Korteriühistu Abi

Korteri omanik soovib prügimaksmisest vabastust,kuna kevadest talveni ei ela korteris.Siiani oleme maksustanud elanike arvu järgi.Kas on kellelgi sarnast kogemust.Ise arvan,et minimaalselt peaks ikka üks ühik jääma.

mathias kirjutas:Korteri omanik soovib prügimaksmisest vabastust,kuna kevadest talveni ei ela korteris.Siiani oleme maksustanud elanike arvu järgi.Kas on kellelgi sarnast kogemust.Ise arvan,et minimaalselt peaks ikka üks ühik jääma.

Prügi eest maksavad ikka need, kes seda tekitavad. Kui inimene ei ela korteris, miks ta peaks maksma prügivedamise eest, kui ta pole prügi üldse tekitanud?

Meie ühistus on asi paigas nii : kui elad korteris, maksad prügivedamise eest. Kui ei ela, prügivedamise tasu ei tule. Kui korteri omanikule (või üürnikule vms.) tulevad külla inimesed, kes viibivad seal kas nädal või kauem, arvestatakse koheselt sisse prügi tekitajate nimekirja ning korteri omanikule tuleb sellest tulenevalt ka vastav arve. Alla nädala arvestatakse ainult korterisse majaelanike registri järgi registreeritud elanikud. (Seda loomulikult siis, kui teavitatakse - mida siiani kenasti tehtud on)

Mina sellist asja oma 75 korteriga majas ette ei kujuta. Korter kuulub ühele, sissekirjutust omab keegi teine ja kolmandad elavad sees.

Meil jagatakse pürgi ruutmeetritele vastavalt põhikirjale ja kõik. Kaob ära igasugune vajadus uurida ja puurida kes elab, kaua elab ....

ergon kirjutas:Mina sellist asja oma 75 korteriga majas ette ei kujuta. Korter kuulub ühele, sissekirjutust omab keegi teine ja kolmandad elavad sees.

Meil jagatakse pürgi ruutmeetritele vastavalt põhikirjale ja kõik. Kaob ära igasugune vajadus uurida ja puurida kes elab, kaua elab ....

Kõik oleneb ühistust ning korterite arvust. Meil näiteks ei ole mõtet asju ajada ruutmeetri järgi ning kergem on majaelanikel silma peal hoida. Kortereid lihtsalt niivõrd vähe ning valetama ei tule keegi. Suuremates ühistutes on asi kindlasti teisiti ... oleneb siiski sellest, mida koosolek otsustab.

Eks ta ole nii, et väikestel ühistutel oma mured ja suurtel omad. Mina suure ühistu esindajana ei pea ka võimalikuks midagi elanike arvu järgi jagada. Selles suhtes olen ergoniga täiesti ühel meelel.

Meelismihist ei saa ma aga üldse aru. Kuidas on lihtsam jälgida palju inimesi korteris elab ja kaua ning mitu külalist kellelgil käib? Korteri pindala, vähemalt meie majas, ei ole muutuv suurus. Ei pea käima kortereid üle mõõtmas.

Mathiasele aga, õigem oleks ikka nii, et kui korteris elanikke ei ole, siis prügi eest raha ei arvestata. Kui juba jagamine elanike arvu järgi on.

Mind huvitab, mille alusel peavad kohalolevad inimesed rohkem maksma , kui mõne korteri elanikud sõidavad ära? Sest prügi veetakse graafiku järgi, mida ei saa muuta iga ärasõitja pärast.
Ainuke variant, kus saab arvestada ärasõitjatega, on, kui prügivedu on tellimuse järgi.

Aga kuhu konteinerisse läheb siis koristaja/majahoidja prügi? Ikka olmesse ju. Samamoodi reklaamid, mida ei ole eriti keegi tellinud. Maksma peaks ikka edasi.

pimeloom kirjutas: /***/
Meelismihist ei saa ma aga üldse aru. Kuidas on lihtsam jälgida palju inimesi korteris elab ja kaua ning mitu külalist kellelgil käib? Korteri pindala, vähemalt meie majas, ei ole muutuv suurus. Ei pea käima kortereid üle mõõtmas.
/***/

Meil on see lihtsam sellepärast, et asukoht on väike, kortereid on vähe ning on teada, kui kellegi pikemalt inimesed kohal asuvad. Linnainimestele suht võõras värk, aga meitele maameestele teada-tuntud asi. Nimetagem seda maainimese värgiks Prügi arvestamine isikute järgi on palju kergem kui üritada väikeses ühistus rahvale ruutmeetripõhist arvestamist pähe määrida.

Enamus rahvale on see nn. linnameeste "ühistu asi" võõras ning harjutud arvestama ikka nii nagu vanasti. Seega lisandub siia tüüpiline lihteestlaslik (ja pensionäridele eriti omane) kadeduseuss a'la "Miks mina vaene rahatu ja täiesti lage vana inimene pean maksma rohkem kui kõrval viie elanikuga perekond!? Ainult sellepärast, et minu korter on suurem!?"

