Väikese korteriühistu haldamine

[toniso]

Tere,

Meie kinnistul on kaks maja ühes neli, teises kaks korterit. Hetkel ühistu puudub. Kui uue korteriühistu seaduse kehtima hakkamisel loob riik ise ühistu, siis ma olen aru saanud juhivad ja esindavad kõik omanikud ühistut koos. Kuidas sellisel juhul toimub otsuste vastuvõtmine? Kas ikka üldkoosolekul ja kas sellisel juhul on vajalik kõikide ühistuliikmete 100% nõusolek? Näiteks, kui on soov laenu võtta ja maja renoveerida, siis isegi 1 ühistu liikme vastuseisu korral pole see võimalik?

Tänan!

[VASAR49]

Kuidas sellisel juhul toimub otsuste vastuvõtmine? Kas ikka üldkoosolekul ja kas sellisel juhul on vajalik kõikide ühistuliikmete 100% nõusolek? Näiteks, kui on soov laenu võtta ja maja renoveerida, siis isegi 1 ühistu liikme vastuseisu korral pole see võimalik?

Tänan!

Nii ongi. Laenu tagasimakse jaguneb ju kõigi korteriomanike vahel. Kui mõni korteriomanik elab "peost suhu" ja tal lihtsalt ei ole raha, siis on ta kindlasti vastu.

[MargusT]

Kuidas sellisel juhul toimub otsuste vastuvõtmine? Kas ikka üldkoosolekul ja kas sellisel juhul on vajalik kõikide ühistuliikmete 100% nõusolek? Näiteks, kui on soov laenu võtta ja maja renoveerida, siis isegi 1 ühistu liikme vastuseisu korral pole see võimalik?

Tänan!

Nii ongi. Laenu tagasimakse jaguneb ju kõigi korteriomanike vahel. Kui mõni korteriomanik elab "peost suhu" ja tal lihtsalt ei ole raha, siis on ta kindlasti vastu.

Päris nii ei ole kui toniso kirjutab ja Vasar49 kinnitab. Uue KO ja KÜ seaduse järgi toimub üldkoosoleku otsuste vastuvõtmine üldkoosolekul häälteenamusega kui otsused jäävad tavapärase valitsemise piiresse. Laenu võtmise puhul on vaja täita tingimused, kus poolt hääli on üle poole häälte koguarvust ja poolt häältele kuulub üle poole kaasomandi osadest
Ja teiseks. Korteriühistut juhivad ja esindavad kõik omanikud koos juhul kui ühistu ei vali omale juhatust või määra valitsejat.

[toniso]

Meie huvi on, et maja saaks korda ja heaperemehelikult hooldatud. Kuna osadel tulevastel ühinguliikmetel ei ole kas rahalistel või muudel kaaalutlustel huvi niipalju teha, siis tahakski teada, kuidas oleks mõistlik tegutseda, et ühistus ikkagi asju ajada saaks.

Tagasi meie situatsiooni juurde. Oletame et riik teeb uue aasta alguses ühistu. Ma saan aru, et meil on nüüd võimalik (olles alla 10 korteriga) kas valitseda ühiselt, mis nõuab kõikide otsuste suhtes (ka lihtsamad otsused näit kojamehe palkamine) iga ühistu liikme heakskiitu või siis teha soovi korral põhikiri, valida juhatus või valitseja. Sellisel juhul peaks jah saama otsuseid vastu võtta nii nagu MargusT kirjutas kui otsuse poolt on üle poole häälte koguarvust ja poolt häältele kuulub üle poole kaasomandi osadest (kui põhikirjas ei ole sätestatud enamat poolhäälte nõuet). Kas nüüd selle otsuse tegemiseks, et valida juhatus või valitseja on vaja ikkagi kõikide korteriomanike heakskiitu? Sellisel juhul oleme alguses tagasi, kuna osad korteriomaikud ilmselt kardavad, et enamuse alusel võidakse vastu võtta otsuseid mis neile ei meeldi.

Ja veel, kui alla 10 korteriga ühistu valib juhatuse, siis neile ilmselt uue seadusga muidu lubatud kassapõhise raamatupidamise klausel enam ei kehti? See on võimalik ainult ühise (kõikide ühehäälse) valitsemise korral?

Tänan

[MargusT]

Kas nüüd selle otsuse tegemiseks, et valida juhatus või valitseja on vaja ikkagi kõikide korteriomanike heakskiitu?

Ei. Kui riik asutab teile uuel aastal korteriühistu, siis valite üldkoosolekul juhatuse või valitseja häälte enamusega.

