Isiklikud töövahendid
Moderaator:Heino
Kui asutasime ühistu ja võtsime maja haldusfirmalt üle, tuli praktiliselt üleää leida vahendid ja võimalused selle tää tegemiseks. Kasutasime oma isiklikke sõiduvahendeid, mobiiltelefone, arvutit, printerit, internetiühendust, ka korterit kontorina jne., sest ühistul varad puudusid. Nüüd on nii, et kuna ühistul pole arvel ei sõiduautot, arvutit,. printerit jne, siis ei saa ka kulumaterjale maha kanda. Kas kellelgi on kogemust, mil moel siiski see nii ära vormistada, et juhatuse liikmed kahju ei kannataks. Kuna meil pole eraldi kontoriruume, siis ei saa ühistule ka eraldi arvutit muretseda, sest seda pole lihtsalt kuhugi panna.
- Heino
- Administraator
- Postitusi:1399
- Liitunud:29 Jaan 2006 02:00
- Asukoht:Harjumaa, Saue vald
- On tänanud: 10 korda
- On tänatud: 4 korda
- Kontakt:
Näiteks saab teha enda korteri osas, arvuti vms. ühistuga rendilepingu.
Külasta ka Korteriühistu Abi Facebooki fännilehte
Võibolla võiks auto asja lahendada nt isikliku sõiduauto kasutuslepingu sõlmimisega korteriühistu asjaajamiseks?
Ah jaa.... olen oma isiklikku arvutit ning printerit kasutanud viimased 6 aastat korteriühistute asjade ajamiseks ja ei arva, et see oleks selline kulu koht, mille jaoks oleks rendilepingut vaja.
Kulumaterjalide (paber, pliiats, tooner) ostmine on teine asi, need saab kanda kenasti korteriühistu halduskuludesse.
Ah jaa.... olen oma isiklikku arvutit ning printerit kasutanud viimased 6 aastat korteriühistute asjade ajamiseks ja ei arva, et see oleks selline kulu koht, mille jaoks oleks rendilepingut vaja.
Kulumaterjalide (paber, pliiats, tooner) ostmine on teine asi, need saab kanda kenasti korteriühistu halduskuludesse.
- Heino
- Administraator
- Postitusi:1399
- Liitunud:29 Jaan 2006 02:00
- Asukoht:Harjumaa, Saue vald
- On tänanud: 10 korda
- On tänatud: 4 korda
- Kontakt:
Ega ma ka ei arva, et telefon, arvuti, printer või üks kõik mis muu asjandus minu isiklikust majapidamisest oleks kulu ühistu asjade ajamises. Aga kas rendilepingut sõlmides ei tuleks äkki odavam selles mõttes kui teha juhatuse liikmega leping. Reeglina teevad juhatuse liikmed seda tääd põhitää kõrvalt ja selle võrra ka suuremad palgakulud.
Külasta ka Korteriühistu Abi Facebooki fännilehte
Liinaprole: Meie raamatupidaja lihtsalt vihjas, et kui ühistul pole arvel arvutit või printerit või autot, siis ei saa ka näiteks toonerit, bensiini või arvutiremonti maha kanda. Pidasime seda esiotsa loomulikuks, et ühistul sellised kulud on, olenemata sellest, et neidsamu asju pole arvel. Siit ka kogu mkinu jutt ja arvamine, et peaks olema ise FIE, siis oleks kõik palju selgem ja ühistul jama vähem.
- Heino
- Administraator
- Postitusi:1399
- Liitunud:29 Jaan 2006 02:00
- Asukoht:Harjumaa, Saue vald
- On tänanud: 10 korda
- On tänatud: 4 korda
- Kontakt:
Printerit?! Oleneb mis summa teil on põhivaraks märgitud raamatupidamise siseeeskirjas. Näiteks, kui teil on märgitud 5000 EEK-i ja printer maksis 4000 EEK-u siis ta peaks lihtsalt kulu olema ja samamoodi peaks kulu olema ka tooner.
