sihtotstarbelised maksed, mille alusel?

[zippo]

Küsimus siis selline, kui KÜ juhatus pole üldkoosolekule esitanud kinnitamiseks majandusaasta kava, siis kas ma saan õigesti aru, et puudub ka alus koguda raha remondifondi või koguda raha maja haldamiseks ja hooldamiseks. Ehk et korteriomanikele esitatud arvetel esitatud summasid võiks vaidlustada, sest neil puudub õiguslik alus. Kas ma olen siis pätt ja kaabaks kui ma jätan remondifondi raha näiteks maksmata, sest puudub vastuvõetud majanduplaan ja raha kulutatakse kuhu juhtub. Kas minult on õigus nõuda ja mille alusel neid summasid.

[sirts]

Vana majanduskava kehtib uue vastuvõtmiseni. Kui majanduskava pole üldse, siis tekib tõesti küsimus, et mille alusel nõutakse. Samas ei saa majanduskava olla absoluutne reegel. Kuid seda muuta saab ikka vaid üldkoosoleku otsusega.

[Heino]

Täiesti õige järeldus juhul kui majanduskava üldse pole. Samas tuleks lähtuda ka inimlikust aspektist. Äkki on üldkoosolek kohe-kohe tulemas, juhatuse liige pikalt haige vms.

[sirts]

Muidugi olen ka selles päris kindel, et enamikel ühistutel majanduskava pole. Kuniks keegi selle puudumisest puudust ei tunne, siis vist saab ka ilma läbi. Kontroll KÜ tegevuse üle on ikka väga nigel või olematu lausa. Majanduskava tuleneb ju seadusest. Kui selle eiramine pole karistatav, siis võib ju üleüldse kõiki seadusi eirata.

[pimeloom]

Taaskord tuleb sirtsuga nõustuda. Ma arvan, et paljudes ühistutes ei kannata juhtimine mingit kriitikat. Ja just selles mõttes, et ei peeta seadustest kinni ja dokumentatsioon on pea olematu. Kontroll KÜ-de üle on ilmselt ikka olematu, kahjuks.

Karistamise kohapealt peaks mainima, et karistada saab vaid siis, kui seadus selleks võimaluse annab. KÜS-i järgi peab ühistul olema majanduse aastakava, aga selle puudumise eest karistamist ei näe vist ükski seadus ette.

[k24]

Iga rahvas väärib oma valitsejaid. Juhatuse tegevust kontrollib ÜK läbi revidendi. Keegi teine seda tegema ei pea, kui just midagi kuritegelikku ei toimu. Zippo, maksmisest keeldumine on kah rumalus, sest sellega sa teed ju oma omandile kahju. Kui pole seni kontrolli-majanduskava-jms, siis selgita seda asja ÜK-l ja parem lahenda probleem.

[zippo]

Iga rahvas väärib oma valitsejaid. Juhatuse tegevust kontrollib ÜK läbi revidendi. Keegi teine seda tegema ei pea, kui just midagi kuritegelikku ei toimu. Zippo, maksmisest keeldumine on kah rumalus, sest sellega sa teed ju oma omandile kahju. Kui pole seni kontrolli-majanduskava-jms, siis selgita seda asja ÜK-l ja parem lahenda probleem.

Seni on meie ühistul olnud majanduskava ja selle alusel ka raha kogutud. Nüüd tuli uus juhatus, pole majanduskava ja pole ka revidenti. Praegu on nii et juhatus otsutab , kellel kui palju palka tõsta ja milliseid töid teha. Paraku raha kulutatakse mitte hädavajalikele töödele , rääkimata mõnedele lausa mõtetutele töödele. Ma olen üritanud neid selles osas korrale kutsuda aga nad sõna otseses mõttes saadavad pikalt ja õigust jääb neil ülegi. Keeldumine maksmisest ei ole omandile kahju tegemine , vähemalt mitte antud olukorras. Sest neid rahasid ei kulutata otstarbekalt. Ma tegelikult tean, et mul 100% õigus aga mida ma teha saan. Annan juhatuse kohtusse kui korteriomanik, kannan kohtukulud jne. Kas siis tõesti pole kedagi kelle poole võiks tavakodanik pöörduda abi saamiseks.

[k24]

..... ja pole ka revidenti. Praegu on nii et juhatus otsutab , kellel kui palju palka tõsta ja milliseid töid teha. ....... Annan juhatuse kohtusse kui korteriomanik, kannan kohtukulud jne. Kas siis tõesti pole kedagi kelle poole võiks tavakodanik pöörduda abi saamiseks.

