Üldvesi ei klapi näidikute näiduga...

[casabella]

Vabandust segase pealkirja pärast, kuid probleem iseenesest on järgmine:
Meie majas (24korterit) ei klapi üldvee näit korterite veenäitude summaga. Probleem seisneb selles, et vahe peavad kinni maksma need, kes on rohkem tarbinud (selgitan: mida rohkem tarbid, seda rohkem maksad peale). Mida sellises olukorras ette võtta? Olen väsinud sellest, et ausa inimesena pean kinni maksma ka need kulud, mida tekitavad teised (varastavad, varjavad näite?). Minu teada ei ole meie ühistul mingit kodukorda ega muud dokumenti, mille alusel seda nõuda.
Kuidas lahendada asi?
Tänud vastajatele.

[majaka]

Siin õiget vastust polegi. Sest kõik sõltub sellest, millest ülekulu on tekkinud. Teie variant on õige ainult sellel juhul, kui vahe tekib mõõtjate ebatäpsusest.
Aga kui mõnel lekib WC pott, siis peate selle lihtsalt välja peilima. Sama lugu vargustega. Kui välja ei peili, siis tuleb jagada korterite vahel. Mina pakuksin võrdselt, võib ka m2 järgi. Sama lugu koristajale , ehitajatele jne minevate veega.
Mõned jagavad m2 järgi, mõned inimeste.

[tähelepanelik]

Kuna süüdlasi pole võimalik kindlaks teha jagame võrdselt korterite vahel.

[pimeloom]

Kui mõnel lekib WC pott, siis see vesi peaks ikka peale korteri veemõõtjat lekkima ja seega üldvett ei tekita.

Aga see, et ülveemõõtja ja korteriveemõõtja näitude summa ei klapi, on n ormaalne nähe. Siin portaalis on sellest palju kirjutatud. Samuti on seda teemat põhjalikult käsitatud AS Tepso kodulehel http://www.tepso.ee/index.php?leht=190
Kuidas aga üldvett jagada, see on ikka iga ühistu enda otsustada. Meil jagatakse võrdselt.

[killu]

Meil oli millalgi probleem suurte vahedega. Siis võtsime kätte ja käisime läbi kõik korterid ning kontrollisime näite (loomulikult peteti ikka ka) ning paljudel käskisime veemõõtjad välja vahetada (sest taatlemine on peaaegu sama hinnaga), kuna veemõõtja oli juba näiteks 8 aastat vana. Paari kuuga saime näidud enam-vähem klappima.

Oleneb vist maja suurusest, ent kui näidud antakse täisarvuna, siis võivad need komakohad ka olulist rolli mängida.

[sirts]

Leidsin huvitava kodulehe www.juntson.ee, kus on muuhulgas ka sellel teemal mitu artiklit ja nõuannet

[k24]

Üldvesi ei "klapi" korrusmajas kunagi - sellega tuleb leppida.
Head lugemist leiad http://www.tepso.ee/index.php?leht=35 Minu maja üldvee analüüsi leiad: http://24.kastani.ee/index.php?option=c ... &Itemid=37
Sirtsu viidatul lehelt ma ei leidnud midagi ?

[sirts]

Tuleb natuke rohkem surfata.
Huvitav on http://www.tepso.ee/failid/konspekt.pdf
Sealsamas ka seesama Tepso jutt, mis siingi. Samuti on seal ühe kortermaja lahendus http://www.tepso.ee/failid/problem11.pdf

[k24]

Igasse teksti peab suhtuma teadlikult - ärihuvi on ärihuvi. Nt ütleb Tepso viidatud konspektis-ettekandes, et eelistada tuleks klassi A arvesteid, mis on üldvee vähendamise mõttes täielikult vale ja tähendab tegelikult ühistule suuremat üldvett. Samas toob Tepso, et C klassi arveteid ei kasutata, aga tegelikult on need müügil - isegi nad ise müüvad neid. Meil on nt peaarvesti C klassi täpsusega ja üldvesi vähenes ilma igasuguse kahtluseta, kuna väikestel vooluhulkadel mõõtetäpsus suurenes oluliselt.

[sirts]

Seda ma tegelikult tahtsingi, et sa, k24, oma kogemustest räägiksid. Minusuguse, kes ma mõõdikutest suurt ei jaga, võib kergelt ära petta iga müügimees.

[majaka]

pimeloom!
Laske kraanist vesi tilkuda ja vaadake, kas veemõõtja reageerib. Sama on WC potiga. Uurige, kui suure nirinaga hakkab mõõtja reageerima.

[k24]

....Uurige, kui suure nirinaga hakkab mõõtja reageerima.

