Põhikiri ja seadus

[majaka]

Mind hakkas huvitama selline asi. Kui seaduses on mõni piirang, mis ühistule ei meeldi ja nad panevad põhikirja omad numbrid, mis erinevad seadusest, kas see põhikiri on siis seaduslik?
Siin foorumis ma lugesin üht Tartu kohtulahendit, mis õigustas viivise määra 0,2 %, ehkki seadus lubab 0,07 %.
Täna loen ajakirjas "Korteriühistu" nr.20-2010/talv lk.8 artiklis "Toomas ja Andrei", et kui korteriühistul on raskusi koosolekuks kvoorumi saamisega, siis nad võivad panna põhikirja, et koosolek on otsustusvõimeline, kui sinna koguneb 1/4 liikmetest. Ja võttes aluseks kohtulahendi väide, et kui 3 kuu jooksul keegi seda ei vaidlusta, siis on kõik okei.
Siit järeldus, et põhikirja võib igasugust jama panna ja kui 3 kuu jooksul selle põhikirja vastuvõtmisest keegi seda ei vaidlusta, siis see kehtib.
On see nii?

[ergon]

seadused on ülimuslikumad kui põhikiri. Võid sinna panna mida iganes, aga kui kohtuveskid jahvatama hakkavad, siis võib sellise põhikirjaga näiteks tuld teha.

[aasa]

Kuule "Majaka" sa ajad mõned asjad segi. Tee omale kõigepealt selgeks, et see mis puudutab viivise määra siis on väga selgelt seaduses kirjas, et sellega reguleeritakse juhatuse volitusi. Seadusi tuleb lugeda tervikuna ja korralikult, mitte hakkida sealt välja omale meeldivaid lõike.
Täpselt sama on ka üldkoosolekuga. MTÜ seaduses on see kõik kirjas ja sellest lähtud. Üldiselt kui sinu põhikiri läheb registrisse siis seda ikka kontrollitakse (vähemalt peaks) ja nn. tuletegemiseks mõeldud paberit ei kinnitata. Lisaks kehtib nõue, et kui seadus muutub siis pead muutma ka põhikirja ja kui sa seda pole teinud siis kehtib seadus. Kohus vaatab siis juba asju sedusest tulenevalt.

[majaka]

Lp. aasa!
Palun loe kohtulahendit 2-05-1403/10 enne kui hakkad teisi õpetama.

[aasa]

Mida ma sealt siis lugema pean kui tohiks küsida? Aga enne kui kohtusse jõuame tuleks ikkagi lisaks KÜ seadusele tutvuda ka mõne teise seadusega. Seda enam kui ise oled revident.
NB! MA ei õpeta kedagi vaid soovitan - lugege korralikult seadusi ja mitte ühe mätta otsast vaid ka teise poole otsast. Sest ka kohus võib teha erinevaid otsuseid, kõik oleneb pisiasjadest.

[lasnakas]

majaka: seadusi tuleb järgida ja täita. Põhikiri peab vastama seadustele.
KÜ seaduses on lubatud juhatusel otsustada kuni 0,07% viiviste kasuks. VÕS-ile tuginedes võib üldkoosolek otsustada suurema viivise kasuks.
KÜ põhikiri peab vastama KÜ ja MTÜ seadustele. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13235618
Põhikirjas peab olema kirjas üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord, samuti otsuste vastuvõtmise kord.
§ 21. Üldkoosoleku läbiviimine
(1) .....Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid.
§ 22. Üldkoosoleku otsus
(1) Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
_________
Asutamiskoosolekust saab kõik alguse. Seal kinnitatakse ka põhkiri, mida hiljem on kas kerge või raske muuta. Suurte MTÜ-de puhul piisab ka 1/10 kvoorumist, et koosolek läbi viia, kui nad oma põhikirjas nii on sätestanud. Sellest 1/10-st üle poole peavad otsustega nõustuma ja kõik ülejäänud 94% on kohustatud neid otsuseid täitma.