Külasta ka Korteriühistu Abi Facebooki fännilehte
- Heino
- Administraator
- Postitusi:1399
- Liitunud:29 Jaan 2006 02:00
- Asukoht:Harjumaa, Saue vald
- On tänanud: 10 korda
- On tänatud: 4 korda
- Kontakt:
Ega siis raamatupidamise dokumentides ei kajastu printer!? Vaid ikka müüja. Mina olen siiamaani ostnud ja probleeme pole olnud.
Külasta ka Korteriühistu Abi Facebooki fännilehte
-
- Üüriline
- Postitusi:6
- Liitunud:16 Juun 2006 03:00
isiklikud täävahendid
Kõ on jur isik ja võib teha otse igasuguseid kulusid. Oluline oleks, et tšekil-arvetel selgitused peal. Auto puhul on ehk tõesti mõttekam kompensatsioon, sest rendilt peab riigile maksma.Aga selle autoomanduse suhtes aitaks, kui elukaaslase autodokumentides olete näidatud kasutajana, siis on Kõ-l õigus ka Teiega lepingut teha.
2006. aasta 1. juulist kaob nõue, et isikliku sõiduauto tääsõitudeks kasutamise maksuvaba hüvitise maksmiseks peab täätaja olema auto omanik või liisinguvõtja (nii residendile kui ka mitteresidendile) (TuMSi N 13 lg 3 p 2)
Panin selle uudiste alla ka üles. Seal on teisigi tulumaksuseaduse muudatusi, mis võivad huvi pakkuda ka korteriühistutele.
Panin selle uudiste alla ka üles. Seal on teisigi tulumaksuseaduse muudatusi, mis võivad huvi pakkuda ka korteriühistutele.
Re: Isiklikud täävahendid
Taama siin natuke vana, aga asi pole päris selge ...
Siin portaalis olevas põhikirja näidises on kirjas:
"1.8 Vajaduse korral võib Ühistu kasutada tegevuses ka Ühistu liikmete isiklikke seadmeid, transpordivahendeid ja tööriistu ning materjale, hüvitades omanikule nende kasutamise kulud."
Küsimus oleks, et kuidas neid tööriistade kulusid arvestada ja ühistu liikmetele kopensatsiooni maksta? Millised seadused neid asju reguleerivad? Kas on mingid piirid ka nagu on näiteks transpordivahendi korral?
Siin portaalis olevas põhikirja näidises on kirjas:
"1.8 Vajaduse korral võib Ühistu kasutada tegevuses ka Ühistu liikmete isiklikke seadmeid, transpordivahendeid ja tööriistu ning materjale, hüvitades omanikule nende kasutamise kulud."
Küsimus oleks, et kuidas neid tööriistade kulusid arvestada ja ühistu liikmetele kopensatsiooni maksta? Millised seadused neid asju reguleerivad? Kas on mingid piirid ka nagu on näiteks transpordivahendi korral?
Re: Isiklikud töövahendid
Kuidas taotlete kõnedele kulutatud summade kompenseerimist? Kõnede eristuse järgi lööte summa kokku? Või on lausa eraldi number kasutusel?
Re: Isiklikud töövahendid
Võib olla nii ja naa. Igatahes peab kokkulepe olema kusagil otsuses kirjas.
Meil on põhikirjas, et juhatuse liikmel on õigus nõuda telefoni- ja muude isiklke töövahendite kasutamisest ühistu asjade ajamisel tehtud kulude kompenseerimist. See aga ei tähenda, et automaatselt see kohe ka rakenduks. Enamasti ei ole ühistutel niipalju raha, et kõiki kulusid kompenseerida. Aga võibolla mõnes ühistus ka on. Peab siiski jääma raha raiskamisel mõistlikkuse piiresse. Majanduskava kostades näete, kui palju kuhugi raha koguneb ja selle järele saate planeerida kulutusi.
