Korteriühistu Abi

Selline küsimus ühistu käskis vahetada mõõturid kellel on taatlemis aeg täis sellel kel vahetatud polnud pidid ka maksma maja veekadu kuna nüüd on kõigil mõõturid vahetatud siis maksavad jälle kõik veekadu ,aga kas on õigus minult mingit veekadu võtta kui mul on mõõturid uued ja taadeltut?

serra kirjutas:Selline küsimus ühistu käskis vahetada mõõturid kellel on taatlemis aeg täis sellel kel vahetatud polnud pidid ka maksma maja veekadu kuna nüüd on kõigil mõõturid vahetatud siis maksavad jälle kõik veekadu ,aga kas on õigus minult mingit veekadu võtta kui mul on mõõturid uued ja taadeltut?

Aga kes selle veekao ehk üldvee siis kinni maksma peavad, kui kõigil on mõõtjad taadeldud ja vahetatud?

Üleüldine küsimus,kuidas teie ühistud jagavad veekadu?

olga131 kirjutas:Üleüldine küsimus,kuidas teie ühistud jagavad veekadu?

Vastavalt üldkoosoleku otsusele maksavad liikmed oma tarbimise ning kui tekib kadu, jaguneb see korterite vahel ära ning lisatakse arvele juurde.

meelismih kirjutas:

olga131 kirjutas:Üleüldine küsimus,kuidas teie ühistud jagavad veekadu?

Vastavalt üldkoosoleku otsusele maksavad liikmed oma tarbimise ning kui tekib kadu, jaguneb see korterite vahel ära ning lisatakse arvele juurde.

Sama.

tegemist ei ole kaoga selle tradistsioonilises mõttes. Vee eest asitatakse ühistule arve ühe näidu alusel mis jagatakse sadade teiste erinevatel ajahetkedel võetud näitude järgi. Seega siis on mõõtevead ehk kadu sisse programmeeritud.
Meie jagame selle ruutmeetri järgi.

Serra kes Sinu arvates üldvee kinni maksab?

Mingisugune kadu tekib ikka. Meil peale kõikide näidikute kontrolli k.a. peanäidik on ca 2x aastas tekkinud üldvee kulu, mis jagatakse m² peale.

Pluss on ka näitude esitamises erinevused - komakohad nt. Meil palutakse kirjutada näit 1 koht peale koma, aga kui on 1,19 siis tekib juba 0,09 kadu ühe näidu peale.

No ei need koma kohad olulist ei muuda miskit. Meil on algusest peale esitatud ja jäotatud täiskantides. vaata kui suur see ülekulu on ja võrdle lubatuga.

Aga kas keegi oskab ka öelda ,et kui suur see veekadu võib olla protsendiliselt.Meil on täitsa jama 6 korterit kes tarbivat vett ja vahe on 16m3 see ju üle mõistuse

Vaata kodulk v küsi oma teenuse pakkujalt. Kadu tekib tarbitud vee pealt ( mitte korterite arvult) /ca 18-19%/

Meil oktoobris sama mure, veekadu tohutu suur. Suvel ole veekadu väike, nüüd äkki 4x suurem. Samas leidsid mõned korterite omanikud, et m2 pealt makstes maksab mõni veekadu rohkem, kui oma tarbitud vett näidiku järgi tarbib. Kas veekadu jagada võrdselt kõigi korterite vahel või protsentuaalselt tarbitud veega oleks väga vale?

Meil jagatakse tekkinud veenäitude vahe protsentuaalselt tarbitud veehulgaga st kui üks korter tarbib rohkem vett kui teine, on esimesel korteril kanda suurem osa tekkinud veekaost kui teisel. Arvel kajastub üks summa, kuhu on sisse arvutatud korteri tegelik veekulu ja ka vahe. Me ei pea õigeks seda, et seda kulu jagatakse ruutmeetri järgi - ruutmeeter ei kuluta vett, ikka inimene! N: Ühes 3-toalises korteris elab vanapaar, kelle veekulu on minimaalne, ega ole võrreldav samasuures korteris elava 5-liikmelise noorperega, kus veekulu üsna suur. Oleme mõelnud veevahe jagamist korteri peale, aga otsuseni pole veel jõudnud.

