Keldriboks

[Annemai]

Tere! Aastaid tagasi küsis meie kü uus 1-toalise korteri omanik minult luba vahetada oma keldiboks minu keldriboksi vastu (3-toaline korter). Nõustusin, kuna eriti ei kasutanud oma boksi muuks otstarbeks kui vanade ajakirjade, raamatute , purkide ladustamiseks. 1-toalise korteri omanik müüs aga oma korteri koos selle nn. minu keldriboksiga uuele omanikule. Kuna vahepeal on vajadus siiski keldriboksi järele kasvanud - aiasaadused, autorehvid, muruniiduk jm., mis aga sellesse 1-toalise korteri keldrisse ei mahu. Uus omanik aga pole nõus oma keldriboksist loobuma, väites, et tema ostis korteri koos selle juurde kuuluva suure keldriboksiga. Kuidas saada oma keldriboksi siiski tagasi? loodan, et saite segasest loost aru:)

[ennkippel]

Kui ei ole kirjalikku lepingut selle kohta, on kaasomandi suurus vastavalt korteriomandi suurusele. Suurem korteriomand maksab ju vastavalt m2 rohkem ja on ka õigus suuremale pinnale.

[Annemai]

Tänud! KÜsimus on ikkagi üleval - kuidas saada oma keldriboks tagasi? Kas ainult läbi kohtuvaidluse või peab vallaametnike poolu pöörduma?

[MargusT]

Kui keldriboks ei ole korteriomandi osana, siis võiks näiteks lahendusena olla üldkoosoleku otsus keldribokside jaotus- ja kasutuskorra kohta.

[anne47]

Kas bokside kasutuskord ei eelda mitte kaasomanike kokkulepet?

[VASAR49]

Tänud! KÜsimus on ikkagi üleval - kuidas saada oma keldriboks tagasi? Kas ainult läbi kohtuvaidluse või peab vallaametnike poolu pöörduma?

Alustada tuleb sellest, et kontrollida neid DOKUMENTE, kus on konkreetselt kirjas, et "see või teine konkreetne keldriboks" on kellegi omand või omandi osa. Kui sellised dokumendid puuduvad, siis on need keldriboksid "mõtteline osa hoone üldkasutatavatest ruumidest" või midagi taolist. Kui vastavad dokumendid on olemas, siis on teine lugu. Kellegi jutt ei maksa midagi.

[MargusT]

Kas bokside kasutuskord ei eelda mitte kaasomanike kokkulepet?

Kaasomanike kokkuleppe peale tasub minna juhul kui usud, et kõik omanikud lahenduse poolt on ja soov lepe vormistada kinnistusraamatus. Aga kui leidub majas keegi, kes jonni täis või kellele lahendus ei meeldi, siis on kokkuleppe saavutamine vägagi vähetõenäoline. Lisaks on kokkuleppe saavutamine ja selle vormistamine, arvestades teema mitteolulisust aga üpris tülikas aja- ja töömahukas ettevõtmine.
Lihtsam viis on vomistada üks sellekohane üldkoosoleku otsus ja teema lahendatud. Ei usu, et enamuse otsuse alusel saadud lahenduse pärast keegi nii väga kohtusse minema hakkab.

[Annemai]

Kahjuks pole kinnisturaamatus vastavat sissekannet tehtud. Küsisin üle ka kü esimehelt - kelder pole kaasomandis. Nii et mingit lootust saada boksi tagasi kompromissi teel pole vist lootustki. Kasutan praegu ühte väikest keldriboksi, kuhu jookseb sadevesi sisse, seal ei saa aiasaadusi hoida ja samuti keldrisein ja boksi sein hallitab rõskusest. Ja kahjuks jätab see probleem kõiki ühistu liikmeid ja juhtkonda ükskõikseks.

[ennkippel]

Küsimus...., kuidas saab olla maja suhtes ükskõikset ühistu juhti? Vabandage väga, aga vahetage välja need "seltsimehed". Keldri boks peab olema vastavuses korteri suurusega. Teie ühistu juht ei tea ka kaasomandist midagi !!!! Kui ei ole kinnisturaamatusse vastavat sissekannet tehtud, siis on kelder kaasomandis asjaõigusseaduse järgi, ehk siis kõigi korteriomanike oma vastavalt korteri m2 suurusele, mille alusel maksad sina ka raha(näiteks küte, remondifond). Kui maksad rohkem kui teine korteriomanik, siis on õigus ka suuremale keldriboksile - see oli nüüd maakeeles öeldud.
Muide nalja ikka saab, lugupeetud ühistu juhid võiks ikka koolitustel käia, mitte majaelanikke lollitada ja väärarusaami külvata.

