Osakapital / osamaksed

[vanakuri]

Lugu järgmine. Loen mina KÜ põhikirja ja seal seisab - "Ühistu liikme osamaksu suurus korteriühistu varas on võrdeline tema korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusega. ... Osamaks määratakse ühesugustel alustel kõigile korteriühistu liikmetele."

Meil ühistus on ühistu juhatus määranud osamakse suuruseks 200 krooni kuus. Mingi aeg tagasi oli see 100 krooni kuus. Ja keegi ei oska mulle vastata, et kaua seda veel maksma peab!

Mina olen seal ühistus uus liige. Kas ma saan aru, et tegelikult (põhikirja järgi) peaks osamaksed olema samamoodi ruutmeetrite järgi nagu näiteks remondifond?

[tähelepanelik]

Üsna raske oleks sellest teistmoodi aru saada. Kui see on teie ühistu põhikirjas nii kirjas, siis jah ruutmeetri alusel.

[sirts]

No osamaksu kogutakse vaid üks kord, siis kui ühistut asutatakse. ja see on nii, nagu teil põhikirjas.
Ehk ajad sa selle segi osakapitaliga, mis ei või olla olla väiksem kui asutamisaasta majanduskava ühe kuu kulutused kokku. Ehk siis võetakse aluseks ühe kuu eeldatavad kulud ja selle järgi määratakse osakapitalimaks, mis jagatakse vastavalt korteri m2- tele. Sisuliselt on see nagu reservkapital, mis peab olema olemas, et ühistut raskest hetkest üle aidata. Kui näiteks paari aastaga on oluliselt kasvanud maja ülalpidamiskulud, võib olla otstarbekas osakapitali suurendada. See lepitakse kokku ja kinnitatakse koos majanduskavaga.

[pimeloom]

Korteriühistuseadus
Paragrahv 8. Erinõuded korteriühistu kapitalide suhtes
(1) Korteriühistu osakapital moodustub korteriühistu liikmete osamaksudest ning ei või olla väiksem korteriühistu asutamise aasta majandustegevuse aastakava ühe kuu eeldatavatest kuludest

Minu arusaamist mööda on osamaks mõeldud raha kogumiseks osakapitali tekitamise eesmärgil. Seega on ta KÜ tegutsemise alguses kogutav raha, millises suuruses ja millistel alustel seda kogutakse otsustab asutamiskoosolek. Meie ühistus koguti seda vastavalt korteri suurusele ja kolme kuu jooksul. Loomulikult võib ka hiljem osakapitali suurendada ja koguda täiendavalt osamaksu, aga siis on ikkagi tegemist ühekordse maksega, mitte igakuise rahakogumisega.

[karmen]

mulle on ikka jäänud segaseks see osamaksu kogumise teema. olen infot kogunud igalt poolt kust sain aga selgusetuks jäi ikka, milleks seda osamakset kogutakse, kas ainult osakapitali olemasoluks ja milleks seda osakapitali siis üldse tarvis on. 10 aastat tagasi koostatud põhikirkirjas on märgitud ära, et peab olema osamakse, mis moodustab osakapitali aga seda raha vist nagu kuskil arvel küll enam pole ja mingitest konkreetsetest summades palju koguma peak pole ka kuslik põhikirjas juttu. ma ausalt öeldes ei teagi kas seda üldse korjatud on kas võib viia sisse põhikirja muudatuse ja vastava punkti sealt lihtsalt välja jätta, mis puudutab osamaksu ja selle tasumist?

[Heino]

Ei saa välja jätta asju mis on seadusega ettenähtud.

[sirts]

Osakapital on meil arvel nagu reserv. Hoiame seda teatud suuruses ja suurendame kui vaja. Ma ei näe siin midagi segast. Aga, et seda arvel pole, on küll nonsenss.

