Ei saa mitte vaiki olla!
Tooksin teile ühe õpetatud mehe artikkli ajakirjast Ehituskaar, lugege läbi ja tehke omad järeldused. Artikkel on lisatud peale minu üllitist.
Kohtla-Järve linn on viimased 15 aastat propageerinud ja kasutanud individuaalset kütet nö alternatiivkütte näol. Tulemust võime 10-15 aasta pärast näha. Omalt poolt lisan seda, et alternatiivid ei küta oma korterit e. hoiavad kokku, aga kelle arvelt?
Kuidas soovite arvutada soojuskadusid, mida peavad kandma otsakorterid, viimaste ja esimeste korruste korterid, korterid, kelle sein puutub kokku koridori seinaga? Meie majades nt. 1- toalised korteritel on kõige väiksem suhteline osa korteri ja koridori seinaga kokkupuude. MIks ma seda rõhutan, kuna meie trepikoda ei pea sooja ja koridori sein toas on väga külm.
Seminaril üks tädike rääkis, et sisteem pidavat maksma vististi 60 korteriga majale (20 1 toalist, 20 2 toalist ja 20 3 toalist krt) 250.000 EEK, lisaks iga aasta teenindamise eest ca 25000 EEK. Siit küsimus, kas selline kulu õigustab ennast? Palju sooja kokku hoitakse? Müügimehed räägivad ilusat juttu, et kütte eest maksate talvel ca 10-15% vähem, kuid ei mainita seda, et süsteemi ehitamiseks on võetud laen, mis vajab tagasi maksmist. Küttelt hoiame kokku ca 15%, kuid laenu maksame 12 kuud aastas ja kaks korda rohkem, kui kokkuhoid. Ehk teisisõnu nii, küttelt 4 EEK/m2 poole aasta jooksul, pangale maksame 12 kuud ja 8 EEK/m2. Näide on piltlik, kuid millist ekonoomi me same ja kas saame, ei räägi keegi. Ainus jutt, mis me kuuleme on see, et küttearved on väiksemad. Kes seda juttu räägid ninge oma tooteid reklaamivad? Ikka need, kes seda müüvad. See on järjekordene inimeste hullutamine, varsti ei saa enam pangast laenugi, kui pole toda peent sisteemi korteris. Soomes ringi liiunud, ei ole näinud, ega kuulnud tollest midagi. Võib öelda nii: Üks tont käib ringi mööda korteriühistuid. Palju süsteem maksab ja süsteemi töös hoidmine maksab, ei räägi keegi. Lugesin kommentaare seoses individuaalse küttearvestamise kohta, vahed pidavat olema kuni 10 korda. Kui keegi soovib indivuduaalselt kütet arvestada, ostku endale maja ja arvestagu niii et pole vähe. Või pangu oma korter põllule ja kütku individuaalselt, kas tuleb kokkuhoid?
Lisan väljavõtte kommantaarist: Mis puutub aga iga korteri sooja eraldi mõõtmisse, siis selle koha pealt mul järgmine jutt. Heal tuttaval on ämmal-äial sarnane süsteem kortermajas olemas. Igal radikal andurid peal, mis mõõdavad kasutatud sooja hulka. Äi ja ämm pidid iganes rahul olema. Pidi raha kokku hoidma. Samas lipsas suust välja ka jutt, et neis tubades, kus ei elata (korter vanast ajast suur, kui lapsed veel kodus olid) keeratakse radika kraan kinni. Vesi ei liigu ja raha ei lähe. Aga oletan et teisel pool seina oleval korteril tekib sellevõrra suurem soojatarve, kuna soojusel on selline omadus, et läheb sinna, kus madalam temperatuur. Ütle oma arvamus asjast.
