Korteriühistu Abi

tahaks arutleda siis ülalmainitud teemal. Kuidas lahendate olukorda, kus praktiliselt enne igat vedu on konteineri ümbruses mingi hulk lendavaid pabereid ja prügi? Konteinerit valvata ju ei saa, prügimaja hind on u.15000 kr., mis on väikese maja jaoks kallis.
Ja kui avastatakse seda, kes salaja viskab prügi konteineri juurde, kuidas siis käituda. Kas saab nt. kahekordistada tema prügiarve, või on see ebaseaduslik? Mida võtaks veel ette?

Juhul kui ma avastan prügi tooja siis lisan hiljem selle äraveo tema arvele. õtlen ausalt, et prügi ja prügi arve jälgimine on suhteliselt tülikas aga mida sa ikka ette võtad.
Juhul kui aga konteinerivälise prügi omanik jääb leidmata siis läheb see korteri arvetele eraldi reana "suurjäätmed" vms. ja maksavad kõik.

Mina olen suisa nuhki mänginud ehk küsitlenud inimesi kes mida nägi. Kui süüdlane on teada, siis olen kirjutanud talle kirja, et kui ta ise ei likvideeri teateud ajaks suurjäätmeid, siis lasen need prügifirmal ära vedada ja arve saab süüdlane.
Meil on kokkulepe prügifirmaga, et ise omal algatusel nad suurjäätmeid ära ei korja.

Jah aga mida teha Tallinna kesklinnas, kus liiguvad munitsipaalpilitseid. Konteineriväline praht peab olema koristatud kolme tääpäeva jooksul.

Kui süüdlast kohe ei ole võimalik leida, siis on kolm päeva piisavalt lühike aeg. Kui aga süüdlane tuvastatud, siis kolm päeva on piisav aeg, et ta pügi likvideeriks.

Seda on praktiliseelt võimatu muul moel korda saada, kui et majahoidja peab prügikasti ümbrust koristama. Taas lisakulu ühistule, kuid Tallinnas selleta ilmselt ei saa. Meil varsti ka enam mitte.
Kojamees võiks olla ka see inimene, kes päevläbi jälgib, mis maja ümber toimub ja annab sellest juhatusele teada. õks hea haldjas mitme maja peale võiks ju olla.

Sellist head haldjat oleks vaja jah, kuid paraku ei taha tänapäeval keegi selleks hakata. Inimesed võtavad seda kui pealekaebamist ning ei taha naabritega tüli.
Majahoidja saab prügikasti ka jälgida vaid juhul, kui see on ta ainuke põhitää - natuke palka juurde ja prügikastuvaht on ka olemas

Ma ei kujutagi ette, et majahoidja tegutseks mõne põhikoha kõrvalt. Leidub ehk ikka näiteks mõni korralik pensionär, kes soovib majahoidjaks hakata. Kas ta just pealekaebaja peab olema, kuid silmad kõrvad võiks lahti hoida ju küll.
Majahoidjana saab rakendada ka näiteks mõnd nooremat pere. Mitme maja ümbruse ja trepikodade korrashoid ja muru niitmine suvel võiks olla ka kogu pere ettevõtmine. Kambapeale jõuaksid ühistud talle ka korraliku palga maksta.

Selline põhitääl hoidmine on kulukas ja ilmselgelt tuleks maksta majahoidjale/koristajale/valvurile miinimumtasu või rohkem (seda, et ära elada). Meie maja ja kinnistu ei ole just suurte hulgast ja olen arvutanud nii, et kahe trepikoja koristamiseks läehb aega kokku ca 18 h kuus + väljas suvel ja talvel ca 8 h (talvel rohkem suvel vähem). Kokku 26 h kuus. Miinimumpalk on koos maksudega 3000 krooni kuus st tunnitasu on tal 115 krooni. Kas pole mitte palju ???

Palga alammäära kehtestamine https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=973651
§ 1. Palga alammäära kehtestamine

Kehtestada tunnipalga alammääraks 17 krooni 80 senti ja kuupalga alammääraks täistääaja korral 3000 krooni.

