Võlgnike avalikustamine

[leammj]

Miks ei või olla KÜ-s avalikult kõigile nähtaval korteri number ja tähtajaks tasumata võlg, omaniku nime kirjas ei ole (selle saaks registrist igaüks ise kätte). Iseasi, kui inimene ise on huvitatud ja ütleb, et tal on maksmisega raskusi või teeb reaalse maksegraafiku, selliseid pole me kunagi teadetetahvlile pannud.Ka korteri nr,panna ei tohi.Korteri nr.on majaelanikel teada ja siis teavad ka kes ta on.Miks veel ei tohi panna .trepikojas viibivad kolmandad isikud , kellele on see teave keelatud.Miks on see nii vastu võetud.On juhuseid kus on loetud trepikojas võlglaste andmed.kasutavad seda infot maaklerid. Ja need võlglased on jäänud korterist ilma.
Lugege isikuandmete kaitse seadus läbi

[Valge]

see jutt hakkab kuidagi ennast kordama.
Vahetagem teemat !

[tähelepanelik]

Iseenesest on see tore kui korter saab maksujõulise omaniku, aga see teema võiks küll lõpetatuks lugeda, lihtsalt kirjutada, midagi ütlemata, pole mõtet.

[sirts]

Lasnakale ütleks siiski siia veel, et juhatus ei pea käima anumas, küll aga selgitama võlgnikule oma teo tagajärgi, näitama kätte võimalusi, kuidas ta oma võlast lahti saaks ja nii edasi. Kui kõik need jutud on räägitud, siis on teada ka järgmine tee - kohus. See pole anumine, vaid tegelemine inimestega. Kergem ja mugavam tee juhatusele on muidugi trükkida võlgnike nimekiri ja see siis kuhugi üles riputada või arve taha trükkida.

[leammj]

Aga küsiks, kas isikuandmete kaitse seadus keelab ka korterite omanike nimeisd trepikotta riputada? Selle kohta on nii ja naa arvatud.
Koolituesl jurist ütles , et juhatuse liige ei pea andma kellelgile isegi oma isikliku telefoni ammugi mingeid nimekirju panna trepikotta. See keeld kehtib kolmandadte isikute suhtes.See, et külastatavate isikute suhtes. Minu andmeid võib ainult siis avaliskustada minult luba küsides.Ja kui ma ei luba , et minu andmed on trepikojas siis ka ei tohi seda teha.

[sirts]

Nii ta põhimõtteliselt ongi. Eks selle seadusega on mindud kaunikesti liiale, aga samas on see meie kõigi turvalisuses huvides. Elame avatud maailmas ja pettureid ja pahatahtlikke on terve ilm täis.

[Triks-Traks]

Sarnane lugu on natuke teist tüüpi võlgnikega, ehk nendega, kes veenäitu ei esita või hilinevad sellega pidevalt. Koosolekutel on korduvalt räägitud, et tähtajast tuleb kinni pidada ja kui mingil põhjusel hiljaks jääd, siis tuleb sellest teada anda. Leppisime koosolekul kokku, et kes näitu ei esita, need jagavad omavahel kogu tekkinud veevahe ja korterinumbrid kirjutame kõigile arvele. Meie majas distsiplineeris see hilinejaid ja mitteesitajaid väga kiiresti. Ja toimib hästi. Unustamine on inimlik ja seda ikka juhtub, aga regulaarsetest hilinejatest-mitte-esitajatest saime lahti.

[pimeloom]

Koukisin ühe vana teema taas päevavalgusesse ja põhjuseks oli see, et leidsin netiavarustest sellise dukumendi
http://www.aki.ee/est/systematic/files. ... 20migah087

Heino võiks selle ilmselt isegi failidesse torgata.

[tem]

>>> ... natuke teist tüüpi võlgnikega ...

Soovin uurida heade foorumlaste arvamist, kes Teie arvates mahub (nüüdsest nimelisele avalikustamisele kuuluva) võlglase mõiste alla Teie KÜ praktilises tegevuses.