Individuaalne soojuskulu mõõtur on seadustatud petmine
KALLE AAMISEPP sept 2001
http://www.ehituskaar.ee/?op=art&id=231&page=1
Kütte eest makstava raha vähendamise kattevarjus on kavalad ärimehed leidnud uue mooduse kergeusklikelt inimestelt raha väljapetmiseks. Idee on iseenesest ju ahvatlev - elada veidi jahedamas toas ja maksta kütte eest ka vastavalt vähem !
Et seda saavutada, on vaja tulevikus suurt rahalist kokkuhoidu tõotavale firmale mitmed tuhanded kroonid kohe praegu välja laduda ja lasta paigaldada radiaatorite ette torudele reguleerventiilid (kui neid seal veel ei ole) ja radiaatoritele endile panna külge individuaalsed küttekulu mõõturid (allokaatorid). Kütte eest maksmine toimubki siis juba mõõturi näitude alusel.
Seejuures kangekaelselt ei taheta arvestada sellega, et individuaalne soojuskulu mõõtur mõõdab ainult seda soojushulka, mida saadakse otse küttesüsteemist ja jätab arvestamata soojuse, mis kandub üle kõrvalkorteritest. See ülekanne on aga otsustava tähtsusega.
Sellest on mitmel korral kirjutatud "Keskkonnatehnikas", näiteks Urmas Saksakulmu ja Tõnu Kasikovi artiklites (vastavalt 1/2000 ja 3/2001), kuid ikka väidetakse, et küll see allokaator ikka aitab soojust kokku hoida.
Et mitte olla üldsõnaline, tuleb korteritevaheline soojusülekanne panna arvude keelde konkreetse näite varal.
1) Vaatleme 9.korruselise tüüpelamu 5.korrusel asuvat 3-toalist korterit köetava pinnaga 66 m2. Elamus hoitakse sisetemperatuuri +21oC, kütte eest tasutakse vastavalt täisautomatiseeritud soojussõlmes asuva soojusmõõturi näidule. Kaugkütte tariif 1MW =366 kr.
Lahutatakse kulu soojaveevarustusele ( on olemas soojavee kulumõõtja) ja ülejäänud osa jagatakse kõigi korterite vahel vastavalt iga korteri köetavale pinnale. Nii on küttearve kroonides otsesõltuvuses korteri kütteks kulutatud soojusehulgaga.
Detsembris, jaanuaris ja veebruaris on 3-toalise 66 m2 korteri küttearve olnud 640 kr kuus.
2) Langetades eelpoolnimetatud korteris sisetemperatuuri kas +18o või
+16o-ni ( temperatuur võib ka ise langeda elamu küttesüsteemi korrastamatuse tõttu ), oleks temperatuurivahe nii ülal kui ka allasuvate korteritega võrreldes vastavalt 3o või 5o. Vahelaed on soojustamata, soojusjuhtivuse koefitsient U= 2,0 W/m2 x oC. Järelikult voolab ühe kuu jooksul nii ülalt kui ka alt madalama sisetemperatuuriga korterisse soojust:
a) +18o puhul Q18=3 x 2 x 2 x 66 x 24 x 30 = 570240 Wh = 0,57 MWh ehk
0,57 x 366 = 208 krooni eest
b) +16o puhul Q16=5 x 2 x 2 x 66 x 24 x 30 = 950400 Wh = 0,95 MWh ehk
0,95 x 366 = 348 krooni eest
3) Arvestades välistemperatuuriks kütteperioodi keskmise temperatuuri tk=0oC ja teades, et küttearve peaks sõltuma otseselt sisetemperatuurist, peaks madalama sisetemperatuuriga korteri kuine küttearve olema väiksem kui ülal ja allolevatel korteritel, ja nimelt:
a) +18o puhul 640x18/21 = 548 krooni
b) +16o puhul 640x16/21 = 488 krooni
4) Sellist küttearve vähendamist ka mõnel juhul rakendatakse ja siis ei ole kriteeriumiks mitte küttekehadest saadav soojus, vaid nimelt ruumi tegelik sisetemperatuur.
