Võibolla rumal küsimus, aga algajale ehk andestatav. Kas kindlasti peab ka vett, prügi jms sellist maksma läbi ühistu või võivad kõik liikmed seda ise edasi teha nii nagu ilma ühistuta? Püüame Kõ moodustada, aga kuna see on veits probleemne ja eesmärk on tegeleda esialgu vaid katuse ja välisfassaadiga, siis arvati et kommunaale võiks igaüks ise maksta otse teenusepakkujale.
Tegemist on ridaelamuga ning vee ja prügi eest maksame praegu vallale igaüks oma lepingu alusel. õldelektrit ja -vett ei ole ja muru niitmine on siiani kokkulepitud.
Tänan.
kommunaalmaksed
Moderaator:Heino
õldiselt makstakse kommunaalmakse ikka läbi ühistu. Tavaliselt eelistavad ka teenusepakkujad suhelda ühistuga, mitte iga inimesega eraldi. Kui teil on praegu nii, et kõik maksavad ise, siis pärast ühistu moodustamist ei pruugi see enam nii olla ja ka vald eelistab suhelda ühistuga.
Eks see ole iga ühistu enda otsus, aga sellisel juhul on teil ikkagi leping vallaga või haldusettevõttega, kes teie eest makse kogub. Eeldatavasti on tegu väga korraliku majaga, kui probleemiks on vaid katus ja fassaad.
Kuidas te nende remondiks raha kogute? Kas tekib topelt raamatupidamine ja topelt arvestamine? Samas kui kõik maksavad vallale eraldi, siis kuidas on teil ülevaade võlgnikest? Ja ega vald ei tooda ise elektrit, kütet, vett ega vea prügi, vaid vahendab teenuseid. Kindlasti võtab ta sealt ka mingit vaheltkasu. Kas teil on ülevaade, kuhu teie rahad liiguvad. õhistu selleks moodustataksegi, et oleks ülevaade maja rahaasjadest ja saaks neid ise suunata. Meie avastasime majandamist üle võttes, et otselepingud teenusepakkujatega on märksa kasulikumad.
Kui moodustatakse ühistu, siis hakkate vastutama ka raamatupidamise eest. See eeldab igal juhul lepingut teenusepakkujaga. Ja siin on veel palju nüansse. E#hk lisab keegi veel oma arvamusi siia.
Eks see ole iga ühistu enda otsus, aga sellisel juhul on teil ikkagi leping vallaga või haldusettevõttega, kes teie eest makse kogub. Eeldatavasti on tegu väga korraliku majaga, kui probleemiks on vaid katus ja fassaad.
Kuidas te nende remondiks raha kogute? Kas tekib topelt raamatupidamine ja topelt arvestamine? Samas kui kõik maksavad vallale eraldi, siis kuidas on teil ülevaade võlgnikest? Ja ega vald ei tooda ise elektrit, kütet, vett ega vea prügi, vaid vahendab teenuseid. Kindlasti võtab ta sealt ka mingit vaheltkasu. Kas teil on ülevaade, kuhu teie rahad liiguvad. õhistu selleks moodustataksegi, et oleks ülevaade maja rahaasjadest ja saaks neid ise suunata. Meie avastasime majandamist üle võttes, et otselepingud teenusepakkujatega on märksa kasulikumad.
Kui moodustatakse ühistu, siis hakkate vastutama ka raamatupidamise eest. See eeldab igal juhul lepingut teenusepakkujaga. Ja siin on veel palju nüansse. E#hk lisab keegi veel oma arvamusi siia.
lisaks enda poolt ka ühte-teist. ja kohe küsiks: kas on teie olukorras ühistu moodustamine tingimata vajalik? nimelt võiks jääta korteriomanikeühisust, mis teil arvatavasti ka eksisteerib. Ainus asi, et peate leidma korralikku valitsejat, kellega sõlmite leping, kus on määratletud tema vastutuse piirkond. Nt, et peab korraldama õiget raamatupidamist, prügivedu, arvete tasumist, määratleda tema otsustamisvabadust ehk mis piirides võib ta ise otsustada, ja millistes on vaja nt koosoleku või majanõukogu otsust.
Majanõukogu liikmetel on sellel vormis peaaegu sama funktsioon, mis juhatuselgi ühistus, ainult ei ole nii suurt vastutust seaduse piires.
KOõ on hea ka selle poolest, et ei ole veel mingit registrit, kuhu need KOõd kantaks. Ehk teil ei ole kohustust sõlmida lepingud nende teenustepakkujatega, kus üldleping on teile kahjulik (nt. veefirmaga). Samas võiks vabalt sõlmida seda Eesti Gaasiga, kuna siis saate te paremaid hindu. õhistust loodud saavad sellest teada aga kõik teenuste pakkujad.
