remondifond õiglaselt

[skorpion]

tahaks teada, kas remondifondi rahasid on võimalik koguda trepikodade kaupa eraldi, kui koosolek nii otsustab? Kuna rahasid tahetakse koguda ruutmeetrite, mitte korterite järgi, siis suuremate korterite omanikud ei ole nõus oma remondirahade eest remontima näiteks väiksemate korterite trepikodasid, kuna trepikoda või siis välisuks ei sõltu ju minu arust korteri suurusest, vaid katus ja fassaad. Või oleks siis kasulikum remondifond ametlikult ära jätta ja iga trepikoda korjab oma raha mitte läbi ühistu, vaid iga trpikoda eraldi.
Samas tahaks teada, miks halduskulusid peab maksma ruutmeetri järgi, kuna raamatupidaja kulutab aega ja tinti iga korteri jaoks võrdselt olenemata korteri suurusest?

[Heino]

Sellest on siin juttu küllaga olnud.

Trepikodade kaupa eraldi??? Sellist asja kuulen ma küll esimest korda, samas inimesed mõtlevad igasuguseid asju välja.
Mis siis aga saab kui katus vajab tegemist? Kas esimese ja viimase korruse elanikud hakkavad ka eraldi koguma?
Oi - otsaseinad tahavad tegemist! Kogume jälle eraldi: otsaseinte elanikud ja maja sisemiste korterite elanikud.
Mis siis nüüd? Mul on arve peal muruniitmine. Minu akna all pole ju muru. Muru kasvab ainult majataga.
Jne, jne, jne. Seda loetelu võiks jätkata ja jätkata.

Kuidas te jagate kulusid on teie enda teha - mida otsustab üldkoosolek. Kui aga keegi ei ole nõus midagi maksma, koligu mujale....

[skorpion]

Ma pidasin silmas, et see remondifond koguda eraldi, mis puudutab trepikodade sisetöid, aga kui läheb katuse või otsaseinte remondiks, siis võtta pangalaen ja jagada see ruutmeetrite järgi nii oleks õiglasem. Samas miks peavad trepikodade sisetöid kinni maksma suurema pinna omanikud, kuna väiksemate korterite omanikud maksavad rmondifondi vähem. Trepikoja remont ei sõltu ju minu arust korteri pinna omamisest, kas see oleks nagu karistus suurema pinna omamise eest.

[k24]

Minu arust on see õiglane, et pead rohkem maksma. Keegi ei keela sul väiksem korter osta. KOS § 15 1 ütleb, et .....majandamiskulusid arvestatakse eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. See sätestab põhimõtte, et suurem omanik kannab suuremat kulu. Vastupidine näide ärist on selline, et suurem osanik saab suurema dividendi, mis sellest, et tööd teevad töölised ja asju korraldab tegevjuht ja omanikud võtavad aasta otsa Ibizal päikest. See, kes 51% omanik nõuab küll, et väiksem omanik vähem päikest saaks, aga midagi ei ole teha - päike ei võta kuulda

Mõned kulud võib mudugi elanikupõhiselt või võrdselt jaotada, aga need pigem erndid kui reeglid ja pmst on m2 peale kõikse õiglasem.

[doris]

No meil äsja lõppes trepikodade remont. Korrusel on neli korterit, neli korrust. Kahel korteril trepikoja seintega kokkupuudet vaid niipalju kui uks ja kahe korteri ukse vaheline sein nii 40cm. Kahel korteril trepikojaga üks korteri külg ühine. Skorpioni loogikat edasi arendades maksaks trepikoja seinte remondi kinni 8 korterit, teistesse see ju ei puutu ja mis see silmailu siis ikka on.

Suurtel korteritel on suurem välispind, et siis võtate laenu ja selle jagate m2 põhiselt, aga trepikodades tööde eest kogute eraldi.

See tuletab mulle meelde seda lugu "Suur Peeter ja Väike Peeter"

[sirts]

See küsimus ei tasu üldse arutamist. Ühistus kogutakse ühiselt raha vastavalt ruutmeetritele ja kõik. Ja pole siin midagi juuksekarva lõhki ajada ja hakata jahuma, et meie trepikoda on väiksem või meie ei taha üldse millegi eest maksta. Või et raamatupidajal kulub 4-korterilise arve kirjutamiseks sama palju tinti kui ühetoalise korteri arve kirjutamiseks? Olge nüüd - nagu lapsed liivakastis!!!