Seega selle asemel, et inimesele tunde ja tunde asja seletada, mida ta nagunii ei mõista ning millest ta nagunii aru ei saa ning mille kohta ta nagunii päev hiljem jälle jorisema tuleb ... selle asemel lihtsalt leian kuldse kesktee ning asi põhineb usaldusel.

Jah, linnas suurtes majades (kuuldes igasuguseid jutte) on seda süsteemi raske rakendada, aga väiksemas ühistus (ja eriti maapiirkonnas, kus majaelanikud üksteist tunnevad juba viimased 20 aastat) on asi lihtsam.

Hea meelismih. Usu mind, ka linnas suurtes majades elab vanu inimesi ja samuti pensionäre. Ning pensionite suurus meie riigis ei sõltu sellest, kas elada maal või linnas.
Ma olen sinuga päri, et väikestes majades, ilmselt nii maal kui linnas, on lihtsam jälgida mida naaber teeb ja millal ta kodus on, kui suurtes majades. Aga prügi jagamisest inimeste arvu järgi ei saa ma ikkagi aru. Ja suisa pentsik on külaliste eest ka veel prügiraha nõuda.
Meil, linnas, toimub prügivedu lepingu järgi kindlatel nädalapäevadel. Ja jäätmekonteineri tühjendamise hind on kindel suurus, see ei sõltu absoluutselt sellest, kas konteineris on natuke prügi põhja peal või on konteiner pilgeni täis. Seega ei sõltu hind absoluutselt sellest mitu inimest majast oma prügi konteinerisse on viinud. Seetõttu on ka hinna arvestamine inimeste järgi absurd.

pimeloom kirjutas:Hea meelismih. Usu mind, ka linnas suurtes majades elab vanu inimesi ja samuti pensionäre. Ning pensionite suurus meie riigis ei sõltu sellest, kas elada maal või linnas.
Ma olen sinuga päri, et väikestes majades, ilmselt nii maal kui linnas, on lihtsam jälgida mida naaber teeb ja millal ta kodus on, kui suurtes majades. Aga prügi jagamisest inimeste arvu järgi ei saa ma ikkagi aru. Ja suisa pentsik on külaliste eest ka veel prügiraha nõuda.
Meil, linnas, toimub prügivedu lepingu järgi kindlatel nädalapäevadel. Ja jäätmekonteineri tühjendamise hind on kindel suurus, see ei sõltu absoluutselt sellest, kas konteineris on natuke prügi põhja peal või on konteiner pilgeni täis. Seega ei sõltu hind absoluutselt sellest mitu inimest majast oma prügi konteinerisse on viinud. Seetõttu on ka hinna arvestamine inimeste järgi absurd.

Ma olen selle sõjatandri juba läbi käinud. Üks asi, mida olen õppinud selle aja jooksul, kui olen oma ühistu esimeees olnud, on see, et ei loe, kuidas on mujal ja kuidas midagi tehakse teistes majades. Iga ühistu leiab endale sobiva ja toimiva arvestamismeetodi. Kui meil leitakse, et prügiarvestamine käib inimeste kaupa, siis ei suuda mina rahvast ümber mõtlema panna.

Kes vähegi siinkohal kaasa mõtleb, saab hästi aru, miks seda ei taheta muuta. Nimelt üldsumma jagatakse ära kõikide majaelanike peale. Selgub, kui palju peab maksma üks inimene. Seejärel võetakse käsile korterites elavate inimeste arv ning tehakse selle alusel vastav arvutustöö. Nagu näed ... kui korteris on vähem rahvast, makstakse ka vähem prügi eest. Kui korteris on rohkem, makstakse ka selle võrra enam. Ideaalne seis penskari puhul ning pole ime, miks selle süsteemi säilitamise nimel nii jubedalt sõditakse. Ühtlasi toimib siin tavaline loogika, et kui on vähem inimesi, siis on vähem prügi ning seega vähem tuleb maksta. Tuuleveskitega on mõttetu sõdida ning lihtsam on leida kuldne ja toimiv kesktee. Summa kokkuvõttes ei ole tegelikult nii suur.

siia samma sobiv küsimus, et mille alusel maksustada majas olevat äripinda?

TMärss kirjutas:siia samma sobiv küsimus, et mille alusel maksustada majas olevat äripinda?

Mis maksu sa neile kehtestada tahad?

Oeh, teema nimeks nagu prügi maksustamine

TMärss kirjutas:Oeh, teema nimeks nagu prügi maksustamine

Sellegi poolest võiks küsimust osata formuleerida.

Aga üks võimalus on maksustada firmas töötavate naiste seeliku pikkuse järgi

Mida lühem, seda väiksem tax
Tegelikult mina teeks ruutmeetripõhiselt. Vastavalt pinna suurusele, mida üüritakse + vesi, soojus jms. seonduv kulu.

meelismih kirjutas:Mida lühem, seda väiksem tax
Tegelikult mina teeks ruutmeetripõhiselt. Vastavalt pinna suurusele, mida üüritakse + vesi, soojus jms. seonduv kulu.