5) Kui aga paigaldada elamus kõigile radiaatoritele individuaalsed soojuskulu mõõturid, saab korteris temperatuuri alandada, piirates soojuse võtmist küttesüsteemist ja maksta kütte eest ainult allokaatori näidu alusel. Et allokaator aga naaberkorteritest tulevat soojushulka ei registreeri, siis on allokaatori järgi vajalik tasuda:
a) +18o puhul 548 - 208 = 346 kr ehk 65% tegelikust kulust
b) +16o puhul 488 - 348 = 140 kr ehk 29% tegelikust kulust!
Edasi arutletes näeme, et kui korteris kütte täiesti välja lülitada (allokaatori näit null ), hoiavad naaberkorterid vaadeldava korteri sisetemperatuuri +14o…+15o vahemikus! Natuke jahe, aga maksta kütte eest ka ei ole vaja.
6) Samal ajal aga tõuseb allokaatorite kasutamisel tunduvalt naaberkorterite ehk nn. doonorkorterite küttearve, kus kumbki korter peab alandatud sisetemperatuuriga korterile peale maksma vastavalt temperatuuri alandamisele:
a) +18oC puhul 208/2 = 104 krooni, kokku küttearve 640 + 104 = 744 krooni ehk 116% tegelikust tarbimisest.
b) +16oC puhul 348/2 = 174 krooni, kokku küttearve 640 + 174 = 814 kr ehk 127% tegelikust tarbimisest.
7) Mitte milgil määral ei saa siin olukorda muuta ei paranduskoefitsientide ega muutuva ja muutumatu osa kasutamine. Ei ole ju mõtet teha muutumatu osa 100%-liseks!
Kas siis üldse ei olegi võimalik suure maja ühes korteris sisetemperatuuri alandada? On küll võimalik, aga maksta tuleb ikka nii, nagu kõik teisedki.
Kui fantaseerida, et paigaldame korteri igasse tuppa termograafi ja hiljem püüame tulemusi analüüsida või hoopis installeerime elektroonse aastaringse sisetemperatuuri registreerimissüsteemi, siis võib julgelt õelda, et kulud ületavad sadu
(või tuhandeid kordi tulusid).
Asi on ju selles, et küttesüsteemi puhul on tegemist ühe, kõiki kortereid haarava tervikuga, mille ühe osa ala- või ülefunktsioneerimist saab tuvastada ainult võrdluses teiste osadega. Nii tuleks sisetemperatuuri jälgimissüsteem paigaldada iga korteri igase tuppa! Selleni me veel jõudnud ei ole ja ega niipea jõuagi.
9) Kui keegi aga siiski tahab oma korteri elamu küttesüsteemist välja lülitada (milleks küll mitte keegi luba anda ei saa), siis peaks ta isoleerima oma korteri laed ja põrandad min. 200 mm paksuselt kivivillaga, et takistada soojusülekannet naaberkorteritest. Mis jääb järele? 1,9-2,0 m kõrgune koobas.
11) Ainuke võimalus raha kokku hoida on küttesüsteem korralikult välja reguleerida, vältida ülekütmist, soojustada elamu piirdeid jne. Võiks ka mõtelda kaugküttest loobumist ja ehitada igasse majja oma, gaasil (praegu ainus reaalne alternatiivkütus) töötav katlamaja. Peale tasuvusaja ( 5a ) möödumist võib siis kütte eest ehk vähem maksma hakata (kui gaasi hind vahepeal tõusnud ei ole).
10) Individuaalsed soojuskulu mõõturid või jaoturid või allokaatorid on kõige ehtsam kergeusklike petmine ja nende kasutamine tuleb seadusandlikult keelata. Väited, et neid kasutatakse edukalt Saksamaal ja ei tea kus veel mujal, võib ju tõsi olla, kuid osavad ärimehed on ju ka eskimotele külmkappe müünud ja Saharasse liiva eksportinud.