Korteriühistu Abi

Juhatus tegi uue põhikirja ja kodukorra.Esimese üldkoosoleku kukutas läbi
ja korduskoosolekul osalesid juba temale loojaalsed jüngrid.
Enamuses venekeelne elanikkond,kes ei saa arugi mis paberid neile anti.
Nüüd asi nii karm,et 20 a.vanas majas toimus plekkradiaatori leke,nad ju
ajaliselt hakkavad läbi saama ja krt.omanik pidi kinni maksma avarii
väljakutse,tööraha ja uue radiaatori maksumuse.Selle firmaga on meil
leping maja hoolduseks ja lepingutasu ei ole väike.Keegi tookord põhikirja
ei vaidlustanud,see anti õues kus korduskoosolek toimus ja pandi toas vanade ajalehtede hulka.
Kodukorrapunkt ütleb,et omanik peab korras hoidma tema valduses olevad tehnosüsteemid:kui korteriomanik ei kiirusta parandama rikutud või
avariiolukorras olevaid tehnosüsteeme,siis juhatusel on õigus teostada tööd sundkorras koos trahvi määramisega.Kõik kulud katab süüdlane.
Nüüd nõutakse veemõõtjate taatlemist,vahetamist,tööraha. Summa 4 veemõõtja taatlemisel on 550 kr.Kui ei läbi taatlust siis uued veemõõtjad
4x230.
Maksame iiga kuu 1m2 haldus.hooldustasu 5.50,igakuiselt koguneb sinna
16 756 kr.Sealt siis lähevad palgad ja lepingutasu sellele firmale. See
ongi kogu hooldus ja haldus. 1 x aastas on koosolek ja see püütakse alati nii korraldada,et mingit juhatuse vahetust ei oleks.
Kuidas me saame kaitsta sellise maksmise eest endeid. Poolihääli raske saada. Tükki 12 krt.omanikud ei näita siia nägugi,üürivad krt.välja.

Küttesüsteem on tavapäraselt kaasomand ja seda peaks ühistu korras hoidma. Veemõõtjad võib jätta korteriomanike mureks. Kui nüüd põhikirjaga on määratud tavapärastest oliliselt erinevad õigused-kohustused, siis mine otsi õigusabi EKÜL'ist või mõnest advokaadibüroost, sest su asi on keeruline ja vaja on teada kõiksugu pisiasju, et mida täpselt põhikiri/kodukord ütlevad, millal vastu võetud, kuidas seda vastu võtnud ÜK kokku kutsutud jne, jne.

KÜS § 4 lg 1 järgi peab KÜ põhikirja vastuvõtmise või muutmise poolt olema rohkem kui pool häälte üldarvust. See tähendab, et korduskoosolekul, kus on alla poole ei saa põhikrja vastu võtta või muuta. Seega võibolla, et Teie põhikiri näiteks tühine.

Täpsustan igaks juhuks üle, et kas häälte üldarv=KÜ liikmete arv? Mitte konkreetsel üldkoosolekul osalejate arv?

Thom kirjutas:Täpsustan igaks juhuks üle, et kas häälte üldarv=KÜ liikmete arv? Mitte konkreetsel üldkoosolekul osalejate arv?

Häälte üldarv on ühistu liikmete arv.

Ega muidu ei küsikski,kui poleks keeruline. Väsinud tööinimene ei saa arugi,milline köis ümber kaela tõmmatakse.Juhatus oskab hiilgavalt mani-
puleerida.
Juhatuse otsust ega protokolli ei ole olnud,kuid käidi trepikodade kaupa
suuliselt masseerimas,et veemõõtjad tuleb taadelda.Keegi ei vaidlusta seda,sest 1,5 aastat on tähtaeg möödas. Montaaži töörahad,taatlemise,
uue ostmise peab teostama 100% korteriomanik. 4veemõõtja taatlemine
on 550 kr. ja juhul kui ei läbi taatlust,siis 4 arvesti vahetamise hind 380
ja 4 uut arvestit 920.ühesõnaga 1850.00 kui miski pole kõlbulik või tehakse
mittekõlbulikuks.?
Juhatus on töö tellinud meie elamuga lepingulises suhtes olevalt hooldus-
firmalt.kes saab iga kuu üsna kõrget lepingutasu.(valmisoleku eest !)
Kuna juhatuse otsust ega protokolli ei ole olnud ,ei soovi ma ultimaatumile
alluda. Kuidas juhatus pärast kontrolli teostab,kui olen 100 % asja omanik.
Suured tänud,kes natukegi aitavad mind õigele teele juhtida minu õigustes.