Aga kui majas elab palju pensionäre ja prügiveo raha on inimeste peale jagatud? Siis peaks ju firmas ka töötajate arvu peale jagama, oleks õiglasem

pimeloom kirjutas:

meelismih kirjutas:Mida lühem, seda väiksem tax
Tegelikult mina teeks ruutmeetripõhiselt. Vastavalt pinna suurusele, mida üüritakse + vesi, soojus jms. seonduv kulu.

Aga kui majas elab palju pensionäre ja prügiveo raha on inimeste peale jagatud? Siis peaks ju firmas ka töötajate arvu peale jagama, oleks õiglasem

Assa mait ... nüüd panid küll ära

Pensionärid pole need, kellele äripind renditakse - vähemalt arvan nii. Seega pinna väljaüürimisel ei minda penskari rahakoti kallale ning seega siinkohal ei peaks probleeme tekkima, kui asi ruutmeetripõhiselt välja rentida. Viimases hädas rentnikele oma konteiner koos äravedamisega, mille eest nad ise vastutavad või leitakse ühine sobiv kokkulepe summa näol.

Kas keegi saab aru millest jutt? Prügikulude kandmisest või üürihinnast või seelikutest?

ergon kirjutas:Kas keegi saab aru millest jutt? Prügikulude kandmisest või üürihinnast või seelikutest?

Hea ergon, vaata aknast välja - kevad on käes )

ergon kirjutas:Kas keegi saab aru millest jutt? Prügikulude kandmisest või üürihinnast või seelikutest?

Kokkuvõte :

Hetkel arutlemisel, kas prügivedamisel miniseelikute arvelt üüripinna määramine on ikka pensionäride gruppi arvesse võttes õige tegu või mitte. Elame näeme

TMärss kirjutas:siia samma sobiv küsimus, et mille alusel maksustada majas olevat äripinda?

Et siis nende prügi? Näiteks Tallinna Vee tariifid on juriidilistele isikutele mitu korda suuremad kui eraisikutele. Võite neil arvestada prügi eest samuti üldpinna pealt nagu elanikelgi või siis tiba rohkem, olenevalt sellest, palju nad tegelikult prügi tekitavad.

pimeloom kirjutas:

TMärss kirjutas:Oeh, teema nimeks nagu prügi maksustamine

Sellegi poolest võiks küsimust osata formuleerida.

Ma võin siia sõnavahtu tekitada aga minuarust oli küsimus küllaltki konkreetne

lasnakas kirjutas:

TMärss kirjutas:siia samma sobiv küsimus, et mille alusel maksustada majas olevat äripinda?

Et siis nende prügi? Näiteks Tallinna Vee tariifid on juriidilistele isikutele mitu korda suuremad kui eraisikutele. Võite neil arvestada prügi eest samuti üldpinna pealt nagu elanikelgi või siis tiba rohkem, olenevalt sellest, palju nad tegelikult prügi tekitavad.

Tegemist on keldripinnaga kus asub ka väike kauplus.
Aga tegelt teema on komplitseeritum kuna põhikiri ei räägi midagi äripindadest vaid aint korteritest ja minu arusaamist järgi on need erinevad kategooriad. Samas kauplus kasutab ka maja konteinereid.

On elumaju, kus on ka äripinnad, näiteks tervel esimesel korrusel kauplus või ilusalong vmt.
Meil näiteks on elumaja, kus äripindu kirjas ei ole, kuid keegi pole meil keelanud ühiseid keldriruume mõistliku tasu eest välja rentida, leping on tehtud KÜ ja rentniku vahel. Tasu ruutmeetrilt pole suur, kuid aastas kogub kena summa ja ruumid on kasutusel, rotid ja hiired ei saa seal pidu panna. Elektri eest maksab iga rentnik ise, muud kommunaalteenused maksavad nad KÜ poolt esitatud arve alusel + renditasu.

No ma pean tegema veel teise täpsustuse. See keldripind ei ole ühisvara vaid on omand,

Aitähh kõigile ,kes siin sellele teemale vastasid.Sain targemaks.Tegelikult sain teada,kui vähe ma tean neist asjadest.Arvan siiski,et prügi tekitab inimene,mitte m2.Oli ka meil m2 põhine prügi maks.Nüüd elaniku põhine.Heino mõte on hea ja rakendatav just selles,et kuigi meil ei ole kojameest ega majahoidjat,mõttelise osa territooriumi korrashoiuga kaasnev prügi ongi ju kogu ühistu prügi.Arvan ,et läheme üle esialgu väljakutse põhisele paketile,olgugi,et see on 33eek-i kallim.Prügikast lukku ja iga korter saab võtme.Ainuke küsimus jääb õhku,kust leida "tädi MAALI",kes selle luku peab avama ,kui prügiauto tuleb konteinerit tühjendama.