Millal on otstarbekas hakata kütma?

[sirts]

Sooviks asjatundjate nõu. Kas juba kütate? Kas jagate arvamust, et sügiseste heitlike ilmadega nagu praegu, peaks paneelmaju hakkama kütma võimalikult varakult, et seinad ei jõuaks läbi vettida ja kui siis teeb külma, siis tõmbavad need seinad lausa jäässe. Minu loogika järgi kulub siis paneelmajade üleskütmisele tunduvalt rohkem kütet, seega ka rohkem raha.
Kuna majadel on enamasti automaatsoojasõlmed, mis reageerivad välistemperatuurtile ja põhimõtteliselt lülitavad ise kütte välja kui päevased temperatuurid liiga soojaks lähevad, siis võiks ehk rahumeeli kütte järgi lasta.
Samas ei suuda ma oma maja vanematle inimestele seda sugugi selgeks teha, sest nendel ei ole mõttes muud, kui et küte on kallis. On tõesti, miel tänabu 941,90 MWh. Aga... Mida suuremate kogemustega kolleegid arvavad?

[ergon]

Meie oma ühistus oleme sättinud soojaautomaatika nii, et temperatuuri langedes hakkab küte tööle ja terve aasta ma seda välja lülitanud ei ole. Seega suvel jahedate ja niiskete ilmadega on vahest radiaatorid kergelt leigeks (ei tunne raua jahedust) läinud. Samas soojade sügisilmadega lülitub küte välja ja praktiliselt kohe on tunda seinte jahedust ja rõskust.

Minul läks pool aastat, et leida optimaalne seadistus ja kaks aastat selgitasin pensionäridele, et küte on kogu aeg järgi ja töötab vastavalt välistemperatuurile ja sama juttu ka neile kelle jaoks temperatuur piisav ei olnud.
Minu isiklik arvamus on, et tuleb leida mingi kompromiss. Vanemad inimesed istuvad kolme kampsuniga kodus on õnnelikud, et säästsid 100 krooni aga mida peavad tegema noored lastega pered, kes tulevad peale pikka tööpäeva külma koju? Seega on küte pidevalt järel ja automaatika vastavalt seadistatud.
Mitte mingisugune ettekirjutus ei nõua säästmist ega külmetamist aga kindlalt on paika pandud temperatuurid millest alla langeda ei tohi. Ega siin head lahendust ei ole, mina lähtun sellest mida vähem nurinat teemal "ärme küta vs kütame" seda parem asi on. Hetkel ei kaeba keegi.

Ega teiste elu saa olla nagu pensionäride sünnipäev - kõik on nii kallis, nii kallis.

[sirts]

Ühel koolitusel pakkus Sulev Jaanus välja järgmise soojareguleerimise graafiku:
E-R täisküte 6.00-9.00
12.00-14.00
17.00-23.00
L-P täisküte 9.00-23.00
Vahepealsetel aegadel võib siis soojasõlmest reguleerida, loomulikult reguleerib veel ja temp andur omakorda vastavalt välistemperatuurile. See pidavat olema optimaalne režiim. Samuti on soovitatud mitte pidevalt seda reguleerida.

[Chirz]

Meie maja alustas 1,5 nädalat tagasi kütteperioodi, mitte küll täisvõimsusel kuid veidike ikka, teeme nii ülepäeva. Vahel kui siin ikka mitu päeva sajab, siis kindlasti kütame. Tekkis just otsapealsetel korteritel probleem niiskusega - seinad hakkasid juba vaikselt rõskusest hallitama, elektriarveid ei tahtnud keegi kasvatada ülisuureks. Meil ei ole paneelmaja vaid n.ö telliskivimaja, mis kogub endasse hullusti niiskust.
Kuna meil oma majal katlamaja, siis kütame millal tahame, kuigi jah mõni hoidis ja hoiab nüüdki aknaid lahti, et nii palav on. Sama ei pruugi aga otsapealsed ja esimese korruse elanikud (kellel kelder all ja põrandat ei ole piisavalt moodsalt soojustatud) sama tunda - peame ju kõigiga arvestama!

[doris]

Meie lülitasime kütte sisse 17. september. Et vältida kahe tule vahele jäämist (üks helistab ja teeb mulle pool tundi selgeks, et tal on külm ja on haige jne. Teine tuleb vastu, et miks küte on sees, vaja sisse lükata siis kui keskmine temp. on kolm päeva alla 5 kraadi) ja närvikulu, võtsime ÜK vastu otsuse, et sisse ja välja lülitamisele tehakse eelnevalt küsitlus. Teadetetahvlile kõvale paberile tabel, krt. nr. ja ei/ja lahtrid. Vastused laekuvad kiiresti. Hoopis teine õhk on korteris. Öösel on temp. madalam. Muidugi on loomulik, kui oleks küte kogu aja sees, aga seda on raske elanikele selgitada.

Ergonilt küsiks: mis on nende soojakulu m2-le suvisel ajal? Juuli oli vihmane, aug. ülisoe, aga kulu on ju teada. Aitähh.