Tagasi meie situatsiooni juurde. Oletame et riik teeb uue aasta alguses ühistu. Ma saan aru, et meil on nüüd võimalik (olles alla 10 korteriga) kas valitseda ühiselt, mis nõuab kõikide otsuste suhtes (ka lihtsamad otsused näit kojamehe palkamine) iga ühistu liikme heakskiitu või siis teha soovi korral põhikiri, valida juhatus või valitseja. Sellisel juhul peaks jah saama otsuseid vastu võtta nii nagu MargusT kirjutas kui otsuse poolt on üle poole häälte koguarvust ja poolt häältele kuulub üle poole kaasomandi osadest (kui põhikirjas ei ole sätestatud enamat poolhäälte nõuet).

Nö lihtsamate otsuste tegemine käib üldkoosolekul häälte enamusega. Minu poolt kirjutatud üle poolte häälte koguarvust, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest käis laenu võtmise otsustamise puhul, mis on nõue sellisteks juhtudeks kui otsustamine väljub tavapärase valitsemise piiridest.

Tagasi meie situatsiooni juurde. Oletame et riik teeb uue aasta alguses ühistu. Ma saan aru, et meil on nüüd võimalik (olles alla 10 korteriga) kas valitseda ühiselt, mis nõuab kõikide otsuste suhtes (ka lihtsamad otsused näit kojamehe palkamine) iga ühistu liikme heakskiitu või siis teha soovi korral põhikiri, valida juhatus või valitseja.

Valitseda ühiselt tähendab seda, et korteriühistut esindada saate ainult ühiselt. Näiteks kui üldkoosolekul olete otsustanud häälteenamusega sõlmida leping koristusfirmaga, siis allkirjastavad lepingu korteriühistu poolt kõik korteriomanikud.

Ja veel, kui alla 10 korteriga ühistu valib juhatuse, siis neile ilmselt uue seadusga muidu lubatud kassapõhise raamatupidamise klausel enam ei kehti? See on võimalik ainult ühise (kõikide ühehäälse) valitsemise korral?

Jah. Nii see on.

Ja veel, kui alla 10 korteriga ühistu valib juhatuse, siis neile ilmselt uue seadusga muidu lubatud kassapõhise raamatupidamise klausel enam ei kehti? See on võimalik ainult ühise (kõikide ühehäälse) valitsemise korral?

„kõikide ühehäälse” so vale arusaam/tõlge.

Meie huvi on, et maja saaks korda ja heaperemehelikult hooldatud. Kuna osadel tulevastel ühinguliikmetel ei ole kas rahalistel või muudel kaaalutlustel huvi niipalju teha, siis tahakski teada, kuidas oleks mõistlik tegutseda, et ühistus ikkagi asju ajada saaks.

Korteriühistu alustamisega kaasneb suures koguses keerulisi küsimusi, millede lahendamiseks vajate valdkonda tundva isiku abi. Siiralt soovitan protsessi kaasata kutsetunnistust omav kinnisvara haldur kas otse või läbi kinnisvara haldusega tegeleva ettevõtte.

Palun loe seadus tähelepanelikult ja mõttega läbi. Sealt leiad kõikidele korteriühistu valitsemist puudutavatele küsimustele vastused.

[toniso]

Suur tänu põhjaliku vastuse eest!

Lugesin uut seadust korduvalt, aga mõned asjad jäid ikkagi ebaselgeks, nüüd on asi selgem!

[JevgeniT]

Lugesin uut seadust korduvalt, aga mõned asjad jäid ikkagi ebaselgeks, nüüd on asi selgem!

Mõne seaduse sätte mõtte ebaselguse korral soovitan soojalt otsida vastust ka seaduse eelnõu seletuskirjast. Sealt leiate nii mõnelegi küsimusele samuti vastuse. Eelnõus on seadusandja iga sätte juures selgitanud, mida sellega mõeldud on.

Eelnõu seletuskirja leiate järgmiselt: minge riigiteataja.ee lehele, leidke üles seadus, avage seadus, üleval vasakul on link "Menetlusteave" (vasakult kolmas), avage link, valige avanenud aknas "Menetlus riigikogus" ja seal see ongi.

Hetkel püstitatud küsimusele vastas MargusT aga väga täpselt ära.

[toniso]

Tänan JevgeniT!

Ma ei olnud teadlik, et selline asi nagu seaduse eelnõu seletuskiri isegi olemas on. Kasulik teadmine tulevikuks.