Majanõukogu liikmetel on sellel vormis peaaegu sama funktsioon, mis juhatuselgi ühistus, ainult ei ole nii suurt vastutust seaduse piires.
KOõ on hea ka selle poolest, et ei ole veel mingit registrit, kuhu need KOõd kantaks. Ehk teil ei ole kohustust sõlmida lepingud nende teenustepakkujatega, kus üldleping on teile kahjulik (nt. veefirmaga). Samas võiks vabalt sõlmida seda Eesti Gaasiga, kuna siis saate te paremaid hindu. õhistust loodud saavad sellest teada aga kõik teenuste pakkujad.
Kui sa otsustad valitseja kasuks, siis vaata et sul nahka üle kõrvade ei tõmmata. õldiselt valitseja vaatab kõigepealt kuidas enda taskud täis saada ja siis mõtleb alles teistele maisetele asjadele.
Kõ eelis on tõesti see, et majas, milles te elate, on teie ühine mure ja rõõm ning selle majandamisel saate te ise alti otsustada kuidas ja mida teete ja rahavood on teil ka iga hetk teada. Peale selle ei pea valisejaga vaidlema ja vastutust jagama
Kõ eelis on tõesti see, et majas, milles te elate, on teie ühine mure ja rõõm ning selle majandamisel saate te ise alti otsustada kuidas ja mida teete ja rahavood on teil ka iga hetk teada. Peale selle ei pea valisejaga vaidlema ja vastutust jagama
njaa, meil 3 korterit ei ole ühistu moodustamisega nõus (põhjenduseks see, et nemad teevad kõike ise, ühistu on liialt kulukas) ja seega ühisust moodustada ei saa. ja praegu ei ole meil majas mingit seltsingut vmt asja. igaühel vee+prügileping vallaga ja elekter eesti energiaga, samuti kütab igaüks ise oma kodu ja niidab muru.
samas maja on kaheksakümnendate esimesest poolest pärit, otsaseinad hakkavad otsi andma ja mõnel katus lekib, niiet korras majast on asi kaugel. parasjagu nä lõhkine küna.
samas maja on kaheksakümnendate esimesest poolest pärit, otsaseinad hakkavad otsi andma ja mõnel katus lekib, niiet korras majast on asi kaugel. parasjagu nä lõhkine küna.
elinale, Kui palju teil üldse majas kortereid on? Kas 3 korteri vastuseis on piisav takistus ühistu loomiseks (ühistu asutamiseks ei ole vaja 100% omanike nõusolekut)
Sinu jutus on ka segi läinud 2 mõistet. õhisust (korteriomanike ühisust) ei peagi moodustama, sest see on igas kortermajas automaatselt olemas. õhistu (Korteriühistu) on juriidiline isik, mille olemasoluks on vaja see asutada.
Kui soov on ainult maja remonti ühiselt ajada, siis piisab ju tegelt ka ühisusest, st korteriühistut vast polegi vaja moodustada. Ainult tuleks ära teha vajalikud toimingud, et tegevus oleks konkreetne ja sihipärane - valida valitseja (selleks võib olla ka üks majaelanikest, ei pea võtma mingit suurfirmat), kes ajaks jooksvaid asju jms. Valitsejaga tuleks sõlmida leping, kus on kirjas tema ülesanded ja vastutus ning teha see täpselt teie majale sobiv. Organiseerumatu tegevuse tulemus on see, et kõik teevad justkui kõike ja tegelikult ei saa midagi tehtud.
Valitsejat oleks vaja kasvõi selleks, et oleks teada kindel isik, kes ajab asju koosolekute vahelisel ajal, kellele tasuks probleemide korral helistada. tema valmistaks ette koosolekute jaoks materjalid (küsib hinnapakkumised jms), kutsub koosoleku kokku. Nii on koosolek asjalik, mitte lihtsalt jututuba.
Kui katus lekib, siis oleks ju enne koosolekut vaja, et uuritakse välja, kui ulatuslikult lekib, kas piisaks remondist või tuleb vahetada katus tervikuna, kui palju maksaks mingi remonttää jne. See oleks kõik valitseja tää. Koosolekul saaks siis otsustada, et näiteks lekkiva katuse jaoks on optimaalseim lahendus terve maja katuse täielik vahetus, selleks kulub raha vot selline summa ja finantseerime nii või naamoodi. Ja siis valitseja korraldab edasised asjad - sõlmib ühisuse nimel lepingud, hoiab silma peal raha kogumisel jne.