[ergon]

Küttekulu päris nulli ei läinud. Mingid kilovatid jäid üle peale vee soojendamisele kulunud energia arvutamist soojavee mõõdikute järgi.
Küttekulu ruutmeetrile:
Kulu keskmine temp
mai - 2,29 12,2
juuni- 1,27 16,7
juuli - 1,17 18,3
august - 1,45 20,7

[sirts]

Meie oleme ka küsitlenud kaks aastat. Nüüd on meil automaatsoojasõlm ja püüame selgitada, et soojasõlm ise reguleerib ja et maja ei tohi lasta liiga maha jahtuda. Täna lülitasime järgi.

[ergon]

Näiteks eile oli väljas väga soe ja atomaatika sulges kütte. Peale tööd koju minnes oli kohe tunda seinte rõskust kuigi temperatuur toas oli 21 kraadi. Temp alanedes hakkasid radiaatorid taas kergelt leigeks minema.

[sirts]

Normaalne ju.

[zippo]

Tegelikult ei tohiks jälgida mitte ainult välistemperatuuri vaid ka õhuniiskust korterites. Siseõhu optimaalne niiskus peaks olema 40-60%. Hallitusseened kasvavad kiiresti kõrge niiskustasemega ruumis ja tolmulestad näiteks väidetavalt surevad juba kui niiskussisaldus on alla 50%. Näiteks minul kütmata korteris oli õhuniiskus 85%- 95%, olgugi et ilmad olid vahepeal soojemad ja ka päikest oli. Samas see väike välistemperatuuri tõus ja päike ei suuda paneelidest seda juba olemasolevat niikust välja tõrjuda. Seega tuleks kütmist kindlasti alustada, piisab tegelikult juba vähesest kütmisest , et õhuniiskus korteris enamvähem normi saada.

[ergon]

See on ka üks põhjustest miks me kütet pidevalt järel hoiame.

[anne]

Küsiksin Ergonilt, kas te vannitoa kütet suvel ei arvestanud? Kui ei, siis ei ole teie poolt näidatud soojakulu sugugi suur. Meie oleme suvel siiski kütte välja lülitanud, mis see kütteveepump ikka ilmaaegu töötab ja elektrit kulutab. Nendel kuudel siis arvestame vee soojendamisest ülejääva kulu korterite vahel võrdselt. Kütte lülitan sisse kohe kui rõskeks läheb. Seni pole keegi nurisenud. Meie majas on küte on sees juba paar nädalat, korteris on püsivalt 21 kraadi. Kui väljas on soe, ei tohiks küttekulu oluliselt sõltuda sellest, kas küte on sisse lülitatud või mitte.

[ergon]

Meie majas vannitubade kütmine toimub nö sooja tarbeveega. Vannitoasuss on ühendatud soojavee ringlusega ehk vannitubade kütmine oli ja on selle summa sees.
Ülevalpool toodud summad saadi neist summadest mis jäid küttearvest järgi peale soojavee mahaarvamist. Seega selle summa sees on vannitubadeküte, soojusemissioon tarbevee püstikustest (püstikud ei ole soojustatud) ja kui automaatika on heaks arvanud kütta, siis see küte.

Loodan, et vastasin küsimusele.

[sirts]

Aga palju teil tavaliselt talvekuudel on m2 peale kütte hind tulnud? Kas köetakse gaasiga või õliga?

[ergon]

Oleme "Tallinna Küte" kaugkütte piirkonnas ja nemad kütavad maagaasiga.
2001 aasta keskmine 5,8.-/m2, talvekuud (nov- märts) 9,8
2002 - 5,93, talv 9,4
2003 - 7,04, talv 10,8
2004 - 8,09, talv 13,32
2005 - 8,33, talv 14,15
2006 - 8,29, talv 13,76 (trepikodade ja keldri akende vahetus mõjus)

[sirts]

Ei tea, äkki oli eelmisel aastal oli talv soojem kah. Aga samas, ka hinnad tõusid ju. Seega ei anna elukallidus proviontsis Tallinnaga võrrelda. Meie maksime keskmiselt 19-22 krooni m2 eest eelmisel aastal, kui oli vaid üks tõsisem talvekuu. Aga muidugi kütame põlevkiviõliga ja tarbijaid on vähe jne. Kõik need romantilise alevielu õied.

[ergon]

Üks asi vee mille ma ära unustasin ja nüüd meelde tuli. Selle ruutmeetri tasu sees on ka veesoojendamine, Tallinna Küte arve jagatud ruutmeetritega. Vaatasin, et keskmiselt soojendame 180 m3 vett kuus.

[doris]

Vat sellist statistikat pole ma teinud. Eraldi toon küll välja soojuse kulu kuus (MWh) ja siis kulu vee soojendamiseks ja kulu kütteks ikka MWh, sest hind muutub ja kroonides arvet pidades kaob aastate lõikes tarbimisest ülevaade. Mis see talv siis on? Milliseid kuid ta hõlmab? dets. - märts? Huvi pärast teeks sama arvutuse.

[ergon]

talve all pidasin silma november kuni märts.