Väikese ühistu laen

[ergon]

Samad reeglid kehtivad ka Tallinnas. Sest kinnisvara puhul on kolm kõige olulisemat asja:
1. asukoht
2. asukoht
3. asukoht

Renoveerimise arvelt saab väiksemaks selle hr. Aasa mainitud "teist sama palju"

Meil on remondifondi makse 6.- /r m ja kogu kulu 9,5.-/rm, sellele lisanduvad veel mõõdetavaqd kulud nagu küte, vesi ja elekter. sellest 6 kroonist 5,8 kulub laenu teenindamiseks. Majas ca 50-60 % pensionärid. Asi tuleb inimestele lihtsalt selgeks teha ja oma idee maha müüa.
Asi on tegelikult prioriteetides, ei milleski muus.

[Metsakooli]

Asi tuleb inimestele lihtsalt selgeks teha ja oma idee maha müüa.

Mul on hea meel, et mul on siin mõttekaaslasi. Omalt poolt tahaks veel lisada, et see selgeks tegemine ei saa toimuda kindlasti mitte koosolekul. Kodutöö tuleb ikka enne ära teha. Koosolek ei ole koht kus arutada olulisi küsimusi, eriti mis puudutab suuri väljaminekuid, kui te ei soovi muuta koosolekut palaganiks. Koosolekule minnakse vormistama asja, mis on enne ära otsustatud. Vastasel korral pole sellist päevakorrapunkti mõtet päevakavasse kirjutadagi.

[elinale]

Kommentaar: ma pole metsakooli käest nõu küsinud mu teada.
Ta vist ei tea maal elamisest midagi, ma arvan. Ma ei poolda mingil juhul nn "läbisurumist" (meenutab kangesti miski parempoolse partei tegutsemisviisi). tuleb ikka püüda arukalt asju ajada ja kõigi muresid arvestada. mul on tunne, et metsakooli jutust kõlab selline kinnisvaramaakleri jutt läbi.
aga vahet pole, soovin edu väikestele KÜ-dele.
ma just ammendasin ennast siin..

[Metsakooli]

No nüüd läks asi poliitiliseks Ja ma ei ole kinnisvaramaakler vaid püüan nõu ja jõuga abiks olla Teie toidulaua katmisel, mis on suht maalähedane Ja mis puutub kõigi murede arvestamisesse, siis meil näiteks kaetakse ühe liikme majandamiskulud vabatahtlikult teiste liikmete poolt (ilma igasuguse lepinguta) ja seda kõike ühise eesmärgi nimel (tal tõesti puuduvad selleks võimalused). Seegi on üks võimalus eesmärgi saavutamisel, sest ega inimene ikka üle enda varju ei hüppa.

[aasa]

Elinale: ehitushindade või kinnisvara hindade kukkumine ei tähenda Eestile veel mingit majanduskrahhi, see on rohkem turumuttide kõlakas.
Olen nõus Metsakooli´ga, et asjad tuleb eelnevalt selgeks rääkida. Kuid ei mõju ikka igaühele see rääkimin, räägi nii või naa. Lihtsalt on selliseid inimesi. (Vaadates viimastel päevadel toimunut on neid palju) Lisaks paneb ikka väga palju paika elaniku maksevõime. Kui see ületab teatud taluvuse piiri hakkab tekkima võlgnevus. Väikese maja puhul mõjub see kohe ühistu üldisele laekumisele.
Praeguse aja kõige halvem seis on see, et sooja hind pidevalt ja kiiresti tõuseb. Seega seda loodetud kulude kokkuhoidu ei teki. See jääbki ainult paberile, et kui kütte hind oleks sama siis... Väga raske on seda selgitada, et näe tegime, kus on kokkuhoid?

[ergon]

Lp. Aasa - kui küttehinnad tõusevad, siis maja soojustamine tasub kiiremini ära. Sinu väites "seega loodetud kulude kokkuhoidu ei teki" on suur loogikaviga sees. Väga lihtne on välja arvestada palju oleks / on küttearve soojustamata / soojustatud majal. Seal see kokkuhoid ongi.

[aasa]

Olen nõus, et tegelikult küttehinna tõustes tasub soojustamine kiiremini ära. Kuid kuidas seda selgitada seda inimestele kellel tegelik küttearve tõuseb. Teda ei huvita, milline oleks olnud hind kui poleks soojustatud. Tahan lihtsalt öelda seda, et osa inimesi usub seda, mida ta uskuda tahab ning teda veenda on väga keeruline.
Lisaks ei lange eelnevalt tehtud arvutused ja tegelik kokkuhoid alati kokku. Näiteks tänasel päeval ei räägita enam nii aktiivselt majade otsaseinte soojustamise kasust. Sest ainsat kasu selles saavad tihti otsakorterite omanikud kuid märgatavat kokkuhoidu üldiselt küttele ei teki. Samuti ei ole soojustamisel kasu kui pärast seda pooltel elanikel aknad pidevalt lahti on. Tahan öelda seda, et tuleb teha väga põhjalik analüüs ja siis tegutseda. On maju kus soojakulud langesid 30 - 40%, kuid on maju kus seda % praktiliselt ei ole. Kuid see on teine teema. Kui aga laenu võtta siis tuleb riskid eelnevalt minimaalseks viia

[Taisto]

Tere. Kiri aasa`le ja teistele väikeõhistuesindajatele eelkõige.

Olen ise sellises ühistus elanik-asjaajaja ja võin öelda, et samasugune hõredus tuleb sisse, kui mõtelda maja renoveerimise rahastamisest.
Meil on 8-korteriga ebatüüpilise projektiga vene ajal vanale mõisa tallile peale ehitatud kahekordse elamuga eramajade piirkonnas Saue külje all. Maja esimene korrus on kivist, teine puust ja saepurust. Katus eterniit.

Igakuine kommunaalmakse on meil 300 EEK (kas pole olematu summa?). Ei saa öelda, et kõik selle rahagi iga kuu ühistu arvele saaks...

Teha vaja on aga palju. Enamikul elanikel on korter mingis ulatuses renoveeritud. Aknad vahetatud.

See kiri ei ole sellest, et kui raske meil on, vaid sellest, et sellise genofondiga ühistus on laenu võtmine eluhinnaline risk laenulepingule allakirjutanud isikule. Ja raha kogumine "ette" on tõesti tänasel päeval mõttetu.

Selle koha peal vajuvad käed rüppe, et mis siis on võimalik ette võtta?

Kas on kaasvõitlejaid?

[sirts]

Väikestel ühistutel on raske laenu võtta loomulikult, kuid siiski tasuks konsulteerida pankade ja KredExiga. Väikesel majal on ju ka väiksemad kulud. Kui teil on tehtud ehitusekspertiis või audit, siis selle järgi on kerge vajaminevaid töid seada tähtsuse järjekorras ritta, mida kõigepealt teha ja mida hiljem teha.
Selge see, et väikestel ühistutel on raske. Veel oleks võimalik rääkida läbi mõne teise ühistuga, ehk ühinete üheks ühistuks ja võtate laenu koos. Muid võimalusi eriti ei olegi.