Üldiselt tundub, et sul on vaja õigusabi, mitte mõnd täpsustavat juhist, mida siin saaks anda. Võid uurida mida räägitakse nt Tallinna ja Harjumaa korteriühistute Ümarlaual http://www.ekyl.ee/14797 , võid uurida kas ja mis abi linnavalits saaks anda. Muidugi oma maja inimestega peaksite kokku saama, et asja arutada.

Lahendusi on mitmeid:
1. ÜK kokku ja uus juhatus valida.
2. Leida lahendus koostöös olemasoleva juhatusega.
3. Pöörduda otse advokaadibüroo poole ja suhelda juhatusega nende kaudu.

Tänan k24, kaalume kõiki variante. Liikmetele( eesti-venekeelne läbisegi)
paljudele ei ole kohale jõudnud,mis toimub. Vanamutid panid selle kindlalt
kasutatud ajalehtede virna.
Põhik.6.4.üldkoosoleku läbiviimine.
6.4.1.Üldk.on otsustusvõimeline,kui selles osaleb üle poole ü.liikmed
(s.t. 60-nest 31)
6.4.1.1. Kui üldk. on vähem kui 1/4 ühistu liikmetest ning koosolek ei ole otsustusvõimeline,siis koosoleku läbiviija teavitab sellest kokkutulnud
ühistu liikmeid ja kannab selle fakti protokolli.Protokolli allkirjastab koosoleku juhataja ja protokollija.
On siit aru saada,et kui koguneb p.6.4.1. alusel nt.28 ei ole vaja protokolle
jms.asju teha aga kui koguneb 1/ 4 või vähem on vaja teha.??
1/4 on üks trepikoda.
6.4.1.2. Korduskoosolek tuleb uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga mitte hiljem,kui 3 nädala jooksul.
6.4.1.4.korduskoosolek on pädev vastu võtma otsuseid,kui sellel
osaleb vähemalt 5 ühistu liiget.
Ilmselt on nii ,et kahele rahulolematule trepikojale tehakse koosolek eraldi,
ei kogune kvoorum.
Korduskoosolekul on põhiliselt juhatusele lojaalsed trepikojad,esimesed
on juba väsinud ja suur osa ei osale ja kui osalevad on kära taevani.
Kas ei saa olla nii,et tegelikult on kõik ammu otsustatud selle 1/4-ga ja
pärast ainult 5 üh.liikmega.
See nn. "Õ ige" üldkoosolek ongi mõeldud etenduse andmiseks. Ega proto-
kolli väevõimuga ei võta. Räägib see põhikiri tõesti sellisest seduslikust
võimalusest?????

Lennujaam kirjutas: Põhik.6.4.üldkoosoleku läbiviimine.
6.4.1.Üldk.on otsustusvõimeline,kui selles osaleb üle poole ü.liikmed
(s.t. 60-nest 31)
6.4.1.1. Kui üldk. on vähem kui 1/4 ühistu liikmetest ning koosolek ei ole otsustusvõimeline,siis koosoleku läbiviija teavitab sellest kokkutulnud
ühistu liikmeid ja kannab selle fakti protokolli.Protokolli allkirjastab koosoleku juhataja ja protokollija.
On siit aru saada,et kui koguneb p.6.4.1. alusel nt.28 ei ole vaja protokolle
jms.asju teha aga kui koguneb 1/ 4 või vähem on vaja teha.??

Põhikirja punktist 6.4.1.1. ei saa mina küll mõhkugi aru. Punktid 6.4.1 ja 6.4.1.1 räägivad ju erinevatest kvoorumitest. Absurd.

Protokoll on alati vaja vormistada. Protokolli peaks vormistama ka kvoorumi puudumisel ära jäänud üldkoosoleku kohta.
Ja minu isikliku arvamuse kohaselt on 60 liikmega ühistus korduskoosoleku kvoorumiks 5 liiget ilmselgelt liiga vähe.