Olukord järgmine: Andmekaitse inspektsioon (edaspidi - AKI) on minu arvates selle teema arutelu kestel siin foorumis (so. alates 20.05.08 kuni tänaseni) märkimisvärselt muutnud seisukohta võlgnike avalikustamise küsimuses, ja nimelt:

AKI teatel on korterivõlglaste ühistu-sisene avalikustamine juhatuse kohuseks ühistu liikmete ees. AKI direktori poolt 09.03.09 kinnitatud juhises nimega Korterivõlglaste avaldamine s o o v i t a b (võimaldab) Kadri Levandi allkirjaga dokument KÜ juhatusel seda vajadusel teha koguni neljal erineval moel:

1. Võlgnike avaldamine koosoleku protokollis, koosolekukutsel
Üldkoosoleku, juhatuse, majanõukogu jms koosoleku protokollid, otsused ja koosolekukutsed, kus on tihtipeale avaldatud ka andmed võlglaste kohta, peavad olema liikmetele kättesaadavad.

2. Võlgnike avaldamine arvetel
Iga ühistu liige saab nimelise arve ühistule maksete tegemiseks. Arvel võib avaldada ka ühistu siseteateid, sh võlglaste nimesid.

3. Võlglaste andmed raamatupidamises
Igal ühistu liikmel on õigus pöörduda juhatuse poole, et saada tutvuda võlglaste kohta käivate raamatupidamisdokumentidega.

4. Võlglaste avaldamine Internetis
Internet on üldavalik arvutivõrk, seega seal isikuandmete avaldamine ilma nõusolekuta või seadusliku aluseta ei ole lubatud. Erandiks on ühistu intranet (sisevõrk), mis on avatud vaid ühistu liikmetele.

Sooviksin kolleegidelt siinjuures üle uurida, et:

1. Kas võlgniku mõiste Teie KÜ praktilises tegevuses on üheselt määratud?
2. Kas tuleks seda võlgniku staatust KÜ-s määrata ühekordselt mõne näit. ü/k otsuse või põhikirja või koguni kodukorra vmt dokumendiga, ja kui jah, siis
3. Millise ajalise või rahalise piiranguga seotakse Teie KÜ puhul tavaliselt võlgniku mõiste. Tooksin siinjuures mõned oma arvates üsna seaduskuulekad ja sedamoodi ehk ka võimalikud võlglase määramise variandid, nagu näiteks:
3.1 "4 kuu kommunaalmaksed",
3.2 "pikaajaline võlg üle aasta" kas
(a) sõltuvalt sõltumata summa suurusest, või
(b) sõltumata summa suurusest,
3.3 (KÜ juhatuse poolt) kinnitatud graafiku alusel võla osamaksete tasumata jätmine vähemalt 2 kuud järjest

[leammj]

Kõik see on kirjas rmp.ee Nädalakirjas 11/2009

[sirts]

Panin kokkuvõtlikult ka siia uudiste alla.
Teema on aga huvitav, et siit edasi minna. No kui me paneme võlgnikud arvetele kirja, siis loeb ju seda vähemalt terve perekond, sõbrad tuttavad jne. Aga see olevat ju keelatud? Minu arvates on see kõik üks suur mulli ajamine. Samahästi võiksin ma selle tõepoolest ka kuhugi avalikku portaali või trepikotta üles riputada. Efekt on peaaegu sama.
Ise olen seisukohal, et võlgnikega peab tegelema juhatus, inimestele võiks öelda vaid võlgu oleva summa, mitte kes on võlgu. No mida see inimene siis selle teadmisega teeb? Parastab ja irvitab, teeb võlgnikul elu nii põrguks, et ta ei julge majast väljagi tulla. Kas see on eesmärk? Paadunud võlgnikke ei tohi lasta tekkidagi. Aga võlgnikul ja võlgnikul on vahe. Kui muidugi tahetakse inimestest lahti saada või siis arvatakse, et ninna kargamine aitab paremini kui lahenduste pakkumine, siis laske aga käia. Aga no on tõersti inimesi, kes võlgnikust kuuldes kuulutavad seda üle maa, ja mine siis kaeba see inimene kohtusse - rikkus seadust ju.