Edit by Heino: palun mitte teha topelt postitusi[/size:88dc23cf89]

Mida arvata valvekaamera paigaldamise ideest? See oleks siis suunatud prügikastide suunas, prügikastide juures aga on teade, et kõik läheb linti (on olemas ka ilma valguseta ääsel filmida suutvaid kaameraid!). Salvestamist keegi samal ajal jälgima ei pea - lindi saab tagasi kerida, kui sellist "ebaõiglast" prügi vahepeal tekkinud on.

Eks seda kaameratehnikat ole igas hinnas ehk odavama otsa tehnika ei tohiks ühistul mingi eriline kulu olla. Hinnates veel seda kui palju suuregabariidilise prügi teenusena ära viimine mitme aasta peale maksab, siis ehk polegi nii halb idee?

Jah, ilma kulutamata ei saa

[quote:7f7f6caf90="andri"]Mida arvata valvekaamera paigaldamise ideest? [/quote:7f7f6caf90]

kas on kellelgi ettekujutust, palju läheb maksma kaamera ja selle paigaldamine?

Aaasta tagasi uurisin prügikonteineri valvamist turva kaameraga. Veebikaamera on suht odav, kuid seda välja ei pane. Välitingimustes täätav kaamera hind jääb 10000 EEK kanti Kaamera+tarkvara, arvuti ehk on juba olemas. Asi minu puhul jäi seisma, kuna ei leidnud korraliku tarkvara, mis käivitaks kaamera salvestuse (ei ole ju reaalne, et keegi hakkab salvestusi üle vaatama) ja pildi kvaliteet ei taga tõendamist. St. antud kvaliteediga salvestust ei võeta tõendusmaterjalina.
Minu küsimus eelnevatele, kui nägid et keegi võõras pani sinu prügikasti prügi, mis teed?

[quote:05623bddce="arvi"]
Minu küsimus eelnevatele, kui nägid et keegi võõras pani sinu prügikasti prügi, mis teed?[/quote:05623bddce]

mina palusin, et edaspidi ta kasutaks oma konteinerit, mille eest maksab tema.

kord oli ka selline juhtum, et meie maja vana konteiner oli juba ära viidud ja uus paigatati hoopis teisse kohta (vanasse panid prügi kõik, kes läbi läksid). Ja siis inimesed ikka tõid oma prügi sinna kohta, kus seisis kunagi vana konteiner. Süda läks täis ja ühele ütlesin, et ärgu enam sinna viskagu, konteinerit ju ei ole. Tema vastas nii, et mis asja, kõik ju viskavad!

elli, sinu juhtum näitab selgelt seda, et kui prügikonteiner asub tihedalt käidavas kohas (tee bussipeatusesse...jne), siis kasutavad kõik (ka kõrvalmajad) just seda konteinerit, mis teepeale ette jääb. õldiselt nad teavad, et teevad valesti, kuid nagu vene keels äeldakse - ne poiman, ne vor
Ma arvan, et teie maja elanikud ikka teadsid uue konteineri asukohast?

Meie majal on sama probleem - kõige käidavam koht ja paraku on nii, et mujale koneteinerit panna lihtsalt ei ole võimalik.

Kui on regulaarne prügivedu ja konteiner ei aja üle, siis pole olulist vahet, kelle prügi seal on. Niikuinii makstakse konteineriveo eest regulaarrselt üks ja sama summ, lenemata kui täis on konteiner. Meile arvestas prügifirma välja kui palju umbes meie majal prügi tuleb (no neil on seal mingeid arvutusi tehtud ) ja selle järele valisime konteineri suuruse. Tundub, et valik läks täppi. Mõnikord on prügikast ääreni täis, mõnikord pooltühi, kuid enamasati keskmiselt täis. Kõige odavam tuleb iganädalane regulaarne tühjendamine.
Meil on nii, et kui prügikasti kannatab panna, siis pangu kes tahes, sest äraveohind on kordade, mitte kilode järgi.

Meil on sellega probleem, sest äravedu toimub kaks korda nädalas, kuid pea alati on prügikasti ümber ka prügikotte ja muud rämpsu.
Arutasime, et peaks fotosüüdistusi tegema ja arveid hakkama kõrvalmajadele esitama.

Aga võibolla on teil lihtsalt väike prügikast? Või on teisel majal väike?

See kalkulatsioon on tehtud ja tulemus on - lahked naabrid