Väikese ühistu laen

[aasa]

Selline küsimus, et huvitaks kogemused just väikestelt ühistutelt ja eeskätt neilt, kes ei asu Tallinnas ega teistes suurlinnades. Kas olete võtnud laenu ja kui suures ulatuses. Kui suured on tagasimaksed m2 kohta kuus. Küsimuse eesmärk on uurida, kas ka väljaspool suurlinna on võimalik võtta korralikku ja suurt laenu ning kas inimesed suudavad seda makset taluda.

[Valge]

Kas laenu võtmisel ja laenu tagasimaksmise talumisel on piirkondlikku vahet?
Kas mitte pole nii, et pangal on ühed tingimused vaatamata piirkonnale.
Talumise kohta ei oska äelda, sest erinevates piirkondades on ka erinev tääturg, sissetulek ja taluvusaste %

[aasa]

Küsimuse eesmärk ei olnud mitte panga tingimustes vaid taluvus ühistu poolelt. Ma arvan, et on ikka vaks vahet kui laenu võtab ühistu kus on näiteks 160 korterit üldpinnaga mingi 8000 m2 või on tegu 8- 12 korteriga majaga kus pinda ainult 500 - 700 m2. Selline ühistu ei saa kusagilt miljonit laenuks.
Teine pool ongi inimeste taluvuse piir. Siit ka küsimus tekkis

[Heino]

[quote:78f2ad9117]Kas mitte pole nii, et pangal on ühed tingimused vaatamata piirkonnale[/quote:78f2ad9117]Hansapangal on näiteks nii: Maksimaalne summa 1000 eek/m2 kohta, Tallinna piires 2000 eek/m2 kohta.

[Valge]

Mina elan küll Tallinnas ja majas on 24 korterit ja laenu võtmiseni meie ei jõudnud, sest üldkoosolek otsustas nii.

Et aru saada mis on taluvuse piir kui laenu võetakse, siis selleks on vaja
1. Panga pakkumist - meile tehti peenusteni lahtikirjutatud pakkumine
2. Aru saada milline on täna majaelanike maksevõime ja maksekäitumine
3. Ette näha muudatused, mis võivad takistavateks asjaoludeks saada

Alles siis saad otsustada kas üldkoosolekule asja viid või mitte.
Kogemused on majades erinevad.

Iga aastane intress on erinev, sest Euribor tõuseb ja langeb.
Inimesed kaotavad ja vahetavad tääkohti
Aastad pole vennad.

Aga kogemuste jagamine silmaringi laiendamiseks on teretulnud

[aasa]

Ikka kisub määda, minu eesmärk on leida tuge ja julgustust sellise laenuga riskida ka näiteks väikese ühistu puhul ja maakohas. Laenu saamine pole üldiselt probleem. Huvitaks just, kuipalju on võetud või siis milleks eelkõige on võetud. On see soojustus, katus, keskküte või veel midagi muud

[pimeloom]

Aasale kahjuks vastata ei saa, sest ei loe endid väikeseks ühistuks.

Valgele vastaks aga, et laenuintress ei pea olema igal aastal sugugi erinev. Meie võtsime näiteks fikseeritud intressiga laenu ja seega laenu tagasimakse ei muutu.

[ergon]

Pole ka väike ühistu aga 75 korteriga majale võtsime 2,2 milj järgmiste tääde tegemiseks:
- tarbeveesüsteemi vahetus
- kogu maja soojustamine
- keskküttesüsteemi renoveerimine kahetoruliseks.
Omafinantseering ca 0,5 milj.

Ei ole vaja pead murda mida teha ja mis ära tasub. Vastused neile küsmustele annab energiaaudit. selle tulemusena saab päris korraliku materjali koos tasuvusarvestustega.
INtressi fikseerisime ja esialgne remondifondi makse on 6 kr/m2 ja sellest 5,8 kulub laenu teenindamiseks.[/list][/list]

[aasa]

..et selles siin foorumis väikesi ühistuid eriti ei ole, vähemalt neid kes oleks mingil tingimusel laenu võtnud. Järeldus saab olla ainult selline, et laenukoormust taluvad siiski ainult suuremad ühistud

[Valge]

Oota ikka veel, sest siin foorumis käivad iga päev ainult fännid. Arvestades sellega, et esmasest postitusest on veel väha aega määdas (veeb 26) ja liikmeid foorumis on palju rohkm.