[Heino]

Heino võiks selle ilmselt isegi failidesse torgata.

Faile saavad vajadusel lisada kõik portaali liikmed. Aga ten selle ise ära

[majaka]

Korterivõlglaste avaldamise juhis on leitav AKI võrgulehelt http://www.aki.ee/est/?part=html&id=56 ning EKÜL võrgulehelt http://www.ekyl.ee/15353.

[majaka]

Päevalehes oli artikkel:"Anmekaitse: korteriomanikel on õigus teada võlgnike nimesid" Ja sealt on ülatoodud soovitus.

[rewa2]

Andmekaitse Inspektsioon koostas koostöös Eesti Korteriühistute Liiduga juhise võlglaste avaldamise kohta:
Võimalusi võlglaste avaldamiseks:
1. Võlglaste avaldamisne koosoleku protokollis, koosolekukutsel üldkoosolekul, peavad olema ainult liikmetele kättesaadavad.
2. Võlgnike avaldamine arvetel. Arvetel avaldada ainult ühistu siseteateid, sh võlgnike nimesid.
3. Võlgnike andmed raamatupidamises.
4. Võlgnike avaldamine internetis. see on üldavalik arvutivõrk,seega seal isikuandmete avaldamine ilma nõusolekuta või seadusliku aluseta ei ole lubatud. Erandiks on ühistu internet (sisevõrk), mis on avatud vaid ühistu liikmetele.
5. Ühistuliikmetest võlglaste andmete nõusolekuta võõrastele (sh. ka sugulased, sõbrad, töökaaslased, tööandja jne) avaldamine ei ole lubatud.
Võlglaste nimede avaldamine teadetetahvlil hoone trepikojas vms. ühisruumis on seadusega vastuolus, sest võõrastel on sinna juurdepääs. Keelatud on avaldada ka ainult korterinumber

[tem]

<<< .... kõik see on igal pool kirjas ...

Jah, on AKI ja rmp.ee jne on selgitanud, mismoodi avaldada võlglase andmeid. Aga äkki on kellelegi ideesid, kuidas määratleda võlglast? Kas võla suuruse, kestvuse, võla sisu (mille eest?) järgi või veel kuidagi?

[sirts]

No võlgnik on see, kes pole tähtajaks võlga tasunud. Millist definitsiooni sa veel soovid?

[ergon]

ma ei ole demagoogilisemat küsimust näinud, kui see tem poolt esitatud. Võlgnikuks olemine ei sõltu suurusest ega pikkusest...

soovitan mõttega lugeda Võlaõigusseadust
§ 2. Võlasuhte mõiste

(1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
§ 76. Kohustuse täitmine
(1) Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
(2) Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.
(3) Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
(4) Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.

§ 90. Kohustuse täitmise kulud

Võlgnik kannab oma kohustuse täitmisega seotud kulud.

MOTT

[tull6]

<<< .... kõik see on igal pool kirjas ...

Jah, on AKI ja rmp.ee jne on selgitanud, mismoodi avaldada võlglase andmeid. Aga äkki on kellelegi ideesid, kuidas määratleda võlglast? Kas võla suuruse, kestvuse, võla sisu (mille eest?) järgi või veel kuidagi?

No mis siin heietada,ega KÜ ei ole heategevusühistu. Juhatuse protokolliga vaid vaja vastu võtta otsus kuidas võlglastega käituda, et rakenduks kõigile ühesugune kord võlgnevuse tekkimise korral.

