Omavoliliselt küttesüsteemist välja.

[Heino]

Laekunud küsimus:

[i:8e22cf544d]18st korterist 5 on läinud omavoliliselt küttesüsteemist välja, kas nad saavad keelduda uue katla ostmisest, kuna nad ei ole enam maja ühisküttesüsteemis.[/i:8e22cf544d]

[Valge]

Kas need ülejäänud 13 korterit on sellega nõus?
õldkoosolek otsustab, peale selle kuulub küttesüsteem ikkagi ühisvara hulka vaatamata sellele kuidas millega seda käetakse.

[sirts]

Taas keeruline küsimus. Võiks ju soovitada, et ühistu juhatus päärduks kohtusse või ehitusjärelvalve poole. Peaks tellima ekspertiisi või nõudma projekti. See kõik on pikk kolgata tee. Enne lääheb juahtus halliks...

[Valge]

Kahjuks ei ole Kõ-del mingit toetust omavalitsustelt ehk lokkab suur karistamatuse tunne ja isetegevus korteriomanike poolt. Kohtu tee pikk ja keeruline

[urmas88]

[quote:5a281a3a39="Heino"]Laekunud küsimus:

[i:5a281a3a39]18st korterist 5 on läinud omavoliliselt küttesüsteemist välja, kas nad saavad keelduda uue katla ostmisest, kuna nad ei ole enam maja ühisküttesüsteemis.[/i:5a281a3a39][/quote:5a281a3a39]

Nii kuidas üldkoosolek otsustab, nii ongi. Kuigi jah, siit terendab küll kohtuasi. Kui ühistul vähegi tahtmist on, siis siin tasub asi vajadusel kohtuni viia, kuna ühistu on kindel võidumees.

[aasa]

Oleneb sellest kuidas need korterid on omal ajal küttesüsteeemist eraldunud on. Kui tegu tõesti täiesti omavolilise lahkumisega siis on õigus neilt nõuda olukorra taastamist ehk lülitumist tagasi küttesüsteemi. Teiseks peavad nad nagunii maksma mingi osa üldküttest. Kohtus on ühistu kindlalt võitja, aga aega ja närve läheb sinna palju. Kahjuks on selliseid maju, eriti maakohtades päris hulgaliselt kus ühel ajal valitses täielik anarhia. Mõnel pool lausa omavalitsused lubasid selliseid asju.
Lisaks on küsimus, millega need korterid siis kütavad - elektri (sel juhul peaks olema projekt) puudega (kus ja millised on korstnad)

[sirts]

Kas olete selles surmkindlad, et ühistu jääb võitjaks? On kellelgi siin vihjata mõnele kohtulahendile. Meil on sama probleem, kuid mõned juristid väidavad, et omal ajal kehtinud seadustest ei keelanud seda otseselt ükski. Vaja oli vaid omavalitsuse luba. Kui see saadi, siis leidsid inimesed, et see on seaduslik. Siis peaks hoopis vaidlustama omavalitsuse otsuse. Kuid vahepeal on palju muutunud, valla- või linnajuhid vahetunud, ja mõnedki määrused lihtsalt kadunud.
Kuid kui inimesel on ette näidata vallavalitsuse paber, mis lubas ümberehitusi korteris, siis mida vaidlustada?

[aasa]

See oht on olemas, et omavalitsus on loa andnud. Siit aga tulebki küsimus, et millega need korterid kütavad omi tube. Kas on olemas ehitusload ja muu selline. õhesõnaga tuleb jälgida väga paljusid asjaolusid ja ühest lahendust üldjuhul ei ole. Kuid suurel osal juhtudest on ühistu võitja. Muuseas see kas omavalitsuses on vahetunud valitsud või volikogu ei oma mingit tähtsust.