[majaka]

Mind häirib seik,et Korteriühistuseadus lubab rakendada viivist kuni 0,07 % Ja pole sõnagi, et " kui KÜ põhikirjas ei sätestata teisiti". Ja KÜ tegevust reguleerib just KÜS ja MTÜS. Kui VÕS lubab suuremat viivise määra, siis KÜS peaks sellele viitama.
Oma KÜ asutamisel 2000a meil oli ka pandud põhikirja 0,5 %, aga hiljem panime kodukorda 0,07 %, mis on õiglasem ja millest me kedagi ei vabasta.
Ja kui KÜS on kuni 0,07 %, siis põhikirjas peaks ka sama number olema, mitte 0,2 %, mida panevad paljud. Ja register võtab need põhikirjad vastu.
Minu arvamus on , et see on seaduseandja apsakas.

[aasa]

Lp. Majaka - Lasnaka selgituses on väga selgelt ja üksikasjalikult välja toodud punkt KÜ seadusest, mis puudutab toda 0,07% nõuet. Seal on selgelt väljendatud, et see on juhatuse õigus, selleks pole vaja üldkoosoleku otsust. Mingit apsakat seal ei ole, see punkt kaitseb juhatust. Üldkoosoleku kokkukutsumine on suur vaev ja mitte alati see ka ei õnnestu. Selle punktiga antakse juhatusele eriõigus teha otsus ilma üldkoosolekuta.
Üldkoosolek on paljuski nagu leping ainult osapooli on rohkem. Lepitakse asjades kokku ja pannakse käsi alla. Pärast seda on otsused kohustulikud täitmiseks ja kui otsus ei meeldi siis on antud võimalus antud otsus vaidlustada. Seega on kõik võimalused olemas ühel ja teisel poolel.
Muidugi ei saa üldkoosolek võtta vastu selliseid otsuseid, mis on vastuolus seadustega või teise seadusega reguleeritud.Paraku on juriidikas nii, et alamastmest ülespoole on järjekord selline - KÜ seadus, siis MTÜ seadus ja siis Võlaõigusseadus. Kui allpool puudub lahend siis liigud kõrgema astme peale.

[k24]

Esiteks on 2-05-1403/10 esimese astme lahend, millest ei maksa suuri järeldusi teha. Edasi on see 0,07 tõesti juhatuse kaitseks ehk koht, kus saab ilma ÜK otsusete tegutseda. Kui ÜK määrab muu summa, siis peaks kõik korras olema. Lisaks on võimalik, et seadusandja kah misakit mööda pand, sest miks on 0,07 osamaksu § alla toodud. Ja veel tekib küsimus, et mis täpselt on majandamiskulud ? See peaks olema KÜ pakutab majandamise/haldamise teenus. See aga tähendab, et vahendatava teenuse eest (kommteenused) võiks küsida (tõenäoliselt mitte juhatuse vaid ÜK otsuse alusel) vähemalt sellist viivist, mida teenuspakkujad ise küsivad jne. Ühesõnaga tõesti tekib küsimus, et mida seadusandja silmas pidas pannes selle 0,07 KÜS'is selle koha peale kus ta on ja sellises sõnastuses nagu see seal on.

[lõvi]

Meil ka põhikirjas 0,07. Aga hakkasin nüüd seadusi uurima ja põhjalikumalt KÜ põhikirja, siis seal kirjas, et rakendatakse kohe järgmisest päevast (st, et kui 20 kp on makse viimane päev, siis 21. alates algab viivis). KÜS aga kirjas, et majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast alates. Seega saan aru, et tegelikult algab viivise arvestamine mitte 21. kp vaid järgmise kuu 1kp alates.Kas olen midagi valesti aru saanud?

[tull6]

Mõistlik on ikka jätta maksjale ajavaru: kas järgmise kuu 1 kuup-st või 15 kuup-st,v hoopis kuu pärast. selle võtate üldkoosolekul vastu aga mitte varem kui on KÜS sätestatud.

[ergon]

Tull6, kas Sa tõemeeli räägid, et ühistu peaks andma liikmetele arve tasumiseks kuu aega? Kui nii, siis nimeta mulle mõni tarnija kes annab ühistsule kuuajase maksetähtaja? Neid polegi, v.a. Tallinne Küte minu ühistu puhul. Enamus on 7 kuni 14 päeva.