[lasnakas]

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) ja Andmekaitse Inspektsioon (AKI) on koostanud materjali, milles selgitatakse võimalusi ühistule võlgu jäänud inimeste nimede avalikustamiseks.
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI JUHISED:
KORTERIVÕLGLASTE AVALDAMISE JUHIS http://www.aki.ee/est/?part=html&id=56 09.03.2009.a.
Ühistute eesmärk on hoone ühine majandamine ning kaasomandi valitsemine. Seega on ühistu liikmetel õigus olla ühistu asjadest informeeritud. Omakorda on ühistu juhatusel kohustus liikmeid ühistu asjadest informeerida. Seega on ühistu-siseselt võlglaste avaldamisele ettenähtud seaduslik alus.
Võimalusi võlglaste avaldamiseks:
1. Võlgnike avaldamine koosoleku protokollis, koosolekukutsel
2. Võlgnike avaldamine arvetel (ka nimed)
3. Võlglaste andmed raamatupidamises (vaid ühistu liikmetele)
4. Võlglaste avaldamine Internetis (vaid ühistu liikmetele)
Ühistuliikmest võlglase andmete nõusolekuta võõrastele (sh ka ta sõbrad, sugulased, töökaaslased, tööandja jne) avaldamine ei ole lubatud.
Võlglaste nimede avaldamine teadetevahvlil hoone trepikojas vms ühisruumis on seadusega vastuolus, sest ka võõrastel on sinna juurdepääs. Keelatud on avaldada ka ainult korterinumber, kuna selle järgi on omanike nimed tuvastatavad kas kinnistusraamatust või muust avalikust registrist, samuti postkastil või korteriustel avaldatud nimede järgi või on väikses majas või asulas korterielanike nimed üldteada.

Juhime veel tähelepanu, et isikuandmete kaitse seadus korraldab üksnes inimeste (füüsiliste isikute) andmete kasutamist. Kui võlglaseks on äriühing või muu juriidiline isik, siis tema andmete avaldamist isikuandmete kaitse seadus ei piira

[rewa2]

[quote="lasnakas"
Juhime veel tähelepanu, et isikuandmete kaitse seadus korraldab üksnes inimeste (füüsiliste isikute) andmete kasutamist. Kui võlglaseks on äriühing või muu juriidiline isik, siis tema andmete avaldamist isikuandmete kaitse seadus ei piira[/i][/quote]

Miks on see nii, et keelatud on füüsiliste isikute (võlglaste) andmete avalik avaldamine, aga kui võlglaseks äriühing või muu juriidiline isik, siis tema andete avaldamine on lubatud?

[lasnakas]

Isikuandmeteks loetakse kõiki andmeid tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, mis väljendavad isiku füüsilisi, psüühilisi, füsioloogilisi, majanduslikke, kultuurilisi või sotsiaalseid omadusi, suhteid ja kuuluvust. Seega tuleb isikuandmetena käsitleda kõiki andmeid, mis kasvõi kaudseltki on füüsilise isikuga seostatavad.
On olemas füüsilised isikud ja juriidilised isikud. Andmekaitse tegeleb ainult füüsiliste isikutega. Juriidilised isikud on avalikud, nende andmed kõigile näha. KÜ on juriidiline isik, järelikult KÜ võlgnike koguvõlg korterite kaupa kokku võib avalikult nii koridoris seinalehel kui internetis rippuda, kuid nimeliselt võib võlgnike nimekirja näha iga KÜ liige individuaalselt või muul lubatud moel.
Arvan, et kõigepealt peab juhatus tegelema iga võlgnikuga eraldi, olema või finantsnõustaja. Seejärel panema nähtavale teate, et kõik võlglased avalikustatakse järgneva või 3 kuu pärast (või midaiganes) arvetel, et anda aega neil võlg likvideerida. Kellega maksegraafik tehtud ja sellest kinni peetakse, nende nime ei pea avaldama jne. Eks juhatus otsustab, kuid kord peab olema ühesugune ja arusaadav kõigile, ka erandite osas.
Mis puutub küsimusse: mis on võlg? Võlg on tähtajaks maksmata summa, olgu see või 10 krooni.

[tem]

>>> ... ei ole üldse midagi nii demagoogilist varem näinud ...

Ooh, eks ma siis aladlikult nõustun, et võib-olla tõesti oleksin oma "võlgniku mõiste" määratlemise sooviga võinud tõesti olla sõnastuslikult just selles siinräägitavas avalikustamise konteksis mõnevõrra täpsem.