[sirts]

No kütavad elektriga enamasti. Projekti neil päris kindlasti ei ole. Siin võibki olla nõrk koht, millega kohtus argumenteerida. Aga kui neil seal omavalitsusest saadud loal pole kirjas, et projekt on nõutud, siis milles need elanikud süüdi on? No ma esitan provokatiivseid küsimusi, kuid ka meie majas on see suur probleem. Ja ikkagi ma ei usu, et ühistu kohtus ilmtingimata võitjaks tuleb.
Aasaga nõus, et vahetunud omavalitsusjuhid ei oma sisuliselt tähtsust, kuid...
meie vallavanem ütles, et kui eelmine vallavalitsus projektid ja dokumendid n,.ä ära kaotas, siis kust nemad need võtavad. Hakka siis veel ka vallaga kohut käima ja nõudma dokumentide ja projektide taastamist. Pigem võiks nõuda, et nad meile selle taastamise kulud hüvitaksid. Kas tasub aega ja närvirakke kulutada?

[urmas88]

LOV võib anda kasvõi 50 ehitusluba, kuid see ei anna õigust rikkuda inimeste asjaõigusseadust. Selline klausel on ehitusloal ka kirjas. Seega, kui ühistu luba pole andnud, on tegemist omavoliga. MOTT

[Kaarel]

Tere,

vaadake üks asi on asja juriidiline pool (millele kindlasti leidub ka lahendus, pean silmas küttesüsteemist väljaläinud korteriomanike "korrale kutsumist"), teine asi on see, mida tegelikult tähendab nende korterite ühtsest küttesüsteemist väljasolek. Paraku on nii, et "elektriga kütjad" elavad sõna otseses mõttes keskküttega korterite arvel. Miks ma panin elektriga jutumärkidesse on see, et tegelikkuses sellistes majades kus osa on elektrikütte peal, kasutavad need elektriküttel korterid maja üldsoojust, st. elavad lihtsalt julmalt teiste arvel. Miks? - põhjus ülimalt lihtne. Nimelt ei ole majasiseselt (ei paneelmajades ega ka telliskivi- või plokist kortermajades) majasisest soojusisolatsiooni ning keskküttega saadav soojus liigub vastavalt füüsikaseadustele määda maja kontsruktsioone alt üles. Seda füüsikaseadust aga need "elektriga kütjad" ei tunnista. Kohe haugutakse vastu, et kuidas sa seda tõestad, et meie keskküttega korterite arvel elame?! Tegelikult saab seda tõestada, kuid nagu ikka on see keeruline. Kõige lihtsam viis saamaks teada, kas korteris elatakse teiste kütte arvel on järgmine - vaadake selle korteri aknaid. Kui need on udused, siis on asi selge. Sellistes korterites pole küte sisse lülitatud, sest mujalt liikuv soe võimaldab ära elada (temperatuur korteris 16-17 või enamgi kraadi), elektrikütet kasutades kondensniiskust akendel ei oleks (loomulikult ka keskküttega ei lähe aknad niisama uduseks). Nii käiakse villaste sokkide ja kampsuniga ringi ning iga kuu jääb 3-4toaliste "elektriküttega" korterite omanikel taskusse 1-2tuh eek sõltuvalt välistemperatuurist ja keskkütte intensiivsusest. Pole vist just vähe? Eriti nahaalsed on kortermajades maja keskel asuvate korterite elanikud (näiteks meil on kolmekordses majas just maja keskel ja teisel korrusel asuvad korterid kõige enam "elektrikütte" peal). Kui viimasel majakoosolekul kui arutati muuhulgas remondifondi suurendamist, kurtsid teise korruse elanikud, et peavad tõsiselt oma eelarve üle vaatama, samas suudab näiteks üks selline korteriomanik uut autot endale liisida. Ma olen surmkindel, et ausalt elades ja keskkkütet kasutades (või vähemasti oma elektrikütetki sisse lülitades), ei leiaks see pere endale finantse tuliuue auto liisimiseks.
Kogu selle jutu kõige sügavamaks ivaks on see, et meie ühiskonnas on jätkuvalt sees süüdimatu varastamise ja teiste kulul elamise tava. Nii mitmedki "elektriga kütjad" on keskealised nõukogude-aja inimesed, kolhoosides ja mujal täätanud ja sellise suhtumise juuri pole vaja kaugelt otsida. Teine seltskond samasuguseid on antud põlvkonna järeltulijatest noored korteriomanikud, kes vilistavad kõigele, on oma suhtumises vanematest veel ülbemad ning teevad mis heaks arvavad. Hea näide üks meie maja noor korteriperemees, kes lisaks "elektriküttele" otsustas oma korterisse paigaldada veel ka soojusvaheti. St. ilma oma kütet kasutamata saab ta oma korteris veelgi vähemate kuludega elatud.
Võtan "elektriga kütjate" elu raskeks tegemise osas ette niipalju kui vähegi suudan, sest teiste tagant varastamine on kuritegu nagu iga teinegi. Kuidas on siis võimalik, et kui keegi varastab elektrit, on Eesti Energia kohe platsis ning iga majaelanik kurjustab nii mis kole. Samas pigistatakse teiste tagant kütte varastamise koha pealt silmad kinni, kuigi summad on mängus palju suuremad, isegi nii suured et nii mõnigi kesise palgaga pere jäksab autot liisida.