Lennujaam kirjutas: Põhik.6.4.üldkoosoleku läbiviimine.
6.4.1.Üldk.on otsustusvõimeline,kui selles osaleb üle poole ü.liikmed
(s.t. 60-nest 31)
6.4.1.1. Kui üldk. on vähem kui 1/4 ühistu liikmetest ning koosolek ei ole otsustusvõimeline,siis koosoleku läbiviija teavitab sellest kokkutulnud
ühistu liikmeid ja kannab selle fakti protokolli.Protokolli allkirjastab koosoleku juhataja ja protokollija.
On siit aru saada,et kui koguneb p.6.4.1. alusel nt.28 ei ole vaja protokolle
jms.asju teha aga kui koguneb 1/ 4 või vähem on vaja teha.??

Põhikirja punktist 6.4.1.1. ei saa mina küll mõhkugi aru. Punktid 6.4.1 ja 6.4.1.1 räägivad ju erinevatest kvoorumitest. Absurd.

Protokoll on alati vaja vormistada. Protokolli peaks vormistama ka kvoorumi puudumisel ära jäänud üldkoosoleku kohta.
Ja minu isikliku arvamuse kohaselt on 60 liikmega ühistus korduskoosoleku kvoorumiks 5 liiget ilmselgelt liiga vähe.

Juhatus tegi uue põhikirja ja kodukorra.Esimese üldkoosoleku kukutas läbi
ja korduskoosolekul osalesid juba temale loojaalsed jüngrid.
Kodukorrapunkt ütleb,et omanik peab korras hoidma tema valduses olevad tehnosüsteemid:kui korteriomanik ei kiirusta parandama rikutud või
avariiolukorras olevaid tehnosüsteeme,siis juhatusel on õigus teostada tööd sundkorras koos trahvi määramisega.Kõik kulud katab süüdlane.quote]
kogu vahepealne seltskond räägib aiaaugust aga rääkida tuleb aiast välja arvatud soovitus pöörduda juristi poole.
võiks ikka enne seletamist natuke seadusi lugeda ja üldse on mõttetu analüüsida mingit totakat ebaseduslikult vastuvõetut põhikirja.
näiteks on olemas selline seadus - Korteriühistu seadus ja seal on
§ 4. Korteriühistu põhikiri

(1) Korteriühistu põhikirja võtab vastu asutamiskoosolek ja muudab liikmete üldkoosolek. Vastuvõtmise või muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust. siit järeldus - mingi pundi poolt vastuvõetud põhikiri on seadusevastane ja saab kohtu kaudu tühistada.
lisaks on võimalus korraldada uus koosolek ja selline juhatus kukele saata
selleks on järgmine seadus -Mittetulundusühingute seadus kus kirjas järgmine - § 20. Üldkoosoleku kokkukutsumine

(1) Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus.

(2) Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad.

(3) Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet.

(4) Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
(5) Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.
tuleb registrist võtta välja ka vana põhikiri,selle saab intrneti teel 25 eek eest kätte selt saab ka juhiseid tegutsemiseks ja tuleb tegutseda muidu jäätegi ainult maksma, looja peale lootmine siin ei aita.
Nüüd veel omanikust ja tehnosüsteemidest,jälle on -
Korteriühistu seadus ja seal on
§ 4. Korteriühistu põhikiri
(2) Lisaks mittetulundusühingute seaduses põhikirja kohta sätestatule sätestatakse korteriühistu põhikirjas veel häälte jagunemine üldkoosolekul ja korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord.

lugedes Teie teksti jääb arusaam, et teil remondiraha ei korjatagi. Kui te seda ei tee siis mis moodi Te loodate oma maja püsti hoida???
Ka see võib vanas põhikirjas juba reguleeritud olla aga juhatus tahab selle uute dokumentidega sokutada igale omanikule eraldi mis jällegi seadusevastane.
Tegutsemine ainult tegutsemine aitab, võin tuua näite ,on maja kus võttis aega 3 aastat ,aga lõpuks jõudis ka mutikesteni et maja ei seisa niisama jumala armust püsti ja vana esimees pidi majast ära kolima et mutid teda
risti ei lõõks.
Jõudu