Üldvee kulu otsustate muidugi ühistus,meil otsustati m² peale jagada.

uueke mis programm jagab selliselt?

Ükski vee ülekulu jagamise meetod pole õige. On kortereid, kes lasevad ämbrisse tilkuda nii, et tema veemõõtja ei reageeri. Mõnel võib lihtsalt kraan tilkuda.
Meil on igal püstikul kontrollmõõtja. Kui püstikus toimub ülekulu suurusjärgus 3-4 m3 4 korteri peale, siis ma olen sunnitud kõik need korterid üle kontrollima. Vahel selgub, et korteris on mõõtja kinni kiilunud, või tilgub WC pott. Siis läheb ülekulu selle korteri peale. Kui põhjust ei õnnestu välja selgitada, siis jagan nende 4 korteri vahel võrdselt.
Aga kordan veel kord: Õigel ajal taatlemata veemõõtjad valetavad valdavalöt korteriomaniku kahjuks. Sadestuse pärast mõõtja ruum väheneb ja nad hakkavad näitama veidi rohkem. Ja majas ülekulu väheneb, või hoopis kaob.
Ma saan aru, et see on veidi ebaseaduslik, aga mis on parem: iga kuu kuulata inimeste nurinat, või elada ilma selle probleemita.

Meil oli veekadu kuus 60-80m3.(24 korterit) Vahetasime üldveemõõturi- ja sellest piisas Enamus kortereid vahetas ka oma 10 aastat vanad veemõõturid välja ja nende veekulu vähenes Aga kõik klapib juba pool aastat.

Tere...meie jagame m2 peale.Majas (24krt)kõik arvestid vahetatud ja taadeldud.Kõige väiksem veevahe oli 3m3 (keskmine tarbimine 147m3) ja seda ka siis, kui käisin näite eraldi kontrollimas. Paljud esitavad näite erinevatel aegadel ja erinevalt. Keskmiselt jääb üldvesi 7-10m3 vahesse.See eraldi püstikule vee arvesti panna on juba ammu mõttes olnud, et elimineerida igasugune tilgutamine.

Tere,
te siin kirjutate näitude kontrollimisest...
Meie KÜ-s pole seda oma 10 aastat tehtud, sooja vee hind on ~50 krooni kallim, kui teistes majades. Oleme korduvalt palunud ja nõudnud, et juhatus kontrolliks näite. Esimees räägib ise ka, et paljud esitavad kahtlaselt väikest sooja vee tarbimise kogust, AGA seadused ei luba tal näite kontrollida!? Ja nüüd ongi selline olukord, et mõned ausad inimesed maksavad ka naabrite sooja vee kinni.
See on vaid üks osa sellest korralagedusest, mis meie KÜ-s toimub.

Tsitaat:AGA seadused ei luba tal näite kontrollida!? lubab küll! Siin on niipalju kirjutatud näidikute kontrollimisest loe eespool olevaid sel teemalisi postitusi,siis peaks arusaama,et näidikuid tuleb taadelda ka peanäidikut mida teeb veefirma oma kuludega. Aegaajalt tuleb korterites kontrollida. Kõik see protsetuur tuleb ühistus seadustada, kodukorda täiendada vajadusel,juhatuse otsus vastuvõtta ja nurin jätta.

>>> ... ei luba kontrollida ..

Tõepoolest, oleks küll üsnagi huvitav teada, millised võiksid olla need seadused, määrused vmst dokumentalistika, mille alusel võiks korteri omanikul olla mingi nn. seaduslik või vähemasti paberlik alus keelduda/tõrkuda KÜ ü/k (või juhatuse) otsuse alusel moodustatud vastavat komisjoni (või selle liiget) oma korterisse näite kontrollima sisse lasta.

Tõrkumise all mõtlen (KÜ poolt mõistliku aja võrra kirjalikult ette teatatud) näitude kontrollimise ajal kodus mitte olemist jmst. Möönan, et isegi ette teatatud ajal on kodus olla tõesti üpris tülikas, kui tegemist on näiteks üürnikuga, või on omanik pikemaks ajaks kusagil Austraalias, aluseks - ootamatu välislähetus või viimase hetke pakkumise imeodav puhkuse reis jne