Lugupidamisega,
Kaarel

[sirts]

Mul on üks korteriomanik maja keskel, kes kütab oma4-toalist korterit elektriga ja väidab, et tal on korteris 26-27 kraadi sooja ja ülemine naaber, kellel on kesküte, käib tema juures end soojendamas. Ja ta ei ole mingi hinna eest nõus taasliituma keskküttega, kuigi rahaliselt pole tal sisuliselt vahet, millega kütta. Ta on vastu ka sellele, et peab maksma 20% korterile arvestatavat keskkütet veel lisaks. Tema loogika on, et kui tema kütab oma korterit, siis tarbivad ka kõik teised tema tarbitud soojust nagu keskküttegi puhul.Tema arvates oleks õiglane kuidagi teha kindlaks, kui palju kulub maja trepikodade kütmiseks ja see liita kõigi teiste küttearvetele eraldi reana.
Meil on ees küttesüsteemide tasakaalustamine ja maja 7 korterit, kes on elektriküttel ei taha kuuldagi tagasiühendamisest. Ja sellise argumendiga, et nad elavad teiste arvelt, neid ei veena, sest nemad kütavad ka. Ainus võimalus on nõuda projekti, kuid arvestades meil väga nõrka ehitusjärelvalvet, on ka see väga vaevanõudev tegevus. Siis peaks tõesti hakkama kutseliseks ja palgaliseks ühistujuhiks, et kõike seda jõuaks välja nõuda.
Veel hiljuti sai inimesi veenda keskküttega tagasi liituma, kinnitades, et lõppkokuvõttes tuleb odavam ja võidavad kõik, siis nüüd on näha, et küttehinnad tõusevad järskude hüpetega aga elektrihind ainult veidi.
Aga noh, ootame ära, kuni elektriturg lahti läheb ja Skandinaaviast hakab meile tulema kallis elektrienergia. Sinna polegi väga palju aega jäänud, vaid mõned aastad. Ja ka siis pole kindel, et elektrihinnatõus omakorda ka küttehinda ei tõsta. Nii et J.O.K.K.

[Kirsika]

Meil seisab ka ees võitlus küttevargaga, kes on lisaks ka elektrivaras. 5-toaline korter (kokku ehitatud 2-sest ja 3-sest) on radikad välja lõhkunud ja kütab lektriga. Samas on selle korteri elektriarve eelmise talve kõige külmemal perioodil olnud 120 krooni!!

[sirts]

Siis ta ilmselt elas mujal ja kütet järel polnud. Meie fikseerime elektriga kütjatel igal kuul elektrinäidud. Kui elektrimõõdik pole grammigi liikunud (mis sest et ei ela seal), siis saab täis küttearve.

