses.

Korteriarveid saab arvestada ainult kinnistusraamatu m2 järgi. Olin just sellel ajal infosaalis , kui jurist andis ühe KÜ liikmele vastuse samasele küsimusele.

leammj kirjutas:Korteriarveid saab arvestada ainult kinnistusraamatu m2 järgi. Olin just sellel ajal infosaalis , kui jurist andis ühe KÜ liikmele vastuse samasele küsimusele.

Et kui keegi omavoliliselt suurendab oma korteri köetavat pinda, siis juristi arvates on kõik korras, kui selle kütte teised ühistuliikmed kinni maksavad?
Väga omapärane suhtumine.

leammj kirjutas:Korteriarveid saab arvestada ainult kinnistusraamatu m2 järgi. Olin just sellel ajal infosaalis , kui jurist andis ühe KÜ liikmele vastuse samasele küsimusele.

Jurist ei ole ikka A ja O. Tean ühistuid, kus on vastu võetud otsus, kus kinniehitatud rõdu kannab ka kulusid. See ikka omanike/üldkoosoleku asi.

Just. Meie võtsime ka üldkoosolekul otsuse vastu, et kõigil korteritel, mille köetavat pinda on rõdu arvelt suurendatud, suurendasime ka korteri pinda arvetel. Keegi ei protestinud.

Pimeloom jt: aga kas teie majas on siis arvetel korteri üldpind väiksem kui köetav nt üldpind 80m2 ja köetav 83m2? Meil on arvetel suurendatud nii köetavat pinda kui üldpinda kinniehitatud lodža võrra.

Just nii ongi. Selleks ongi enamustel üüriprogrammidel üldpinnad ja köetavad pinnad eraldi välja toodud.

t33liblikas kirjutas:Pimeloom jt: aga kas teie majas on siis arvetel korteri üldpind väiksem kui köetav nt üldpind 80m2 ja köetav 83m2? Meil on arvetel suurendatud nii köetavat pinda kui üldpinda kinniehitatud lodža võrra.

Me suurendasime arvetel pinda vaid nendel korteritel, kes oma rõdud niimoodi kinni olid ehitanud, et rõdu ja toa vahelise seina ka eemaldanud, ehk siis toa reaalselt suuremaks ehitanud. Ja nad makasvad nüüd kõiki makseid suurendatud pinna järgi.

Kui rõdu(lodža) kinni ehitada,siis iseenesest köetav pind küll ei suurene. Vastupidi, maja soojakadu peaks vähenema. Tavalistes paneelmajades reguleerib katel sooja välistemperatuuri järgi , mitte aga toatemperatuuride põhjal. Või ei ole nii ? Üldkoosoleku otsused ei pruugi olla õiged, sest koosolekutel käib tihtipeale ainult veidi üle poolte korteriomanikest ja mõni "üliaktiivne" suudab seal oma tahte läbisuruda. Lähtuda tuleks ainult seadustest.

Kui lhtsalt rõdu või lodža kinni ehitada, siis loomulikult korteri köetav pind ei suurene, kui aga kinniehitatud lodža arvelt on suurendatud toa pindala, siis suureneb ka köetav pind. Lihtne, loogiline.
Tavalistes paneelmajades ei olegi katelt.
Meie ühistus reguleerib soojussõlme automaatika küttevee temperatuuri välistemperatuuri anduri ja etteantud toatemperatuuri järgi.
Milline seadus keelab arvestamise aluseks võtta korteri tegelikku pinda?

Vastavalt Korteriomandi seadusele § 1 ei ole korteriomandi reaalosa ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ,ka siis kui need asuvad reaalosa piires.Eeltoodust tulenevalt on korterelamu rõdud korteriomanike kaasokmandis ning ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka.

Rõdude kinniehitamine on ehitise piirdekontstruktsioonide muutmine.Ehitusseaduse § 3 kohaselt peab ehitamine toimuma vastavalt ehitusprojektile ja ehitusloa alusel.Nimetatud seadusesättes on seadusandja väga selgelt ja üheselt mõistetavalt toonud välja seaduse mõtte,mille kohaselt ei või ehitise välisilme konstrukstsioonilist muutmist teostada ilma ehitusloa ja projektita.Seaduse kohaselt kohustuvad korteriomandi omanikud tagama ehitus projekti kohase ehitamise.Seega ei ole korteriomanikel õigust rõdusid kinni ehitada suvalisel viisil,vaid seda võib teha üksnes ehitusloa alusel.

Omavoliliselt kinniehitatud rõdud tuleb nii öelda lammutada ehk et kui lähtuda seadusandlusest siis see välistab olukorra kus on mingid suvaliselt kinniehitatud rõdud,sest kui näiteks ühistus võetakse vastu otsus ja otsustakse rõdud köetavaks piinaks ümberehitada ja käiakse läbi teekond projekteerimisest kasutusloa saamiseni siis saab ma arvan ka kinnistus raamatus kogu asja ümber vormistada.

Asjal on ka oma negatiivne külg nimelt võib juhtuda et tuleb vastuvõtta väga ebapopulaarseid otsuseid ja reaalses elus ei pruugi abi saada kusagilt,et on nagu võitlus tuuleveskitega

pimeloom kirjutas:

leammj kirjutas:Korteriarveid saab arvestada ainult kinnistusraamatu m2 järgi. Olin just sellel ajal infosaalis , kui jurist andis ühe KÜ liikmele vastuse samasele küsimusele.

Et kui keegi omavoliliselt suurendab oma korteri köetavat pinda, siis juristi arvates on kõik korras, kui selle kütte teised ühistuliikmed kinni maksavad?
Väga omapärane suhtumine.

Omavoliliselt ei ole ju võimalik köetavat pinda muuta. Kui, siis projekti alusel ja kooskõlas KÜ-ga ning siis tuleks ka mudatus kinnisturaamatusse.
Siin ei saa probleemi tekkida.

Rukis kirjutas: Omavoliliselt ei ole ju võimalik köetavat pinda muuta. Kui, siis projekti alusel ja kooskõlas KÜ-ga ning siis tuleks ka mudatus kinnisturaamatusse.
Siin ei saa probleemi tekkida.

Tore, et meie hulgas on sinisilmseid inimesi.