Kallid vastajad,tänan. Üürnik Ervin sai väga täpselt aru,et remondiraha ei
korjatagi. Elamule tehti ehitusbuumi haripunktis(2006.a.) fassaadi soojus-
tamine,uued koridori-ja keldriaknad.Lubati roosamannat ja 30-40%kütte-
kulude vähenemist,kinnisvarahindade tõusu ja nii selle muukeelse muti-
karjaga käed löödi(nn.üldkoosolek). Laen on 15.a.,remondikvaliteet kohutav,laenusumma on teada aga intresse ei ütle juhatus ei kirjalikult ega suuliselt.Saan aru-nad kardavad nüüd kainenenuna,et tullakse kallale.
Mõni ei tea siiamaale mis intress tähendab ja arvab edasi,et küll natšalnik
selle asja ära klaarib.
Selleks oligi tarvis muuta põhikirja ja kodukorda,et kõik mis juhtub,on
lihtsam omaniku kraesse veeretada. Üürikviitungil näitavad endiselt makset:Remondifond ...nii ja niipalju. Ei sõnagi,et see kõik on pangalaenu tagasimakse.
Tahan öelda seda,et kui raske on midagi ette võtta,kui maja on täis naiivseid kõikeuskujaid. Kuigi nad juba nurisevad 22 kr./m2 soojaarve üle
aga et nad teaks miskit MTÜ või KÜS,seda ole. Juh.esimees on leebe,
naeratav,õlale patsutav peenelt riides venelanna,kes teab täpselt mis teeb.
Ega kui dokumente ole,ei ole ka kohtus midagi kaevata.Tõestada ei saa.
Küll oli aga elanike poolt fassaadi soojustamiseks pakkumine firmalt,mis
oli palju odavam juhatuse valitust. Juhatus tegi oma äranägemise järgi.
Kalli aga kehva. Kas on miskit vaidlustada,kui tõestust vähe?

Lp. Lennujaam!
Mis tähendab kehva? Täpsustage.
Teiseks, ma tean suhteliselt uut maja Tallinnas, kus küttekulud olid 40kr/m2.
Et midagi kritiseerida, peab välja tooma võrdlusandmed. Samasuguse majaga. Meie renoveerisime ka oma maja ja veebruari soojuse kulud olid 15,8kr/m2, aga täpselt samasugusel naabermajal 25,2kr/m2 Teil on praegu ainult tühi lahmimine.

Ma olen pahandanud Teid,kuid ma näen renoveerimise mõtekust siis,kui
asjal on iva.Sest hoonele võetakse väga pikaks ajaks pangalaen.Algul luba
takse rohkem,kuid tehakse vähem. Konkreetselt siin olid ootused suure-
mad.Ja lubadused laiemad.
Ning kehv tähendab ikka lohakat tööd ja odavaid värve-viimistlusvahende-
id,soojustamisest nüüd küttekulud tõesti ei vähenenud. Samasugune elamu
on kõrval,puhas paneelelamu samast aastast ilma soojustamata,kuid kütte
arved samased ja elu ilma pangalaenuta.
Kas Teie arvates peaks ikka täitsa vait olema ja leppima lihtsalt ja maksma vaid pangalaenu.Ega midagi suuremat teha ka ole.See on lihtsalt
näide,et juhatusele andes volitused,peaksid elanikud ise ka rohkem ennem
sekkuma,mis ja kuidas.Ikka väga kurb,kui suured summad on diletantide
käes.Aga nii oli ÜK otsus.

Milles välendub lohakas töö?
Ja kas Te tahate renoveerida ilma pangalaenuta? Kui Te ise hakate raha koguma, siis, arvatavasti, Te hakate virisema, et miks nii palju läheb remondifondi.
Ja edasi. Maja soojustamisel peab olema projekt, kus näidatakse ära materjalid, värvid jne. Kui teil projekti polnud, siis Teie kaebustel on põhi all. AGA KUI PROJEKT OLI, ja oli tehniline järelvalve, siis Teil on asjata virin
Mis puutub kütte hinda, siis tekib küsimus, kas teil on automaatne soojussõlm, või lasete soojuse aknast välja?
Ja kui Teile midagi ei meeldi, siis tooge välja konkreetsed faktid, mitte üldsõnalised emotsioonid.