[k24]

Arvan, et EKÜL-is on selle teemaga omajagu kogemust - täpsemalt uuri sealt. Valminud on lausa käsiraamat Küttekulude jaotamine.... lahtiühendamise korral. Põhimõte on selles, et kes lahti ütelnud, need maksavad mingit osa küttest ikkagi ja keelatud on lasta temp alla teatud kraadi. Samas rikub ühetorusüsteemi korral ühe korteri vahelt võtmine kogu süsteemi tasakaalu ja see lahtiütleja peaks ka selle probleemi korda ajama. Ühesõnaga jamamist ja kontrollimist on selle asjaga ja ühistu jaoks on üks nuhtlus see lahtiütlemine. Kui Teil see asi seni reguleerimata, siis tehke vastavad ÜK otsused ja reguleerige asi ära. Edasi saate vajadusel kasvõi kohtusse minna, kui tegelane teiste kulul elab ja asjast aru ei saa.

[Andrew]

Me võtsime koosolekul vastu otsuse, et "ainult üldkoosoleku loal" + taotleja kohustuslik projekt + ainult üle meie laiba. Ja saadame alati kõikidele kirjalikult laiali koosoleku protokollidest väljavõtted. Õnneks pole majas rohkem pujääne, kui 1 (on ka 12 korterit). Siiani on korras.

[sirts]

Jah, tegelikult nõuda, et elektriga kütja hoiaks toas vähemalt 18 kraadi on üsna mõttetu, sest pole võimalik ju kindlaks teha, eriti kui ta kodust ära on, mitu kraadi tal kinnise ukse taga sooja on. Igatahes ütlevad selle korteri ülemised naabrid, et neil on põrandad külmad.
Nüüd pani ülemine naaber omale põrandakütte, ja ilmselt isoleerimata, otse põrandale. Nüüd on alumisel korrusel veelgi lahedam elada, sest kuum lagi kütab ka tema korterit ja tal pole üldse vajadust kütet järel hoida.

[MarduS]

Teemat lugedes tekkis küsimus, millist "üldsoojust" saab kasutada esimese korruse otsapealne korter kui trepikojas küte puudub korterit läbivad soojatorud on seina sees isoleeritud ja keldri aknad on pea olematud?
Miks ma peaksin maksma puuduliku keskkütte eest, mis annab mulle heal juhul 17 kraadi toasooja? Minu tuba on soe ka siis kui ühistu pole veel "kütma" hakanudki või on juba lõpetanud. Eks inimesi on igasuguseid ja elada tahavad kõik, aga kõiki elektriga kütjaid varasteks sõimata on liialt kitsarinnaline?!

[sirts]

Kasvõi ainult sellepärast, et oled lõhkunud majale projekti järgselt ette nähtud küttesüsteemi, tänu millele on küttesüsteem tasakaalust väljas ja mõned korterid saavad ettenähtust vähem sooja.
Tänu sellistele väljalülitunutele polegi majas, kus on ühtorusüsteem võimalik küttesüsteemi sajaprotsendiliselt tasakaalustada ja kogu ülejäänud majarahvas peab sellega leppima, kui teie olete leppimatud.
Mõningale lahendus oleks kahetorusüsteem, mille puhul pole märkimisväärset tasakaalumuutust, kui keegi küttest eraldub. Ühetürusüsteemi puhul on see aga lubamatu. Küttesüsteem on korteriomanike ühisvara ja selle igasugune omavoliline ümberehitamine on ühisvarale kahju tekitamine. Selle eest maksategi.

[MarduS]

to: sirts

Kas ma ütlesin, et mina keskküttest loobusin? Seda tegi eelmine korteriomanik ja sellepärast, et eimillegi eest maksta polnud ilmselt mõtet!
Samuti pole ma sõnagagi maininud milline süsteem meil on?! Küttesüsteem võib olla tasakaalust väljas juba kasvõi radiaatoritesse aja jooksul kogunenud mustusest või sellest, et trepikoja küttekehad on ära võetud. Ja mis projekti kaasaegses tähenduses saab 1985 aastal ehitatud majal olla? Pigem saavad ülemised nüüd rohkem sooja, sest ühe korteri soojusvahetus pinna võrra jääb neile rohkem energiat. Pluss minu elektriga köetud soojus, mis läheb läbi lae, sest ma pole ripplage ega penoplasti lakke toppinud. Mul pole sellest ka kahju. Ma ei mõista miks inimesed on nii vaenulikud ja kadedad üks-teise suhtes?