[ergon]

Ma hästi ei saa aru sellest väikse ja suure ühistu vahest. Kui maja on väiksem on ka tehtavad kulutused väiksemad ja see tõttu ka laenusumma väiksem. Ainuke probleem, minu arust, on see kas elanikud kannatavad välja näiteks 5 kuni 8 krooni suurust remondimakset ruutmeetri kohta ja seda saab neilt ju küsida. Väike ühistu ju. Selge see, et kahe aasta pärast räägitakse juba vähemalt 1,5 korda suurematest numbritest.

Eile vaatasin Jõgeval elava vanaema maja ((60 krt)ühistuarvet, kus 3,5 krooni /rm oli haldus ja 8 kr/rm oli remondifond. Sinna lisandusid siis veel üldelekter ja rpügi ja vesi. Kokku tuli ca 15 kr/rm kohta versus meie 10,5 kr /rm kohta.

Vaadates seda, mis juhtub hetkel ehitusturul siis iga viivitatud kuuga lähevad teostatavad tääd kallimaks.

[aasa]

mõnes osas Ergoniga nõus, et ehitus aina kallineb. Kusagil on siiski mingi piir juba ees ootamas, aga see pole see teema. Kuid see, et väikese ühistu puhul on ka kulutused väiksemad ei pea alati paika. On ikka vahe kas maja on 2 kordne või 10 kordne, katuse suurus on tihti sama. Sama lugu võib olla otsaseintega ja muude täädega. Egas ehitusmees sellepärast väiksemat tunnitasu küsi kui maja väiksem. Mõnel puhul on näiteks suurema pinna puhul m2 hind hoopis odavam, mis on ka mõistetav.

[elinale]

Võib öelda, et meil on väike ühistu, 14korteriline ridamaja. Soov oli saada majale uus katus ja soojustada välisseinad. Tänaseks oleme jõudnud niikaugele, et jõuame maksta vaid uue katuse eest. Selleks võtame laenu 8 aasta peale ja kuumakse tõuseb veidi üle kahe korra. Algul kogusime ka ainult 4eek/m2 kohta, aga nüüd siis koos laenutagasimaksega 10eek/m2. See on ka ülemine piir pikkade läbirääkimiste tulemusena.
Elame ~300 elanikuga külas Pärnumaal.

[Metsakooli]

Ma nüüd vaidleks vastu Aasale. Meil on 8 korteriga ühistu ja tänaseks laenu võtnud 1,5 mlj. Maja sai täielikult renoveeritud: uus katus, uus soojustus, krohv, uued uksed-aknad, uus kanalisatsioonitorustik, uued kaevud, uus elektrijuhtmestik jne

[muksu]

küsimus oleks Metsakoolile: kui suureks kujunes siis kap.remondifond ruutmeetri kohta, mida elanikud nõus olid maksma? elan nimelt ka väikses majas ja kõik sellised tööd tuleks ka meie majas ette võtta.

[ergon]

Mõelge natuke milleks laenu vaja on? Te tahate TÄNA oma kodu korda teha, mitte koguda 10 aastat raha, et tuvastada 10 aasta tagune soovitud summa ei ole enam see mis tol ajal, hinnad on kallimad, tööjõud kallim jne. Ehk soovitava summa eest ei saa enam seda mida plaaniti koguma hakates. Kahjuks pole ka maja enam selline, sest asjad lagunevad ja 10 aastaga on majal juba uued ja tunduvalt kriitilisemad kohad mida renoveerida.

Rahal on kaks väärtus - nüüdisväärtus ja tulevikuväärtus. Tänane 1,5 miljonit ei ole 1,5 milj 10 aasta pärast.

Lihtsalt, kas on JULGUST võtta kohustusi ja teha oma kodu korda TÄNA või olla nagu penionäride sünnipäeval - kõik on nii kallis, kõik on nii kallis - ja vaadata kuidas kõik laguneb.

[Metsakooli]

küsimus oleks Metsakoolile: kui suureks kujunes siis kap.remondifond ruutmeetri kohta, mida elanikud nõus olid maksma? elan nimelt ka väikses majas ja kõik sellised tööd tuleks ka meie majas ette võtta.

Meil ei ole makseid m2 kohta vaid kõik maksavad võrdselt. Samas kui jagada summa ruutmeetritega oleks see ca 15,-/m2. Remondi käigus suurenes iga korter 18 m2 võrra nii, et seoses maja remondiga ja ruutmeetrite lisandumisega, suurenes iga korteriomandi väärtus ca 600000.-.