Meil on põhikirjas, et juhatuse liikmel on õigus nõuda telefoni- ja muude isiklke töövahendite kasutamisest ühistu asjade ajamisel tehtud kulude kompenseerimist. See aga ei tähenda, et automaatselt see kohe ka rakenduks. Enamasti ei ole ühistutel niipalju raha, et kõiki kulusid kompenseerida. Aga võibolla mõnes ühistus ka on. Peab siiski jääma raha raiskamisel mõistlikkuse piiresse. Majanduskava kostades näete, kui palju kuhugi raha koguneb ja selle järele saate planeerida kulutusi.
Re: Isiklikud töövahendid
Nagu austet Sirts juba kirjutas peab kompenseerimise aluseks olema üldkoosoleku otsus. Raamatupidamise seisukohalt on ilmselt kõige lihtsam, kui ühistu juhatusel on eraldi telefoninumber. Leping oleks siis ühistu nimele ja maksaks ühistu. Ei mingeid probleeme.timmu kirjutas:Kuidas taotlete kõnedele kulutatud summade kompenseerimist? Kõnede eristuse järgi lööte summa kokku? Või on lausa eraldi number kasutusel?
Mina isikulikult arvan, et see telefonikulude raha ei ole üldse nii suur, et seda kompenseerima peaks. Neid igakuiseid väljahelistamise kõnesi on ikka suht vähe. Palju saab e-maili teel korda ajada.
Re: Isiklikud töövahendid
Kõnede eristuse järgi lööte summa kokku? Või on lausa eraldi number kasutusel?
Kui te nii tahate kompenseerida oma tel.nr.eristusi. See on erisoodustus. seega maksate veel sellelt tulumaksu. Parem kasutage telefoni kaarti või siis KÜ-le eraldi tel. Kui teie kõnesi on 150 kr.eest siis sellest maksate 21%tulumaksu. maksate peale veel 31,50 kr.
No ikka ei saa kõike asju teha e-posti kaudu. Mingi kulu telefoni eest on kuus Võib see summa olla oma 100-150 kr. See on ka eelarvega pandud paika.
Kui te nii tahate kompenseerida oma tel.nr.eristusi. See on erisoodustus. seega maksate veel sellelt tulumaksu. Parem kasutage telefoni kaarti või siis KÜ-le eraldi tel. Kui teie kõnesi on 150 kr.eest siis sellest maksate 21%tulumaksu. maksate peale veel 31,50 kr.
No ikka ei saa kõike asju teha e-posti kaudu. Mingi kulu telefoni eest on kuus Võib see summa olla oma 100-150 kr. See on ka eelarvega pandud paika.
Re: Isiklikud töövahendid
leammj suudab alati mingi teema segaseks ajada, paraku.
Esiteks ei maksta telefonikulude kompenseerimise eest tulumaksu, vaid erisoodustusmaksu.
Teiseks ma ei öelnud, et sina leammj, pead kõik asjad e-mailiga korda ajama. Ma rääkisin oma kogemusest. Mul on 90 korteriga ühistu ja kindlasti on kuid, kus ma teen ühistu nimel ilmselt ainult 2-3 kõnet. 100-150 krooni ei ole mul ühistu telefonikõnedeks ka kõige kibedamatel kuudel kulunud.
Esiteks ei maksta telefonikulude kompenseerimise eest tulumaksu, vaid erisoodustusmaksu.
Teiseks ma ei öelnud, et sina leammj, pead kõik asjad e-mailiga korda ajama. Ma rääkisin oma kogemusest. Mul on 90 korteriga ühistu ja kindlasti on kuid, kus ma teen ühistu nimel ilmselt ainult 2-3 kõnet. 100-150 krooni ei ole mul ühistu telefonikõnedeks ka kõige kibedamatel kuudel kulunud.
LIhtsalt hea inimene
Re: Isiklikud töövahendid
..Aga mis siis teha kui ühistu esimees nõuab 2200.-kroonilist mobiili kuuarve välja maksmist??