Korteriühistu Abi

Tean, et praktikas on kasutusel nn trahvid (tasud;sanktsioonid?) nt mingite näitude mitteteatamise puhul 50 krooni jne. Mis on selle kehtestamise aluseks?

Üldkoosolekul vastuvõtud otsus.

Huvitav oleks teada mis nimetuse all neid nn trahve kajastatakse, et nad ikka seaduslikud oleks.

Kas kahju hüvitamine sobiks - see lausa VÕS terve ptk.

tull6 kirjutas:Kas kahju hüvitamine sobiks - see lausa VÕS terve ptk.

Võlaõigusseadus
7. peatükk KAHJU HÜVITAMINE
§ 128. Hüvitatava kahju liigid
(1) Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.

(2) Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu

5) Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi

Näitude mitte teatamine ei ole varaline kahju ega saamata jäänud tulu. Kui ta just kellegile hingelist valu või kannatusi põhjustab....... aga siiski väheusutav.

prg.115

tull6 kirjutas:prg.115

Võlaõigusseadus
§ 115. Kahju hüvitamine

(1) Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.


Näitude mitte esitamisel, millest see teema ju algas, ei saa rääkida võlgnikust. Näitude mitte esitaja ei ole võlgnik ja ühistu ei ole võlausaldaja.

Hmm, või " ... ei ole võlgnik ..."?

Kas pole asi siiski nii, et - kui keegi näitu ei esita, siis - juhul, kui KÜ ikkagi maksab teenuse (olgu see vesi, gaas jm) tarbimisel eest tarnijale õigeaegselt ära - teised KÜ liikmed maksavad sel ajal ju näidu esitamata jätnud KÜ liikme eest, st nö. annavad talle võlgu.

Ja see, kes näitu ei esitanud, on - mööngem, tõepoolest, et ajutiliselt, kuni oma näidu esitamiseni, ja selle näidu alusel talle tarbimise eest esitatave arve tasumiseni - võlgu kõigile oma näidu esitanutele, so KÜ-le.

Ei saa praegu täpselt sellest aru, kas "lasnaka" arvates on tema seatud küsimuse asetuses, mingis mingil mulle segasevõitu juriidilises sõnastuses, võlgniku mõiste kuidagi ära peidetud, aga - nö. tavamõtlemise tasandil on minu arvates näidu esitamata jätmine selgelt ja ühemõtteliselt - ikka võlg , nagu iga teine võlg. Ja KÜ (või ehk peab sõnastama - teised oma näidu õigeaegselt esitanud KÜ liikmed) ja selle näidu alusel KÜ-le arve või maksseteatise vmst paberi) saanud ja selle alusel raha ära tasunud - võlausaldajad.

Või kuidas?

tem kirjutas:Hmm, või " ... ei ole võlgnik ..."?

Kas pole asi siiski nii, et - kui keegi näitu ei esita, siis - juhul, kui KÜ ikkagi maksab teenuse (olgu see vesi, gaas jm) tarbimisel eest tarnijale õigeaegselt ära - teised KÜ liikmed maksavad sel ajal ju näidu esitamata jätnud KÜ liikme eest, st nö. annavad talle võlgu.

See, et teised ühistu liimed esitamata jäetud näitude võrra rohkem maksavad, ei ole õige. Aga eks see ole iga ühistu oma teha, kuidas sellist probleemi lahendatakse. Meil arvestatakse näitude mitte esitamise korral eelmiste kuude näitude järgi. Teised seda kinni maksma ei pea.

Ei saa praegu täpselt sellest aru, kas "lasnaka" arvates on tema seatud küsimuse asetuses, mingis mingil mulle segasevõitu juriidilises sõnastuses, võlgniku mõiste kuidagi ära peidetud, aga - nö. tavamõtlemise tasandil on minu arvates näidu esitamata jätmine selgelt ja ühemõtteliselt - ikka võlg , nagu iga teine võlg. Ja KÜ (või ehk peab sõnastama - teised oma näidu õigeaegselt esitanud KÜ liikmed) ja selle näidu alusel KÜ-le arve või maksseteatise vmst paberi) saanud ja selle alusel raha ära tasunud - võlausaldajad.

Või kuidas?

Äkki sa viitaks sellele lasnaka seatud küsimusele.

>>> ... "äkki sa viitaks sellele [ ... ] küsimusele..."

100 vabandust, - see viide "püstiatud küsimusele" oli jah, valesti ja täiesti eksitav, sest "lasnaks" ei puutu vist tõesti antud hetkel sellesse võlamajanduse asjasse. Oli minu enda nö. allikale "viitamise" viga ...

>>> ... seatud küsimus näitude mitte esitamisel, millest see teema ju algas, ei saa rääkida võlgnikust. ...