[tähelepanelik]

Küsimus tasub vägagi arutamist. Väiksemas korteris võib elada palju rohkem inimesi kui suures, järelikult kasutavad nad ka üldkasutatavat pinda rohkem.
Üldkasutatavate ruumide remont on siiski õiglasem korterite vahel võrdselt jagada. Mis puutub seadustesse, siis ühistul on õigus põhikirjas sätestada nii nagu enamus ühistu liikmetest otsustab, kui põhikirjas pole makseviisi formuleeritud, tasutakse kogu kupatus m2 järele.

[sirts]

Ohoo, tere tulemast, kodukandirahvas! Ühistu puhul me siiski räägimegi ühisosast, üldkasutatavate ruumide kasutamisest. Kui palju inimesi elab ühes või teises korteris ja kui pikalt, ei ole alati võimalik kindlaks teha. Seetõttu arveldataksegi ühistutes enamasti m2 pealt. Siin ei tasu hakata jalgratast leiutama. Aga ega pole keelatud - tehke proovi!

[pimeloom]

Kulla tähelepanelik, kuidas sa sellisel juhul remondifondi õiglaselt jagad, kui majas tehakse erinevaid töid, näiteks katust, sillutisriba, varikatuseid, küttesüsteemi, trepikodade remonti, väliskanalisatsiooni?

[tähelepanelik]

Kulla tähelepanelik, kuidas sa sellisel juhul remondifondi õiglaselt jagad, kui majas tehakse erinevaid töid, näiteks katust, sillutisriba, varikatuseid, küttesüsteemi, trepikodade remonti, väliskanalisatsiooni?

Jutt oli üldkasutatavatest ruumidest ( trepikoda ,kelder, soojussõlm. JNE.), see tähendab pinda mida kõik ühtmoodi kasutavad. Katust on ühel korteril vähem teisel rohkem.
SIRTSULE
Kui neljatoaline on nõus, et tema kasutab näiteks välisust neli korda rohkem kui ühetoaline, siis palun. Loogikasse see aga ei mahu.

[sirts]

Tähelepanelik, sul on asjad ju päris sassis. Katus on samuti ühisvara, samuti näiteks küttesüsteem (isegi radiaatorid korterites), kogu fassaad (isegi korterite aknad, kui soovid) jne.
Sa räägid iseendale vastu. Ka sulle tundub miskipärast, et näiteks välisukse kasutamine ei mahu su enda loogikasse. Kui me oleme siin nüüd sinust milleski valesti aru saanud, siis väljendu palun selgemalt. Praegu lonkab sinu loogika küll kolme jalaga.

[pimeloom]

Kulla tähelepanelik, kuidas sa sellisel juhul remondifondi õiglaselt jagad, kui majas tehakse erinevaid töid, näiteks katust, sillutisriba, varikatuseid, küttesüsteemi, trepikodade remonti, väliskanalisatsiooni?

Jutt oli üldkasutatavatest ruumidest ( trepikoda ,kelder, soojussõlm. JNE.), see tähendab pinda mida kõik ühtmoodi kasutavad. Katust on ühel korteril vähem teisel rohkem.
SIRTSULE
Kui neljatoaline on nõus, et tema kasutab näiteks välisust neli korda rohkem kui ühetoaline, siis palun. Loogikasse see aga ei mahu.

Hea küll tähelepanelik, kirjutan oma küsimuse siis pikemalt lahti. Teatavasti on remondifond ühistus ikka üks ja ainus. Sellest ühest ja ainsast remondifondist finantseeritakse kõikide minu poolt loetletud tööde teostamine. Kuidas Sina siis sellisel puhul jagad ühistuliikmete vahel remondifondi raha kogumise õiglaselt?

[tähelepanelik]

Reeglina on see nii, aga keegi ei saa keelata sihtotstarbelisi makseid, nt. trepikoja aknad, välisuksed. Ma ei väida, et nii peaks olema, sest minu enda puhul ei oma see rahalist vahet, aga nõuda trepimademe remondiks 3 korrusel 2toalise käest 2 krooni; 3 toaliselt 3 krooni ja 4 toaliselt 4 krooni, juhul kui remondifondis raha pole oleks minul lihtsalt häbi. Sirts aga peab seda iseenesest mõistetavaks. Siin lähevadki meie arusaamad lahku. Ses suhtes ühinen skorpioniga, Sirts võib aga tegutseda kuidas nende põhikiri lubab ja kuidas ühistu liikmed ette kirjutavad.