Pöörduda saad ÜK ja revidendi poole. Kui ÜK pole revidenti määranud, siis võib viga ka juhatuses olla, kes pole seda punkti ÜK päevakorda lisanud. Algatuseks pöördu juhatuse poole kirjalikult ja nõua ÜK kokku kutsumist revidendi määramiseks, kui juhatus keeldub, siis otsi mõttekaaslasi ja tee seda ise MTÜS § 20 kohaselt. ÜK-l paku end revidendiks ja kui sind valitakse, siis edasi saad juba seisa selle eest, et asjad korras oleksid.

[zippo]

Vana majanduskava kehtib uue vastuvõtmiseni. Kui majanduskava pole üldse, siis tekib tõesti küsimus, et mille alusel nõutakse. Samas ei saa majanduskava olla absoluutne reegel. Kuid seda muuta saab ikka vaid üldkoosoleku otsusega.

Majanduskava tehakse ju ikkagi mingiks perioodiks, näiteks aasta 2007. Seega kui majanduskava vastu võetakse ja ÜK poolt kinnitatakse, siis kehtib see ka ikka aastal 2007. Kui aastaks 2008.a plaani pole, siis mina saan aru, et korteriomanikele esitatud arvetel ei tohiks kajastuda ka rohkem kui need maksud, mille nö vahendajaks KÜ on, ehk siis vesi, küte, elekter jne. See et juhatus pole suvatsenud majanduskava koostada, on nende probleem ja seega pole põhjust ka neile töötasu maksta. See mitte esitamine on teadlik tegevus samas rahade kulutamine on juhatuse otsustada, kuna nemad peavad ennast ilmselt KÜ kõrgemaks organiks. Vähemalt nii nende tegevusest paistab. Tarbitud teenuste eest pean ma vajalikuks ka maksta aga mitte rohkem.

[majaka]

Aga kuidas on põhikirjas kirjeldatud palkade määramine? Kelle pädevuses? Juhatuse või üldkoosoleku? Ja kas aastaaruande koosolek on toimunud? Ja kas eelmise aasta majanduskava on täidetud?
Mõnel pool tehakse aruande koosolek alles juunis. Kõik sõltub sellest, kuidas raamatupidaja jõuab oma aruandega valmis ja revisjon kontrollida. Nii, et pole midagi imelikku, kui märtsis pole veel majanduskava kinnitatud. Teine asi, kui on plaanis teha suuremaid töid, mida on vaja varakult planeerida ja koosolekul kinnitada.
Aga Zippo info on poolik, mille järgi ei saa midagi otsustada.Kahjuks siin foorumis paljud kipuvad pooliku info põhjal nõu andma.

[k24]

Minuarust probleem selles, et inimesed liiga palju tahavad kellegi kolmanda peale kaevata läbi neljadna isiku, kuigi võiks selle asemel probleemi lahendamisega tegeleda.

[pimeloom]

Majanduskava tehakse ju ikkagi mingiks perioodiks, näiteks aasta 2007. Seega kui majanduskava vastu võetakse ja ÜK poolt kinnitatakse, siis kehtib see ka ikka aastal 2007. Kui aastaks 2008.a plaani pole, siis mina saan aru, et korteriomanikele esitatud arvetel ei tohiks kajastuda ka rohkem kui need maksud, mille nö vahendajaks KÜ on, ehk siis vesi, küte, elekter jne. See et juhatus pole suvatsenud majanduskava koostada, on nende probleem ja seega pole põhjust ka neile töötasu maksta. See mitte esitamine on teadlik tegevus samas rahade kulutamine on juhatuse otsustada, kuna nemad peavad ennast ilmselt KÜ kõrgemaks organiks. Vähemalt nii nende tegevusest paistab. Tarbitud teenuste eest pean ma vajalikuks ka maksta aga mitte rohkem.

Kui asja punktuaalselt vaadata, siis on sul õigus, aga milleks pilli lõhki ajada. Majanduskava vastuvõtmiseks on tarvis kokku kutsuda üldkoosolek. Suuremates ühistutes ilmselt ka korduskoosolek. Sinu soovil peaks seda siis tegema hiljemalt detsembris. Siis tuleb kevadel kinnitada eelmise aasta majandusaasta aruanne. Taas üldkoosoleku poolt. Taas vaja kokku kutsuda üks või kaks koosolekut. Mina ei näe mingit probleemi, kui need asjad kinnitatakse ühel koosolekul kevadel. Loomulikult kehtivad uue majanduskava vastuvõtmiseni sihtotstarbelised maksed sellises suuruses nagu need on üldkoosoleku poolt vastu võetud.

Aha jah, ühistu kõrgemaks organiks on üldkoosolek. Kui ühistu juhatusega rahul ei ole, siis kutsuge kokku üldkoosolek ja valiga uus juhatus.