[pimeloom]

mulle on ikka jäänud segaseks see osamaksu kogumise teema. olen infot kogunud igalt poolt kust sain aga selgusetuks jäi ikka, milleks seda osamakset kogutakse, kas ainult osakapitali olemasoluks ja milleks seda osakapitali siis üldse tarvis on. 10 aastat tagasi koostatud põhikirkirjas on märgitud ära, et peab olema osamakse, mis moodustab osakapitali aga seda raha vist nagu kuskil arvel küll enam pole ja mingitest konkreetsetest summades palju koguma peak pole ka kuslik põhikirjas juttu. ma ausalt öeldes ei teagi kas seda üldse korjatud on kas võib viia sisse põhikirja muudatuse ja vastava punkti sealt lihtsalt välja jätta, mis puudutab osamaksu ja selle tasumist?

Esiteks. KÜ-l peab osakapital olema. Seda nõuab seadus ja see raha on reserviks, et oleks õigeaegselt võimalik makseid tasuda.

Teiseks. Teil ühistus raamatupidamist üldse ei ole või? Igas majandusaasta aruandes on kirjas osakapitali suurus.

Kolmandaks. Seadusi tuleb tunda.

[karmen]

ok sobrasin veelkord põhjalikult KÜ dokumentides ja leidsin 10 aastat vana protokolli, kus on vastu võetud otsus, et osamaksu suurus on 10.- korteri m2 kohta ja tuleb tasuda igas kvartalis aasta jooksul võrdsete osadena. Aga kuna vahepeal on selle maja juhatuse tegevus väga nõrk olnud ja ka raamattupidamises pole ühtegi märget, et keegi oleks üldse seda maksu kunagi tasunud siis küsingi, kas nüüd on õigus seda makset koguma hakata ja mida teha nende elanikega kes väidavad, et nemad on kunagi kindlasti selle maksu tasunud. Kas võib seda neilt ka uuesti koguda?

[Heino]

Kas aastaaruandeid kui selliseid pole üldse. Samas on ju võimalik vaadata äkki panga väljavõtetest midagigi.

[sirts]

Raske juhus. Ma siiski arvan, et osakapitali peab olema. Kui seda pole raamatupidamises arvele võetud, siis selle eest vastutab juhatus kollektiivselt. Võite kasvõi kohtuni välja minna, kui üldkoosolek on otsustanud, et osakapital on 10 krooni m2, siis see peab olema praktiliselt reservis alles või on selle kohta võetud vastu otsus, et seda o n kuidagi kasutatud. Juhatuse vastutus ei lõpe juhatuses oldud ajaga, vaid kestab veel 10 aastat pärast seda. Kui korteriomanikud suudavad tõestada, et on seda osamaksu maksnud ja on seda nõus ka kohtus kinnitama (kui vaja), siis tuleb see endiselt juhatuselt välja nõuda. Kui aga on otsus, mida juhatus pole täitnud, siis tuleb see samuti kohtus sirgeks vaielda. Põhimõtteliselt on ju teada, kui suur see osamaks peab olema, lihtsalt korrutate rutmeetrid 10ga. Ja hakkategi nõudma, kus see raha on. Otsus ju on, seadusega peab osakapital olema, aga kusagil ei kajastu? Võimalik, et oleks kõigepealt vaja audiitorit, kes ehk selgust tooks.
Kõige raskem ongi aastatetaguseid asju välja nõuda. Seetõttu ei tohigi lasta viletsal juhatusel oma maja asju kihva keerata, vaid valida võimalikult ruttu uus juhatus. Aga inimesed enamasti ei oska arvatagi, millise supi kehv juhatus võib kokku keerata ja mida siis kogu majarahvas peab hakkama pärast lahendama.

[karmen]

nojah kerge öelda, raske teostada. endise juhatuse esimees on juba mitmeid aastaid surnud ja vahepeal nagu juhatust üldse ei eksisteerinud, oli lihtsalt üks inimene, kes pidi saatuse tahtel kiiremad probleemid lahendama ja oligi kõik. Ise olen juhatuse esimehe koha peal olnud nüüd alles 8 kuud ja kõik see värk on suhteliselt võõras. ameti võtsin vastu lihtsalt seetõttu, et oli tarvis inimest kes tegeleks mõnede remondiküsimustega( muidu oleks maja katus täitsa sisse kukkunud ja vett läbi hakanud laskma ja sellises majas ei taha ka ju elada.