[pimeloom]

, aga nõuda trepimademe remondiks 3 korrusel 2toalise käest 2 krooni; 3 toaliselt 3 krooni ja 4 toaliselt 4 krooni, juhul kui remondifondis raha pole oleks minul lihtsalt häbi. Sirts aga peab seda iseenesest mõistetavaks.

Sul oleks häbi koguda remondifondi makseid ruutmeetri järgi? Mille järgi sa neid siis õiglaselt koguksid?

Ja usun, et enamus ühistuid remondib oma elamut tänapäeval pangalaenuga. Mida ütleb pank selle kohta, et ühistus remondifondi ei ole, aga on sihtotstarbelised maksud teatud tööde tegemiseks?

[sirts]

Reeglina on see nii, aga keegi ei saa keelata sihtotstarbelisi makseid, nt. trepikoja aknad, välisuksed. Ma ei väida, et nii peaks olema, sest minu enda puhul ei oma see rahalist vahet, aga nõuda trepimademe remondiks 3 korrusel 2toalise käest 2 krooni; 3 toaliselt 3 krooni ja 4 toaliselt 4 krooni, juhul kui remondifondis raha pole oleks minul lihtsalt häbi. Sirts aga peab seda iseenesest mõistetavaks. Siin lähevadki meie arusaamad lahku. Ses suhtes ühinen skorpioniga, Sirts võib aga tegutseda kuidas nende põhikiri lubab ja kuidas ühistu liikmed ette kirjutavad.

Oot, ma küll ei väida, et nii peaks raha koguma. Ma sain aru, et sina arutlesid siin selle üle, et neljatoe'alisel on rohkem katust kui kahetoalisel jne. Kõige aluseks on ikka majanduskava. Loodetavasti oled sellest miskit kuulnud? Seal pannakse paika, kuidas hooldustasu kasutatakse. Ma lihtsalt ei võtakski plaani mingit ühe trepimademe remonti. Asju tehakse kompleksselt ja korralikult või ei tehta üldse. Keegi ei tule sul ühte trpimodemit remontimagi. Ja kui sa mõtled, et kogud raha niiöelda väljaspool ühistut või mustalt, siis ei ole mitte keegi kohustatud sinule seda maksma. Ja majanda siis nii, et sul see vajalik raha on olemas. Ära kuluta viimast!
No ma loodan, et sa tähelepanelik, pole veel ühegi ühistu juhatuses. Kui oled, siis tunnen sinu ühistule kaasa. Muide eks sinagi pead tegutsema nii, kuidas su põhikiri lubab ja ühistu liikmed ette kirjutavad.

[Valge]

No jah ega siis tähelepanelik võib ju nii oma ühistus toimida, juhul kui omanikud nõus on. Keeruline loogika, keerulised rahakulude mured ja omanikele selgitamised.
Ma tahaks aga küsida, kuidas sa ühisomandi siis jaganud oled?
1. Kas need korterid kes on väliseinaga ühendatud, neile see siis ka kuulub?
2. Kas viimasele korrusele kuulub katus?
3. Kas keskmistele korteritele kuulub nende korruse trepikoda ?
4. Kellele kuulub esimese ja viimase korruse koridor?
5. Ah jaa, välisuks, see vist kuulub kõigile aga paar ullikest maksavad rohkem, sest nad on viimasel korrusel, välisseinaga ühendatud ja omavad 4 toalist korterit?
6. Kellele kuulub maa maja all ja kõrval - jaotamata? Kiiresti tuleb ära jaotada!
Ja teadmiseks nüüd Sulle, seadus ei luba nii jagada ühisomandit. Kas sa tead mida tähendab mõtteline osa? Uuri!
Peale selle kuulub korteriomanikule vaid õhk ja mittekandvad seinad , ülejäänud on ühisomandis mõtteliste osadena jaotatult.
Tule maa peal, sa kaotad kohtud kui selline case tekib

[tähelepanelik]

Kena majavalitsuste aega teile ja head ööd.
----------------
Kas te loete ka, või ainult kirjutate!? Maksate seni kindlasti ka prügi ruutmeetri alusel. Maa maja all ja ümber on teadupoolest erastatud ühistu liikmete poolt ruutmeetrite järgi ja taibukamad ühistud selle autoomanikele ka maha müünud, et ka jalgsi liikuvad inimesed oma mõttelisest maatükist kasu saaksid, aga teie ju nii ei toimi.