[sirts]

Ikkagi pole õige ilma üldkoosoleku otsuseta makseid tõsta. Kui muidugi põhikirjas pole seda õigust juhatusele antud. Ka niisuguseid põhikirju olen näinud, kus juhatus praktiliselt käseb, poob ja laseb. Ja jällegi on üldkoosoleku pädevuses seda situatsiooni muuta. Meil on aga inimestel ükskõik. Ei viitsita süveneda,mida üks või teine põhikirja punkt kaasa toob. Ega siis pole kellelegi kaevata ka.

[pimeloom]

Ikkagi pole õige ilma üldkoosoleku otsuseta makseid tõsta.

Kes on väitnud, et see on õige?

[sirts]

Kuidagi üritatakse siin ju õigustada sellist juhatuse isetegevust ja kiputakse taunima hoopis ühistu liikme aktiivsust ebaõigluse vastu protestida. Usun, et teeksite sama, kui oleksite lihtliige. Küsimus ongi siin vaid selles, et kas selline tegutsemine on kusagil ühistu otsustes või põhikirjas fikseeritud. Kui põhikirjas (või ka mõnes hilisemas üldkoosolek otsuses näiteks)on tõepoolest kirjas, et juhatus võib selliseid otsuseid ise vastu võtta, siis pole mõtet vaielda selle üle, kas peaks kogu arvet maksma, vaid selle üle, et peaks põhikirja muutma. Siis tulebki ikka maksta ja saavutada sellise otsuse muutmine.
Pimeloom, ära hakka jälle tähte närima!

[Valge]

Meie KÜs pole samuti majandusaastakava olemas alates hetkest mil uus juhatus valiti. Veelgi hullem on see, et üldkoosolek kutsutakse kokku suve hakul ja remonditöid tehakse 2006 aasta üldkoosoleku protokolli alusel. Sinna pandi sisse kõik võimalikud tööd ja nüüd juhatus toimetab omapead. Kutsusime kokku erakorralise koosoleku ja ega sellegi poolest juhatus muutunud ei ole. Nemad sellel koosolekul ei käinud ja eiravad igasuguseid otsuseid. Majas on enamus suht passiivsed inimesed ja ei viitsi nendega vägikaigast vedada. Teisi juhatuse kanditaate majas ei ole ja haldusfirma alla ka minna ei taheta. Nii ongi, et iga rahvas väärib oma valitsejat. Samas tahaksid aktiivsemad liikmed (keda on vähemuses ja kelle ei ole aega pühenduda 100% juhatuse töösse) korda majja saada. Omanikele ei anta üldse teada, mida on juhatus otsustanud või mis üldse majas toimub. Majandusaasta aruannet ei ole samuti esitatud juba 2 aastat. Nii ongi, et pole kuhugi pöörduda peale kohtu.
Küsimus teile, kas üldkoosoleku protokoll, mis on koostatud 2 aastat tagasi on ka täna, aastal 2008 pädev, et selle alusel töid teostada?

[pimeloom]

Pimeloom, ära hakka jälle tähte närima!

Lugupidamisest sinu vastu võin ma ju oma kasutajanime tähenärijaks muuta

[sirts]

Ole rahulik, see oli sõbralik nüke.

[Valge]

sirts, mis sina arvad, kas üldkoosoleku protokoll, mis on koostatud 2 aastat tagasi on ka täna, aastal 2008 pädev, et selle alusel töid teostada?

[pimeloom]

Küsimus teile, kas üldkoosoleku protokoll, mis on koostatud 2 aastat tagasi on ka täna, aastal 2008 pädev, et selle alusel töid teostada?

Hea küsimus. See vajaks mõne juristi kommentaari. Kusagil ei ole ju määratud üldkoosoleku otsuste kehtivusaega. Loogiliselt võttes kehtib üldkoosoleku otsus uue otsuse vastuvõtmiseni. Teil ühistus tehakse neid remonditöid siis ilmselt oma rahaga, sest pangalaenuga saadud raha kasutamiseks on üldjuhul üks aasta.

[sirts]

No meie koostasime energiaauditi põhjal nn investeeringute kava viieks astaks. Osa töid sai pangalaenuga tehtud, ülejäänud venivad. Ma ei tea, kas peaks igal aastal hakkama jälle üles kerima seda, mida kõike majas teha tuleb. Majanduskavasse üritame panna realistlikke töid, aga seni pole me veelm suutnud seda enamasti täita. Näiteks on meil teist aastat juba majanduskavas trepikodade remont, kuid keegi ei taha maksta rohkem sihtotstarbeliselt. Nii juhtus eelmisel aastal, et ei tulnud vajalikku raha kokku, sel aastal ei tule samuti, sest tööd on veel kallimaks läinud, kuigi ehitajaid on nüüd rohkem leida. Hetkel on meil aga rahval selline seisukoht, et mingit remondifondimakset ei suurenda ja seetõttu lükkuvad tööd määramatusse. See on selline batiseis. Võibolla on selles ühistus, mida siin kirjeldati sama asi. On ju olnud jutuks küll, et majanduskava võiks koostada rohkem kui aastaks. Näiteks kolmeks aastaks, nähes siis juba ette mõningate asjade kallinemise.