Sinu jutus on ka segi läinud 2 mõistet. õhisust (korteriomanike ühisust) ei peagi moodustama, sest see on igas kortermajas automaatselt olemas. õhistu (Korteriühistu) on juriidiline isik, mille olemasoluks on vaja see asutada.
Kui soov on ainult maja remonti ühiselt ajada, siis piisab ju tegelt ka ühisusest, st korteriühistut vast polegi vaja moodustada. Ainult tuleks ära teha vajalikud toimingud, et tegevus oleks konkreetne ja sihipärane - valida valitseja (selleks võib olla ka üks majaelanikest, ei pea võtma mingit suurfirmat), kes ajaks jooksvaid asju jms. Valitsejaga tuleks sõlmida leping, kus on kirjas tema ülesanded ja vastutus ning teha see täpselt teie majale sobiv. Organiseerumatu tegevuse tulemus on see, et kõik teevad justkui kõike ja tegelikult ei saa midagi tehtud.
Valitsejat oleks vaja kasvõi selleks, et oleks teada kindel isik, kes ajab asju koosolekute vahelisel ajal, kellele tasuks probleemide korral helistada. tema valmistaks ette koosolekute jaoks materjalid (küsib hinnapakkumised jms), kutsub koosoleku kokku. Nii on koosolek asjalik, mitte lihtsalt jututuba.
Kui katus lekib, siis oleks ju enne koosolekut vaja, et uuritakse välja, kui ulatuslikult lekib, kas piisaks remondist või tuleb vahetada katus tervikuna, kui palju maksaks mingi remonttää jne. See oleks kõik valitseja tää. Koosolekul saaks siis otsustada, et näiteks lekkiva katuse jaoks on optimaalseim lahendus terve maja katuse täielik vahetus, selleks kulub raha vot selline summa ja finantseerime nii või naamoodi. Ja siis valitseja korraldab edasised asjad - sõlmib ühisuse nimel lepingud, hoiab silma peal raha kogumisel jne.
Juriidiliselt vettpidavam, kindlam ja arvestatavam on siiski korteriühistu.
Ja ei ole tõsi, et ühistus on elu kallim? Vastupidi! Kõiki vajalikke täid on üheskoos ikka märksa odavam finantseerida kui eraldi.. Kui on ridaelamu, siis ma loodan, et igaüks ei hakka ise oma korteri kohal katust remontima, vaid seda tehakse ikka ühiselt.
Majas elementaarset korda säilitada ja õigeid remondivõtteid valida on ka ühistus palju kindlam. Liiatigi on inimeste maksevõime siiski erinev ja kui koos ei otsustata, siis võib juhtuda nii, et osa ridaelamust on remonditud ja teine osa laguneb edasi. Kui tää on tehtud ühiselt, siis naudite ka ühiseid vilju. Loodan, et suudate ühistu plusse rohkem leida kui miinuseid.
õhisus ja valitseja pole ka iseenesest paha mõte, kui leiate usaldusväärse inimese. Ega see teie kulusid sellepärast ei vähenda. Aga kontrollida on ühistut palju hõlpsam kui ühisust.
Ja ei ole tõsi, et ühistus on elu kallim? Vastupidi! Kõiki vajalikke täid on üheskoos ikka märksa odavam finantseerida kui eraldi.. Kui on ridaelamu, siis ma loodan, et igaüks ei hakka ise oma korteri kohal katust remontima, vaid seda tehakse ikka ühiselt.
Majas elementaarset korda säilitada ja õigeid remondivõtteid valida on ka ühistus palju kindlam. Liiatigi on inimeste maksevõime siiski erinev ja kui koos ei otsustata, siis võib juhtuda nii, et osa ridaelamust on remonditud ja teine osa laguneb edasi. Kui tää on tehtud ühiselt, siis naudite ka ühiseid vilju. Loodan, et suudate ühistu plusse rohkem leida kui miinuseid.
õhisus ja valitseja pole ka iseenesest paha mõte, kui leiate usaldusväärse inimese. Ega see teie kulusid sellepärast ei vähenda. Aga kontrollida on ühistut palju hõlpsam kui ühisust.
meil 14 korterit. kü saame moodustada, kuna 11 on poolt. mingist ühisusest ei saa siiski rääkida, sest kõik toimetavad omapäi (ridaelamus on see võimalik). ühisus on ka jutuks olnud, aga kuna mõned on vastu ja mõned, kes küll on nõus, ei suvatse koosolekule tullagi, siis lihtsalt oleme mõelnud, et kü oleks kindlam variant.
ega me ei teagi, mis oleks parim variant, sest tõesti sada küsimust tekib koguaeg.
ega me ei teagi, mis oleks parim variant, sest tõesti sada küsimust tekib koguaeg.