No hästi, mingil KÜ ü/k poolt kehtestatud tingimustel - kasvõi olgu näiteks eelmise näitu mitte esitanud KÜ liikme 3 kuu eelmise keskmine näit, mida siin foorumis on varem mõnes teemas lahendusena vist välja pakutud, - saadab KÜ vastav asjaline (raamatupidaja või pigem selleks tööks määratud KÜ juhatuse liige) oma maja KÜ liikmele (kas siis ettemaksu või kalkulatsioonil põhineva?) arve.

VÕS p. 115 järgi on kahju ju ikka tekkinud või tekkimas, kui pärast on vaja õigete näitude ilmnemisel (esitamisel) kas KÜ liikmega protsessima asuda, teha mingi tasa-arveldus vmst.

Ega's tarnijat ei huvita kuidas KÜ omavahel sehkendab - temale on vaja ikka maksta, tähtaegselt ja tema poolt KÜ-le KÜ üldnäitude alusel koostatud ja KÜ-le esitatud arvel näidatud summa.

Ja kui see näidu mitte-esitaja nüüd kas maksmisega viivitab, asub arvestuslike näitude osas protsessima vmst - siis sisuliselt on ju näidu mitte-esitaja (sel ajal, kuni tarbitud teenuse eest tasumiseni) ikka KÜ-le võlgu. No kasvõi sellesama VÕS p.115 sõnastuse mõttes, seega mu meelest just: " ... kohustuse rikkumisega tekitatud kahju ..." hüvitamise näol.

tem kirjutas:
seega mu meelest just: " ... kohustuse rikkumisega tekitatud kahju ..." hüvitamise näol.

Ok. Ma ei ole jurist ja ei hakka sinuga rohkem vaidlema. Kuigi mõne juristi arvamust selle kohta oleks tore lugeda.
Küsiks siis seda, et suur see kahju ka on mida näitude mitte esitamisega tekitati? Palju peaks hüvitamiseks sisse nõudma?

Korteriühistu EI OLE karistusasutus ja EI SAA kirjutada enda välja mõeldud trahve ega sanktsioone.

urmas88 kirjutas:Korteriühistu EI OLE karistusasutus ja EI SAA kirjutada enda välja mõeldud trahve ega sanktsioone.

Seda ma tahtsingi kuulda. Tänud Urmas.

tem kirjutas: VÕS p. 115 järgi on kahju ju ikka tekkinud või tekkimas, kui pärast on vaja õigete näitude ilmnemisel (esitamisel) kas KÜ liikmega protsessima asuda, teha mingi tasa-arveldus vmst.

Ja kui see näidu mitte-esitaja nüüd kas maksmisega viivitab, asub arvestuslike näitude osas protsessima vmst - siis sisuliselt on ju näidu mitte-esitaja (sel ajal, kuni tarbitud teenuse eest tasumiseni) ikka KÜ-le võlgu. No kasvõi sellesama VÕS p.115 sõnastuse mõttes, seega mu meelest just: " ... kohustuse rikkumisega tekitatud kahju ..." hüvitamise näol.

Kõik need küsimused viitavad vaid sellele, et juhatus ei ole oma ülesannete kõrgusel. Arvete tegemise alus peab olema kõigile üheselt mõistetav ja välistama igasuguse protsessimise. Kui mõni korteriomanik pole üle 3 kuu vee- jmt näite esitanud, siis tuleb lihtsalt minna sinna korterisse ja need näidud juhatuse poolt üle kontrollida.

>>> ... Kui mõni korteriomanik pole üle 3 kuu vee- jmt näite esitanud, siis tuleb lihtsalt minna sinna korterisse ja need näidud juhatuse poolt üle kontrollida

Sain aru, et 3 kuud on siis mingi kivist piir, üle mille ei tohi näidunduse probleemid minna. Või on see 3 kuud mingi konkreetse KÜ Ü/k poolt - ilmselt selle kü juhatus nö. esildisel/ettepanekul - määratud ajaline piir.
Ja kui (kannatuse) piir ületataud, eks siis see juhatus läheb ja vaatab korteris neid (teatamata) näite ...
No hea küll, aga kui uks on kinni, - omanik välismaal jne ...

Tem, Sa ajad pilli lõhki! Ei tasu elada oma elu keeruliseks. 3 kuud pole mingi müstiline piir. Kui kedagi korteris ei ela, omanik välismaal vmt, siis on seda näha ja kuulda ning probleemi ju praktiliselt pole, olgu näidud või terve aasta või enamgi andmata. Küll aga on probleem siis, kui näha on, et korteris elatakse, kuid kuude viisi ei esitata näitusid või on need eeldavatest väiksemad.
Igal juhul on juhatus loru, kui ei suuda normaalselt toimivat korda kindlustada ning ei oska midagi näitude mitteesitajatega ette võtta.

Luguge läbi see artikkel. http://www.meiekodu.ee/index.php?go=leht&article_id=415

See on küll natuke teise asja kohta, kuid analoogiliselt saab läheneda ka veenäitude puhul.