[sirts]

Karmen, juhatus vastutab kollektiivselt. Seega kui üks juahtuse liige sureb ära, ei tähenda, et ka teised vastutusest priiks saavad. B kaardil onkirjas, kelle volitused millalgi lõppesid. Ka peavad selle kohta olema üldkoosoleku otsused. Niisama lihtsalt juhatusest ära kõndida ei saa, et ühel päeval ütled, et ma seda enam ei tee. Kõik peab olema vormistatud ka registris. Kui sina oled 8 kuud olnud juhatuse esimees, siis peab ka see olema vormistatud registris, sest sellest hetkest hakkab sinu vastutus ühistu edasise käekäigu eest. Aga ka endistel juahtuse liikmetel säilib vastutus 10 aastat.
Võta mõni jurist ligi või mine küsi KÜ liidust juristidelt abi, tehke neile endistele liikmetele paar hoiatuskirja, las vastavad. KÜ juristid annavad Tartus ja Tallinnas vähemasti tasuta nõuannet ka. Miskipärast on inimestel arvamine, et KÜde juhtimine on imelihtne ja kui enam juhatuses ei ole, siis ka ei vastuta. Tegelikult see nii ei ole. Jõudu sulle asjaajamisel.

[karmen]

no jah aga dokumentidest niipalju, et 10 aasta jooksul on säilinud ainult 2 üldkoosoleku protokolli ja needki 10 aastat vanad. vahepeal pole mingit tegutsemist KÜ-s olnud.

[karmen]

kas seadusest natuke kõrvale hiilida ei saa. no, et põhikirjas oleks see osamakse punkt kirjas aga tegelikult seda arvel pole. või siis võib üldkoosoleku otsusega võtta avstu uue põhikirja kus taaskord kirjas punkt,et osamakse 10.-/m2 kohta ja kogume selle raha uuesti- kui korteriomanikud nõus on. Arvan, et selline teguviis on minu jaoks tunduvalt lihtsam kui hakata kohtu vahet käima ja seda vana raha taga ajama, kus see on ja miks pole anmeid selle kogumise kohta. ah jaa see on ka veel segane, et kui näiteks KÜ asutamisel korteriomanik tasus oma osamakse ära ja nüüd kui müüb korteri ja talle makstakse juhatuse poolt see summa tagasi aga uus korteriomanik seda osamakset enam tasuma ju uuesti ei pea. siis jääb ikkagi ju raha kassas vähemaks, kui on toimunud tagasimakse ja uus omanik midagi sisse maksma ei pea. segane jutt aga võibolla saite ikke mõttest aru.

[pimeloom]

Ma ei suuda kohe mitte ära imestada. Nagu ma aru saan, oled sina Karmen nüüd seal KÜ-s juhatuse liige. 10 aastat ei ole ühistus midagi tehtud, raamatupidamist ilmselt ka ei ole. Rahade liikumisest ei ole teil õrna aimugi. Ja nüüd tahad kõik jätta nii, kuis on ja jätkata kohalt,. kust jätkata ei ole midagi. Hämmastav.

Seadusest mööda hiilida saab kindlasti, kõikidest seadustest saab mööda hiilida. Aga milleks? Osakapital KÜ-s on vajalik. Mina küll ei kujutaks ette, mismoodi me oma ühistus ilma selleta hakkama saaksime.

Uuesti üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel osamaksu tasumiseks on vaid siis mõtet, kui ükõik sellega nõus on. Mina küll ei kujuta ette, mis moodi saate kunagi osamaksu tasunud liikmetelt seda teistkordselt nõuda.

Korteri võõrandamisel ei maksta eelmisele omanikule ehk siis KÜ vanale liikmele osamaksu tagasi. Ja uue käest seda küsima ei pea. Osamaksu kogutakse üks kord. Hiljem võib (peab) seda vajadusel vaid suurendama, nagu seadus nõuab.