Jah ka mina olen selle poolt, et majas peaks ikka ühistu olema ja ühistul oma raamatupidamine. Aga sellest ma küll aru ei saa, mis kasu te näete sellest, et kõiki kommunaalkulusi maksta läbi ühistu. Vastupidi on ikka ju hulga kasulikum. õhistule siis.
Selline näide: veeettevõttel on sõlmitud leping ühistuga. õhistu peab ja ka maksab veeettevõttele maja üldmõõtja järgi. Selle üldmõõtja järgse veehulga jagab siis korterite vahel. õhistu liikmed, ehk siis korteriomanikud maksavad selle vee eest ühistule. Oletame, et majas on võlglasi, siis tähendab see ju seda, et ühistu maksab ka nende tarvitatud vee oma vahenditest kinni, lootes, et võlg kunagi tasutakse. Kui kõik korterimanikud on aga sõlminud veeettevõttega eraldi lepingud, siis on võlgnike maksmata veeraha nende enda ja veeettevõtte vaheline probleem. Ja samuti see nn üldvesi. See ei puuduta siis ju ühistut üldsegi.
Samuti on kõigi teiste kommunaalteenuseid müüvate/pakkuvate firmadega. Ega nad muidu oleks kangesti sellest huvitatud, et leping sõlmitaks ühistuga, mitte iga korteriga eraldi.
Selline näide: veeettevõttel on sõlmitud leping ühistuga. õhistu peab ja ka maksab veeettevõttele maja üldmõõtja järgi. Selle üldmõõtja järgse veehulga jagab siis korterite vahel. õhistu liikmed, ehk siis korteriomanikud maksavad selle vee eest ühistule. Oletame, et majas on võlglasi, siis tähendab see ju seda, et ühistu maksab ka nende tarvitatud vee oma vahenditest kinni, lootes, et võlg kunagi tasutakse. Kui kõik korterimanikud on aga sõlminud veeettevõttega eraldi lepingud, siis on võlgnike maksmata veeraha nende enda ja veeettevõtte vaheline probleem. Ja samuti see nn üldvesi. See ei puuduta siis ju ühistut üldsegi.
Samuti on kõigi teiste kommunaalteenuseid müüvate/pakkuvate firmadega. Ega nad muidu oleks kangesti sellest huvitatud, et leping sõlmitaks ühistuga, mitte iga korteriga eraldi.
[quote:bb3d74593e="pimeloom"] Kui kõik korterimanikud on aga sõlminud veeettevõttega eraldi lepingud, siis on võlgnike maksmata veeraha nende enda ja veeettevõtte vaheline probleem. Ja samuti see nn üldvesi. See ei puuduta siis ju ühistut üldsegi.
Samuti on kõigi teiste kommunaalteenuseid müüvate/pakkuvate firmadega. Ega nad muidu oleks kangesti sellest huvitatud, et leping sõlmitaks ühistuga, mitte iga korteriga eraldi.[/quote:bb3d74593e]
selllest ma rääkisingi, et kommunaalmaksete osas on kasulikum ikka ühisus, kuna siis keeegi ei saa elanikke sundida sõlmima ühislepinhut. Läbipaistvuse kohta ütleksin seda, et kui valitsejaga koostatud väga täpne ja korrektne leping, kus on näidatud kõik tema tegemised ja vastutus, siis see on sama hea, kui Kõ.
Samuti olete kindlalt kuulnud, palju on Kõ juhatused kelmusi teinud ja ei saanud selle eest karistatud. Seda on palju juhtunud ka meie linnas.
Samuti on kõigi teiste kommunaalteenuseid müüvate/pakkuvate firmadega. Ega nad muidu oleks kangesti sellest huvitatud, et leping sõlmitaks ühistuga, mitte iga korteriga eraldi.[/quote:bb3d74593e]
selllest ma rääkisingi, et kommunaalmaksete osas on kasulikum ikka ühisus, kuna siis keeegi ei saa elanikke sundida sõlmima ühislepinhut. Läbipaistvuse kohta ütleksin seda, et kui valitsejaga koostatud väga täpne ja korrektne leping, kus on näidatud kõik tema tegemised ja vastutus, siis see on sama hea, kui Kõ.
Samuti olete kindlalt kuulnud, palju on Kõ juhatused kelmusi teinud ja ei saanud selle eest karistatud. Seda on palju juhtunud ka meie linnas.