[Valge]

Sina elad just selles ajastus kus piltlikult löödi kuvaldaga suvaliselt lagipäehe.
Sa pead lugema Korteriomandiseadust ja aru saama mis on teie suurim viga.
Ega siis kaugele sa sellise suhtumisega ei jõua, sind tuuakse maapeale tagasi
---------------
jah, meie majas on see nii. Samas on meil kord, kuidas toimitakse suure kabariidilise prügi korral. Asi lahendatud.

[sirts]

Kas te loete ka, või ainult kirjutate!? Maksate seni kindlasti ka prügi ruutmeetri alusel.

Kusjuures, tead, enamus ühistuid maksabki. Ka prügi eest m2 alusel. Selleni on jõutud pikaajalise kogemusega.

[sirts]

Kas te loete ka, või ainult kirjutate!? Maksate seni kindlasti ka prügi ruutmeetri alusel. Maa maja all ja ümber on teadupoolest erastatud ühistu liikmete poolt ruutmeetrite järgi ja taibukamad ühistud selle autoomanikele ka maha müünud, et ka jalgsi liikuvad inimesed oma mõttelisest maatükist kasu saaksid, aga teie ju nii ei toimi.

Kuule sa oled lausa kriminaal ju? Maa kuulub kõigile, mitte ainult autoomanikele. Autoomanikud rendivad heal juhul ainult parkimiskohta, mitte pole ostmud maad välja. No mine kooli!!! Mul on lausa häbi, et sinuga ühest linnast olen.

[tähelepanelik]

Vahvad kogemused, meil maksab küll prügi tootja mitte ruutmeeter.
Muide häbi on minul ka, peaks vist ära kolima või vähemalt andmed ära muutma.

[sirts]

Lasete üle kaalu või?Iga prügikoti? Nii oleks ju kõige õiglasem? Sa oled ikka kuramuse edumeelne!!

[pimeloom]

Lp tähelepanelik. Miks Sa minu küsimustele ei vasta? Sedasi jääb vägisi mulje, et Sul polegi midagi vastata.

[Valge]

Ma ei tahaks küll isiklikus minna, kuid küsin ikka. Kui vana või noor sa tähelepanelik oled?

Amet - prügikaaluja.
Ametikohustus - seisab 24 h prügikasti kõrval ja kaalub prügi, kirjutab selle logiraamatusse ja esitab juhatusele.
Palk - vastavalt kaalutud prügikogusele.
Amet kuulub kahjuliku töö kategooriasse, seega nädalas antakse 1 liiter piima ja puhkust 1 kuu Kanaaridel.

[doris]

Nojah, ma arvan, et see kogemus - maksta midagi per pea - on meil juba olemas. Kusagil 90-date teisel poolel vist paigaldati majadesse veemõõturid ja hakkasime maksma vee eest inimeste sissekirjutise järgi. Arved olid 350 - 400 krooni inimene tolleste veehindade ja palkade juures! Ühes korteris elas 5 tatarlast, sissekirjutis vaid ühel + veel sissesõitnud rodstvennikud. Kõik tegid sissekirjutisi maale vanaema juurde ja kuhu iganes. Kahe lapsega pere maksis 1400 krooni vee eest kuus.

Kuidas siis prügi jaotada? Kes peab arvestust püsielanike ja üüriliste arvu kohta? Palgata selleks eraldi inimene? Kord on ühel rohkem, kord teisel. Talvel elab korteris üksik meesterahvas suvel on korter pilgeni täis. Suurekaliibrilise maksab tõesti see, kelle oma on, esialgu on see meil õnnestunud.

Remondirahade kogumisel võib kasutada ka segameetodit: aasta läbi on remonditariif m2 kohta, aga suve kogude lisaraha korteri kohta. Meil nii toimub, sest selline ettepanek üldkoosolekul tehti ja nii hääletati. Meil on see isegi kasulikum, raha laekub rohkem.