Kui arved saavad 20. kuupäevaks posti, siis kuu lõpuks peavad kõik makstud saama. See ei ole mitte mingisugune ettenägematu kulu, mille tasumiseks on aega vaja vaid see on igaühe püsikulu, mis peab juba pangakontol maksmist ootama. Elu on lihtne: pole raha, pole teenuseid. Keegi ei krediteeri ühistut ja ühistiu ei saagi ja ei tohigi oma liikmeid krediteerida.

Jätame erandjuhud mängust välja aga nii see on.

[tull6]

Eh,ergon paneb jälle täiega.
Mina kirjutasin siin oma postituses,kus lõvi kirjutab viivise rakendamisest.
Mitte arve maksmise tähtajast. Viivist võiks rakendada nii nagu kirjutasin. nt.15 päevast alates peale maksetähtaja möödumist. Miks - põhjuseid võib olla erinevaid miks ei saadud kuuviimaseks (maksetähtaeg) päevaks makstud - palgapäev kuu algul,lähetus,haiglas jne,jne. Ühistus kus mina teenindan on selline kord kohe algul vastuvõetud,et viiviste arvestus algab ülejärgmise kuu 1-sest s.t maksta saab peale tähtaega tervelt 30 päeva veel. Ja sellega ollakse harjunud ja teatakse (nüüd juba 12 aastat). Ei ole olnud ka likviitsus probleemi,kui tahad vastuvaielda.

[majaka]

Kas keegi oskab tõlkida inimeste keelde KÜS § 9
§ 9. Korteriühistu nõudeõiguse tagamine

(1) Korteriühistu liikmed tagavad korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude nõuded korteriühistu kasuks osamaksu kuuekordses ulatuses korteriomandi arvel hüpoteegiga esimesele vabale järjekohale.

(2) Korteriühistu võib nõuda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist pärast kolmekuulise etteteatamistähtaja möödumist.

(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatu kehtib ka juhul, kui korteriomand on antud teise hüpoteegipidaja sundvalitsemisele.

Kas kellelgi on midagi sarnast põhikirjas ja kas olete selle nõude täitmist ka kontrollinud?

[ergon]

Ma ei saa sinu jutust enam üldse aru.
Annad maksetähtaja ja kui sellest üle lastakse, siis annad veel tähtaja mille möödudes viivist arvestama hakatakse? Kus see point selle maksetähtajal siis on ja viivise arvestamisel? See nagu lasteaed: oi kui sa nüüd veel viiendat korda pahdandust teed, siis sa saad.....

Meil rakendub viiviv järgmisel päeval peale maksetähtaja möödumist. Kulla tull6, proovi mõned päevad hiljem maksta kellegi arvet (küte või prügi). Maksad päeva hiljem on järmisel arvel juba rida juures väikese viivisega. Elu karm aga nii see on. Kõik teevad rahavoogudeplaneerimist ja eeldava (on õigus eeldada), et teatud kuupäeval laekub teatud hulk raha.

[tull6]

Anna minna,nii painumatu kui sa ole.

Meil ülalpool kirjeldatud viis toimib üle 10 aasta ja hullu ei ole juhtunud. Selle korra sisse viimisel olidi näoga omanike poole ,ning arvestati liikmete ette tulla võivate probleemidega.

[ergon]

räägi seda juttu näiteks tarnijale, kes pühapäevase laekumise asemele sai oma raha esmaspäeval ning see tõttu järgmisele arvele viivise lisas.

Võlg on võlg ja maksetähtaeg on maksetähtaeg aga eks igaüks asjab asju omamoodi.

[aasa]

Ma ei saa ka hästi aru kui on maksetähtaeg, siis on tähtaeg. Sel juhul võiks ju lihtsalt pikendada maksetähtaega. Praegu on mingid X tähtajad, et kõigepealt maksetähteg siis veel mingi vaheaeg ning mingist kuupäevast hakkame arvestama viivist.
Kui on erijuhused siis saab alati läbi rääkida ja juhatusel on õigus sellega arvestada. Muidugi kui selline õigus üldse juhatusele antud on kui viivise kehtestas üldkoosolek