[elinale]

ehk siis tegelikult piirnevadki ühistu laenuvõimalused 1000 m2 puhul 1 miljooniga, mis tähendab, et meil on veel 350 000 järgi, aga kuna sellega suurt midagi ei saa, siis jääme ootama majanduskrahhi, kui hinnad kukuvad ja saab norm hinnaga jälle ehitada, samas loodetavasti ei kaota mõni ühistu liige tööd:

[Metsakooli]

ehk siis tegelikult piirnevadki ühistu laenuvõimalused 1000 m2 puhul 1 miljooniga, mis tähendab, et meil on veel 350 000 järgi, aga kuna sellega suurt midagi ei saa, siis jääme ootama majanduskrahhi, kui hinnad kukuvad ja saab norm hinnaga jälle ehitada, samas loodetavasti ei kaota mõni ühistu liige tööd:

Ei piirne....ja majanduskrahh ei ole kindlasti see, mis ühistu laenuvõimalusi ja liikmete maksevõimet suurendaksid. Tule jumal appi!!!

[elinale]

või noh ok, kui ehitushinnad "lasevad õhu välja".

[ergon]

Kui ehitushinnad "laseva õhu välja" teeb seda terve Eesti majandus, sh sinu sissetulekud elianle

[Metsakooli]

Arvestades sellega, et ehitusmaterjalide hinnatõus on pöördumatu, ehitajate puudus ja palgatõus toob kaasa ehitushinna jätkuva tõusu, euribor tõuseb, pangad suurendavad ilmselt ka oma marginaali mis koos euriboriga teatavasti moodustavadki Teie pangalaenu intressimäära, arvan mina, et see maja jääb küll selles elus renoveerimata. Ainus, mis nn krahhi puhul, laseb ilmselt õhu välja, on Teie renoveerimata kinnisvara turuväärtus.

[elinale]

ma ei vaidlegi vastu sellele, et maja poleks vaja renoveerida, aga maal on inimestel oluliselt väiksemad sissetulekud, kui ennast metropoliks nimetavas Tallinnas. Ei saa ummisjalu laene peale tõmmata. Inimeste maksevõime pole lihtsalt piisav. Olen kindel et kui miski oma väärtust kaotab, siis kotab väärtust ka sinu renoveeritud pesa. Pole mõtet ennast kuulikindlaks pidada.

[aasa]

Meeldiv lugeda siin arutelu, aga olen siiski nõus Elinale- ga. Ei ole päris võrreldavad Tallina väikemajad, mis on ilmselt veel rohkem väärt kui lasnamäe karbid, ja maa- alevites ning Tallinnast kaugel asuvad kortermajad. 15.-kr/m2 eest ei suuda siin keegi maksta sest teist samapalju ja veits rohkem tuleb maksta kütte eest + muud kommunaalkulud. Maal asuvatel majadel on veel üks aga ehk väärtuse näitaja - kus see maja asub, kas seal on tööstus, olme, koolid, transport...jne.

[Metsakooli]

Päris masendav on lugeda siin seda, kui palju on põhjuseid, et mitte midagi teha. Ma loodan, et selle foorumi põhieesmärk ei ole saada kokku ja halada. Keegi pole ju väitnud, et kaasomandi renoveerimine lihtne on. Ei ole ta lihtne Tallinnas, Pärnus ega Kükametsal. Alati peab olema üks loll kes selle läbi surub ja ära teeb, et kogu oma ülejäänud elu selles majas kuulata kui halvasti ta seda tegi Alles siis kui ehitus algab tuleb ju välja, et majaelanikest osad on ehitusinsenerid ja osad finantsgeeniused. Enne on nad lihtsalt oma andeid osavalt varjanud. Ja eriti andekad on nad kaebuste kirjutamises. Oma näite puhul võin öelda, et minu vastu on üritatud kriminaalasja algatada viimase aasta jooksul 4 korda, rääkimata kõikidest muudest kaebekirjadest mida saab erinevatesse institutsioonidesse kirjutada. Kuid selle vastu aitab suhtumine, et las koerad hauguvad - karavan liigub edasi. Miks peab ühe-kahe inimese pärast midagi tegemata jätma, kui see on enamuse huvides? Pöördudes nüüd tagasi selle foorumi idee juurde, mis on minu arust, nagu nimigi ütleb, Korteriühistu abi (rõhk sõnal abi), siis teen ettepaneku, et kui Te vajate tõesti abi oma probleemide lahendamisel seal Pärnus, siis kirjutage rohkem probleemi olemusest, mitte sellest, miks niikuinii ei saa. Ma olen lahkesti nõus oma 6 aastast kogemust selles kuidas midagi ühistus läbi suruda, kuidas raha saada ning kuidas odavamalt ehitada Teiega jagama. Kui foorumi jaoks tundub see teema liiga tundlik on olemas privaatsemad suhtluskanalid.