[vello12]

Kui kinnistusraamatus ei ole keldri(bokside) osas mingit märget siis tegu kaasomandiga ja igal kaasomanikul on õigus NÕUDA omandi võrdset kasutamist. Mingit suusõnalist või ajalehe servale kirjutatud (isegi valgele paberile kirjutatud) kokkulepe ei päästa!
Samas on kohtulahendid, kus niisama "suusõnaliselt kunagi ära lubanud" boksi moosiriiuleid lõhkuma ei tasu minna.

[ennkippel]

Täpsustan Vello. Igal kaasomanikul on õigus nõuda võrdset kasutamist vaadatuna kaasomandi suurusest, kuna asjaõigusseaduse §72 alusel ei tohi vähendada kaasomandi suurusest tulenevat tulu. Siinjuures peaks mainima, et tulu pole ainult rahas mõõdetav vaid ka muud hüved(keldriboksi suurus).

[vello12]

ennkippel, aga kas elamumaa on siis tulu saamiseks ette nähtud maa? Kuskilt meenub Riigikohtu otsus, et kui pole eraldi kinnistusraamatus märget keldriboksi osas siis võrdne kasutus, aga et proportsionaalne, ei tea. Omamoodi tundub kummaline hakata järsku näit nõuka aegses majas vaheseinasid lammutama, et kõik saaksid proportsionaalselt suured keldriboksid, mõni äkki ei saa üldse ustki teha, sest boks nõnna väike?

[ennkippel]

Siin tuleb arvestada korteriomandi väärtusega, mis tuleneb ka kaasomandi väärtusest. Ega meil kommunism pole, et kõik saavad võrdselt. Isegi koosolekutel omanike häältel on erinev kaal, kui kaasomandi suurus mängu tuleb. Tavaliselt on keldriboksid valmis ehitatud ja kunagi ära jagatud. Ainuke häda, siis polnud seadused sellised ja nüüd tuleb nende jamadega tegeleda. Kas sina oleksid nõus, kui maksad 4 toalise pealt rohkem rem.fondi rahasid(kuna seda teistmoodi, kui m2 ei tohi küsida), millel uberik keldriboks ja 2 toaline omab suurt boksi väiksema kuluga? Kus siin võrdsus on?

[vello12]

ennkippel,
kas mitte: vastavalt Riigikohtu otsustele tulebki mõtteliste osadel korral arvestada, et igal kaasomanikul on võrdne õigus kaasomandi käsutamiseks / kasutamiseks. So, et Teil on 4 toaline ja tahate parkida kahte suurt bussi, mina oma ühetoalisega võin ainult jalgratta esimese ratta parkida?
Lisaks on korteriomandi väärtus ajas muutuv, iga majandusaasta lõpp käite notaris?

[ennkippel]

Selles osas on Sul Vello õigus. Parkimine ja veel mõningad juhud kaasomandis nõuavad konsensuslikku lahendit, või siis notariaalset lahendit või kohtuotsust. Nagu sa nägid, oli algne olukord teine kui parkimise kirjeldus. Võrdne õigus ei tähenda igakord võrdset suurust, nagu Annemai eespool kirjutas. Kui kortermaja boksid on kunagi erineva suurusega tehtud, kuidas Sinu arust siis need jagada. Kes ees, see võidumees või? Siin tulekski mängu kaasomandi suurus ja seda tulevikku vaadates. Kortereid ju müüakse ja uus omanik peab ka saama võrdset kohtlemist.

[vello12]

ennkippel, keegi ei keela vanas paneelikas keldris ümberehitust. Kui kaasomanikud nõusolekut ei anna siis kohtusse taotlusega mõtteliste osade võrdseks jaotamiseks. Kohtumäärus ongi ehitusloa taotlemisel kaasomanike nõusolekuks. Iseasi, palju see asi maksma läheb ... aga teatud asjaoludel saab selle välja nõuda suvaliselt kaasomanikult.