Mind siiralt huvitab mismoodi teie KÜ 10 aastat majandas? Mismoodi koguti makseid ja mismoodi tasuti arveid. Ühtegi majandusaasta aruannet teil ilmselt ka ei ole.

Miks ei korraldatud üldkoosolekuid? Mida liikmed mõtlesid?

[sirts]

Osamaksu ei tagastata korteriomanikule, kui ta kolib mujale. Korteriomanik saab soovi korral ühistult lihtsalt tõendi, milline on tema korteri osak selles osakapitali. Selle maksab korteri müüjale kinni ostja, ehk siis uus korteriomanik. Ühistu ei pea siin raha liigutama.

[karmen]

Kü majandas end niimoodi ära, et kogu aeg on kogutud remondifondi raha 2.-/m2 ja selle arvelt tasuti siis ka makseid, kui raha korteriomanikelt veel polnud laekunud, samuti maksti selle raha eest ka võlgnike võlad, selle tõttu ongi remondifond kogu aeg nigel ja eriti remontida midagi ei saagi.

[sirts]

Jah, tänapäeval ei remondi selle 2 krooniga enam midagi, see on just see äraelamise ja otsotsaga kokku tulemise asi.

[karmen]

Aga selline käitumine oleks ikka minu poolt õige ja seadusega kooskõlas, kui võtan koosolekul üles teema, et osamakset tarvis tõsta nii 5.-/m2. Selle koha pealt ei saa ka vanemad olijad, kes juba esialgse osamakse tasunud mulle midagi vastu öelda. kui enamus on nõus, siis võin sellise muudatuse osmakse suhtes käiku viia ja selles ei ole midagi seadusevastast.

[k24]

.... kui võtan koosolekul üles teema, et osamakset tarvis tõsta nii 5.-/m2.

MTÜS § lg 4 kohaselt on ÜK pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Loe läbi Korteriomandiseadus, Korteriühitu sedasu ja Mittetulundusühingute seadus, et saada aimu mis-kus-kuidas tohib ja peab tegema.

[sirts]

Osakapitali on lubatud suurendada. Seda isegi peab aegajalt tegema meie kiiresti tõusvate hindade tingimustes. SDeadus ütleb küll, et osamaksu suurus ei tohi olla väiksem asutamisaasta ühe kuu kommunaalkuludest, kuid arvestama peab sellega, et see on reserv selleks puhuks kui ühistul on rasked seisud või palju võlglasi, et siis ühistu päris pankrotti ei läheks.

[majaka]

Aga miks Te olete nii osamakses kinni? Milleks Teil raha vaja on ? Seletage see ilusti koosolekul ära ja las koosolek otsustab, kas tõsta osamaksu , remondifondi või hoolduskulusid.
Kuigi paberil on raha mitmes fondis, pangas on ta kõik ühe arve peal.

[suisse]

Osakapitali on lubatud suurendada. Seda isegi peab aegajalt tegema meie kiiresti tõusvate hindade tingimustes. SDeadus ütleb küll, et osamaksu suurus ei tohi olla väiksem asutamisaasta ühe kuu kommunaalkuludest, kuid arvestama peab sellega, et see on reserv selleks puhuks kui ühistul on rasked seisud või palju võlglasi, et siis ühistu päris pankrotti ei läheks.

Minu arust seadus ei ütle, et osakapitali peab suurendama.
Tahaksin seda teha, kuid kuidas seda põhjendada nii, et liikmetel poleks võimalik vastu vaielda.

[pimeloom]

Minu arust seadus ei ütle, et osakapitali peab suurendama.
Tahaksin seda teha, kuid kuidas seda põhjendada nii, et liikmetel poleks võimalik vastu vaielda.

Vastu on alati võimalik vaielda.
Mina tegin koosolekul rahvale kenasti selgeks selle, mille jaoks osakapitali üldse vaja on ja siis selgitasin, et kõik vahendatavate teenuste hinnad on asutamise ajaga võrreldes kordades kerkinud ja seetõttu on vaja osakapitali suurendada. Rahvas sai aru ja koosolekul ei olnud selle küsimuse osas mingit vaidlust.