Ometi - kas tõesti lugupeetud konstruktiivne foorumlane ergon kirjutab mingi sügava mõttega, - näiteks tull6 soovituse kohaselt, - valmis mingi eriti vänge oma KÜ juhatuse otsuse, keda ja kuidas avalikustada? Ja foormulane ergon näeb seal otsuses ette kõikvõimalikud tekkida võivad konfliktolukorrad. Või siis - avalikustab sirgelt kohe kõik nn. võlglased (VÕS p. 2 pakutud üsna vaimuka tõlgenduse järgi - kõik, kes on võlgu) neil AKI ülemuse poolt soovitatud neljal, või mõnel neist, meetodil? Hmm, see avalikustamine - ainult mingi AKI direktori soovituse kohaselt - on mu meelest üks üsna riskantne asi. Lõpuks võib - vaatamata soovitusele "mitte muuta KÜ heategevuslikuks organisatsiooniks", - kibe tüli ja lõputu kisa majja sisse murda, ja auväärt KÜ juhatus käib mõne ettevõtlikuma ning värske juriidilise ettevalmistuse saanud noorepoolse palju vaba aega omava tegelasega kohut mis kole. Palju õnne!

Ja - mis pagana kasu küll oleks kellelegi VÕS p. 90 nimetatud kulude hüvitamisest, kui mõtetuks protsessimiseks kulub omaenda aeg.

Püüaksin siinkohal foormulaste vastukaja pälvida nende eelpool autoriteetse lugemissoovituse saanud seaduste praktilise tõlgendamise osas, nagu näiteks võlgniku mõiste selgitamisel pakutud selline sisukas ja suurepärase üheseltmõistetavuse määraga nö. "seaduspärane" tekst: võla tasumisel lähtutakse " ... hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat ..."

Kust alates lõpeb KÜ juhatuse hea usk, ja millised on siis need kaasamõtlejate reaalses elus rakendatavad "tavad ja praktikad", seda oleks ehk üsna huvitav kuulda. Ja teiseks need praktikad, mida kavatsetakse rakendada (loomulikult KÜ juhatuse või ü/k otsusega) võlgnike (ega väga palju sellest ju ikka ei tea, kelle nimelt) avalikustamisel.

[ergon]

Minu postitus ei olnud ajendatud avalikustamisest või mitteavalikustaisest vaid verbaalsest onaneerimisest ehk sõnade tähendustega mängimisest ning endale sobivas kontekstis tõlgendamisest.

Mina isiklikult mainin ära võlgu olevad korterid üldkoosoleku protokollis ja see ei ole avalik kõigile kättesaadav dokument ja ma eriti ei usu, et avalikku häbiposti naolutamine eriti võlgu kätte saada aitab.

Armas tem, sa kaldud jälle demagoogiasse: tavad ja praktikad ning hea usk on väga konkreetselt juriidiliselt tõlgendatavad ning need mõisted on väga täpselt lahti kirjutatud.

http://et.wikipedia.org/wiki/Hea_usu_p%C3%B5him%C3%B5te
Mõistlikkuse põhimõte
Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja lepingu eesmärki, vastava tegevus-või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.

[sirts]

Ergon, üldkoosoleku protokoll on siiski ju ühistu liikmetele, mis tähendab peaaegu, et vabalt kättesaadav dokument? Üsna raske on tagada, et ühistu liige ei vestle naabri võlast oma naise või mehega, või teise naabriga või sõbra ja või tuttavaga... Tõestada on seda niikuinii võimatu.
Kui rääkida võla suurusest, et milline võlg siis avalikustada ja milline mitte, siis vaid seadust eirates saaks sellise piiri tõmmata. Jääb siis vaid loota, et inimese ümber, kes on vähem võlgu, tänitatakse ka vastavalt vähem.
Olen Ergoniga täiesti nõus, et selline häbipost ei aita võlgadest vabaneda. Ja kellele on see kasulik, kui majarahvas asja eest teist taga aina üksteise kallal tänitab. Ma ei tahaks sellises majas elada, kus tekib selline ebaterve õhkkond.