[sirts]

Kui ei soovi vastust ja ollakse iseeneset tark, milleks siis siin üldse küsida või arutellu sekkuda? Ei tasu ka arvata, et keegi siin teie isikut kuidagi solvata püüdis. Pigem ikka põhjendada teie toodud näite varal. Aga muudmoodi, kui resoluutselt ei saa sellistesse eraldumistesse kohe kuidagi suhtuda. Ja see pole mitte vaenulikkus ega kadedus. Kui elad ühismajas, siis kehtivad kõigile samad reeglid ja ühisvara majandatakse ühiselt ja selle eest ka vastutatakse ühiselt. Isetegevust teed eramajas.
Ja projekt on teatavasti igal majal siiski olemas. Pole see 1985 aastal ehitatud maja nii vana midagi. Meil muide täpselt sama vana maja ja ikka tuli otsida arhiivist üles vanad projektid, kui hakkad midagi uut tegema. Eeldan, et korteriühistu juhatusel on need ka olemas. Ja kõikmtolleaegsed majad ehitati valdavalt ühetorusüsteemis.
Kui juhatus soovib, võib ta teilt hakata nõudma projekti. Ja pole vahet mitmes korteriomanik te selles korteris olete. Nii võib teinekord korterit ostes isegi portsu otsa sattuda. Teie pole küttesüsteemist eraldunud, kuid elate korteris, kus seda on tehtud. Kui nüüd maja üldkoosolek võtab vastu otsuse, et kõik peavad taas liituma keskküttega ning hakatakse küpttesüsteemi tasakaalustama, siis tuleb sul olukorrast kuidagi välja tulla. Sa kas tellid oma küttesüsteemi ümberrehitusele projekti või taastad projektijärgse olukorra. Mis siis sellest, et sina pole sellist olukorda tekitanud.

[MarduS]

Ideaalis on kõik ilus ja ühisvara OMAVOLILINE ümberehitamine on kindlasti vale - asi on põhimõttes, kuid tegelik olukord kahjuks midagi muud. Vaidleks veidi vastu, sest poleks ju arutelu kui puuduvad vastuargumendid? Kõigepealt süsteemist. Kuidas minu korteri eraldumine süsteemi kahjustada saab kui ringvool on säilinud? Selle põhimõtte järgi ei saaks ju korteri siseselt kütet reguleerida kah? Keeran termostaadi koomale ja kogu püstik jääb külmaks, milleks siis mööda jooks on?
Parandage mind kui ma eksin.

---------

Teised võivad ju külmas toas villaste sokkide ja kampsunitega istuda, minul on väikesd lapsed ning pean kütma toa soojaks!

[sirts]

Leidsin kiiruga ühe lingi, mida on kasulik lugeda. Võimatu on tervet loengut siin pidada.
Vaata http://www.ehituskaar.ee/?op=art&id=170

[MarduS]

Rõhutan, tegemist on esimese korruse otsapealse korteriga trepikojas puudub küte kelder on külm korteris on statsionaarsed el.radiaatorid 24/7 sisse lülitatud. See oli küll veenev argument, kuid pigem minu kasuks. Minu korter EI LOOBUNUD kütmisest. Otse vastupidi, vajan rohkem sooja kui seda suudab anda keskküte. Seega saab maja minu korterist pigem lisa soojust, kas peaksin hakkama nüüd ühistult nõudma oma elektriarvete eest kompensatsiooni?

[sirts]

Vastupidi. Sa peaksid taasühinema keskküttega, et küttesüsteemi saaks tasakaalustada ja ka teised saaksid vajalikul määral sooja. Kes soovib soojemat, kütab elektriga juurde, mitte vastupidi. Kui maja on projektijärgselt keskküttl, siis elektriküte saab olla vaid lisaküte.