Selles ongi A ja C klassi vahe, et üks garanteerib 2-3x parema mõõtetäpsuse väikesel vooluhulgal. Tepso pakub isegi C klassi DN 15 mõõtjat, ehk siis korteri mõõtjat: http://www.tepso.ee/tooted.php?cat=228

[tull6]

Vägagi saab vee arvestuse kontrolli alla.
muidugi tarbitud ja arvestastud vesi ei võrdu ja see on ka loomulik:koristaja,majahoidja kasutab ja suvel kui võetakse kastmisvett.
Aga see vahe saab erineda 2% ja sellesse piiresse saab päris kindlasti. ainult esimest korda on vaja suur töö ära teha ja kodukorras kord (üldkoosoleku otsusega)ettenäha mismoodi raamatupidaja käitub kui veenäitu ei esitata.
Algul juhatuse poolt korraldada kõikides korterites näidu kontroll ja kui ei ole taadeldud, või taatlemise aeg läbi korraldada mõõdikute taatlemine kusjuures kõik pidid esitama taatlemisdokumendi kus peab olema fikseeritud järgmine taatlemis tähtaeg. Sama käik teha peanäidikuga, kusjuures näidiku korrasoleku eest vastutab veefirma.
Ja nüüd kui ei esitata näitu siis panna ikka päris kena kulu soe+külm, suur sellepärast, et kui panna väike kulu, siis on selliseid selle kes ei hakkagi esitama sest nende tegelik tarbimine on suurem. Võtab aega ja esialgu nurisetakse küll aga kord saab majja ja enam ei tülitata. Kõik eelöeldu on läbielatud ja ttoimib täielikult.

[sirts]

Vat ei usu, et see toimib. Vähemalt enamikes ühitutes mitte. Seda on kindlasti kõik ühistud ka proovinud. Meil kippus asi minema nii hulluks, et äärepealt oleks tähendanud kohtuteed. Võimalik, et ühistu oleks võitnud, aga kas mäng väärinuks küünlaid.

[pimeloom]

Vägagi saab vee arvestuse kontrolli alla.
muidugi tarbitud ja arvestastud vesi ei võrdu ja see on ka loomulik:koristaja,majahoidja kasutab ja suvel kui võetakse kastmisvett.
Aga see vahe saab erineda 2% ja sellesse piiresse saab päris kindlasti. ainult esimest korda on vaja suur töö ära teha ja kodukorras kord (üldkoosoleku otsusega)ettenäha mismoodi raamatupidaja käitub kui veenäitu ei esitata.
Algul juhatuse poolt korraldada kõikides korterites näidu kontroll ja kui ei ole taadeldud, või taatlemise aeg läbi korraldada mõõdikute taatlemine kusjuures kõik pidid esitama taatlemisdokumendi kus peab olema fikseeritud järgmine taatlemis tähtaeg. Sama käik teha peanäidikuga, kusjuures näidiku korrasoleku eest vastutab veefirma.
Ja nüüd kui ei esitata näitu siis panna ikka päris kena kulu soe+külm, suur sellepärast, et kui panna väike kulu, siis on selliseid selle kes ei hakkagi esitama sest nende tegelik tarbimine on suurem. Võtab aega ja esialgu nurisetakse küll aga kord saab majja ja enam ei tülitata. Kõik eelöeldu on läbielatud ja ttoimib täielikult.

Kahjuks julgen sulle öelda, et Ameerikat sa ei avastanud ja jalgratast ka ei leiutanud. Loe esiteks eespool viidatud Tepso kodulehel olevaid artikleid. Siis saad aru, et veenäidud ei saagi klappida. Ja kui sa nimetad arvestuse kontrolli alla viimiseks seda, et kirjutad veenäidu esitamata jätnutele teadlikult suure veekulu, siis see ei ole lahendus probleemile. Pigem meenutab see revolutsioonijärgset Venemaad, kus kirjaoskamatust likvideeriti kirjaoskamatute likvideerimise teel.

Meil naaberühistu esimees just täna kurtis mulle, et nemad vahetasid omal majas kõik korteriveemõõtjad uute vastu ja peale seda maja üldveemõõtja ja korteriveemõõtjate veenäitude vahe suurenes, mitte ei vähenenud. Niipalju siis taatlemisest või mõõtjate vahetusest.

[elari_trend]

üks lahendus on veevahe väiksemaks tegemisel...