[zippo]

Aga kuidas on põhikirjas kirjeldatud palkade määramine? Kelle pädevuses? Juhatuse või üldkoosoleku? Ja kas aastaaruande koosolek on toimunud? Ja kas eelmise aasta majanduskava on täidetud?
Mõnel pool tehakse aruande koosolek alles juunis. Kõik sõltub sellest, kuidas raamatupidaja jõuab oma aruandega valmis ja revisjon kontrollida. Nii, et pole midagi imelikku, kui märtsis pole veel majanduskava kinnitatud. Teine asi, kui on plaanis teha suuremaid töid, mida on vaja varakult planeerida ja koosolekul kinnitada.
Aga Zippo info on poolik, mille järgi ei saa midagi otsustada.Kahjuks siin foorumis paljud kipuvad pooliku info põhjal nõu andma.

Panin ehk aastaarvudega pisut puusse. 2007.a. aprillis oli ÜK, kus võeti maha vana juhatus, kes seni oli ka majanduskava esitanud ja selle alusel ka alati tegutsenud. Uue juhatuse eestvedamisel hääletati vana juhatuse poolt esitatud majanduskava maha ja ka uut vastu ei võetud. Siin ei ole kahtlustki, et juhatus tegutseb oma volitusi ületades. Küsimus on selles, kuhu võin mina korteriomanikuna pöörduda, sest selge on see, et rahade kulutamine toimub vasakule ja paremale , samas kui on töid mida on hädasti vaja maja juures teha. Kogume raha remondiks aga kasutatakse seda lisaks ka mujale. Kas tõesti selleks on ainult kohus, kelle poole pöörduda. Palkade määramine on meie põhikirja järgi ÜK otsustada. Kahjuks pole ka meie majas nende hulgas, kes olukorraga rahulolematud, ühtegi sellist kelle abil juhatus väljavahetada.

[zippo]

Minuarust probleem selles, et inimesed liiga palju tahavad kellegi kolmanda peale kaevata läbi neljadna isiku, kuigi võiks selle asemel probleemi lahendamisega tegeleda.

Ei saanud aru, kas mul pole õigust kaevata kui minu õigusi on rikutud. Mismoodi lahendada probleem kui sulle sülge näkku pritsitakse või sind su avaldustega ja nõudmistega pikalt saadetakse?

[k24]

Ei saanud aru, kas mul pole õigust kaevata kui minu õigusi on rikutud. ...

Kuidas nii ? Enne sai ju välja toodud, et peaksid üldkoosoleku poole pöörduma (vajadusel kutsute selle inimestega ise kokku) ja kui see ei aita, siis tuleb kohtust abi otsida.

[zippo]

Ei saanud aru, kas mul pole õigust kaevata kui minu õigusi on rikutud. ...

Kuidas nii ? Enne sai ju välja toodud, et peaksid üldkoosoleku poole pöörduma (vajadusel kutsute selle inimestega ise kokku) ja kui see ei aita, siis tuleb kohtust abi otsida.

No aga küsimus ongi selles, et mis edasi. Kutsume koooleku kokku aga ega nad raha tagasi ei maksa ja inimesi keda juhatusse valida kahjuks pole. Inimesed on passiivsed paraku, mis tähendab seda, et kui mina tahaksin , et juhatus oma tegude eest varaliselt ka vastutaks, peaksin algatama ise eraviisiliselt kriminaalasja. Ehk et peaksin oma taskust kohtukulud kinni maksma ja lootma et nad ei palka ühistu rahadega endale advokaati ja saaksid kohtus õiguse. Lõppude lõppuks on see ju meie korteriomanike ühine rahakott mida kulutatakse ja ma ei saa vaikselt pealt vaadata aga mul pole ka võimalusi kohtuasja algatamiseks oma rahadega. Kui ma teeksin seda nö korteriomanike nõusolekul, siis juhatus ei maksa ju mulle meie poolt tehtud kulutusi kinni. Seega nagu ma aru saan siis riigi poolt mingit tuge lihtinimesele võitlemaks selliste KÜ-te ja nende juhtidega, paraku pole. Ka EKÜL juristid küsivad abi eest kõva pappi.