Käige kõik korterid läbi koos kahe isikuga. Üks vaatab mõõtjat teine käib läbi kõik kraanid ja potid kui mõõdik töötab kõikide kraanide avamisel siis asi OK. Kindlasti laske ka pesumasin korra tööle panna
Teiseks millal võetakse maja üldnäit ? Vastavalt selle hakake käima iga kuiselt korterites veenäite võtmas. Selleks keerake üldvesi kinni käige ja võtke näidud ja võrrelge.... loomulikult näit 1koht peale KOMA...

Mina tegin nii ja tulemus on väga hea meil 12korteriga maja ja vahe oli 12m3 nüüd aga oh imet 0-3m3.

[pimeloom]

Teiseks millal võetakse maja üldnäit ? Vastavalt selle hakake käima iga kuiselt korterites veenäite võtmas. Selleks keerake üldvesi kinni käige ja võtke näidud ja võrrelge.... loomulikult näit 1koht peale KOMA...
.

Utoopia. Õnneks või kahjuks on ka suuremaid maju kui 12 korteriga.

[tull6]

Oleme ka 86 krt.majas teinud umbes taolist kontrolli, küll mitte nii tihedalt, ning mõõdikute taatlemine on ka kontrolli all. esimesel korral tekkis olukord kus üldvesi läks suuremaks nüüd on vee kulu normis, ei ole nurinaid. Sellises suures majas esineb ka kodanikke kes valetavad v esitavad teadlikult valesid näite.

[elari_trend]

näidu võtate isiklikult, mitte et keegi kolmas isik seda teile ütleb. Suuremates majades seda raskem läbi viia kuna pole alati kõiki kodus jne..
Meil igatahes asi töötab ja vahed on kadunud...
Mõttekas oleks ka pesta iga kuu maja näitaja kuna see kipub ka valetama kui on ummistus või mingi sodi sattunud filtrisse...
Loomulikult uued mõõdikud korteritesse ja taadelda siis ka asi parem

[tem]

>>>> ... nemad vahetasid [ .. ] kõik korteriveemõõtjad uute vastu ja peale seda maja üldveemõõtja ja korteriveemõõtjate veenäitude vahe suurenes ...

Oeh! No mis ime sellega siis oli?
Meil just plaanis kõik vanad veemõõdikud (vaatasin oma silmaga üle, olidki teised kõik ühtemoodi ca 5-9 aastat vanad) uute vastu vahetada. Äkki pole sel uute vastu vahetamise tegevusel tõesti mõtet, jagame aga oma (ülisuure!) üldvee kas korterite vahel võrdselt või proportsionaalselt üldpinna m2-ga , ja ei mingit lisakulu vahetamise peale ega organisatoorset jama nende mõõdikute vahetuseks vajaliku tööinimeste koju ajamisega.

[pimeloom]

Oeh! No mis ime sellega siis oli?
.

Ma tõesti ei oska öelda, mis sellega oli. Tegu oli ju naaberühistuga, mitte meie omaga. Ma ei ole probleemi süvenenud.

[Nella]

Kui otsustatkse,et veemõõtjad taadelda,või välja vahetada...siis kes maksab?

[pimeloom]

Kui otsustatkse,et veemõõtjad taadelda,või välja vahetada...siis kes maksab?

Maksab veemõõtja omanik loomulikult.

[elari_trend]

veemõõtjat ei ole mõtet reeglina taadelda... pigem välja vahetada uute vastu

[tem]

>>>> ... kes maksab, kui veemõõtjat vahetada/taadelda ...

Jah, üldiselt on nö. seaduse kirjatähe järgi tõesti nii, et mõõturi omanik maksab - (seega: ühistu mõõtur - ühistu rahade eest, ja korteris - omaniku raha eest). Aga siin tõenäoliselt ikka olemas omad nö. praktilised nüansid.

1. Kui jätta see mõõturite taatlemine/vahetamine korteriomaniku teha (kasvõi mingi karmisõnalise ü/k otsusega, ja vastavatele valitsuse või MKM määrustele tuginedes), siis lükkab korteriomanik asja ikka edasi (pole aega ega raha, üsna tülikas orgunnida jne), ja tõsi ta on, - see on tõesti suur tüli kah, et vahetaja/taatleja vmst kohale kutsuda ja korterisse sisse lasta jne

2. Võimalik oleks meistrimehele mingi tööraha maksta ühistu (hooldus- või remondi-, ei oskagi soovitada, need mõlemad fondid võiks raha-allikana selleks tööks sobilikud vist olla) fondist, mõõturi enda hind (ca 250 kr) aga omaniku poolt. Seda selleks, et (a) motiveerida korteriomanikku oma veemõõturit uuendama ja (b) saavutada kõigi mõõturite enam-vähem üheaegne vahetamine kõigis korterites