Laekumine erinevate kohustuste (viivis, pühivõlg) katteks

[suisse]

Kas oskab ehk keegi anda alltoodud artiklis minu poolt alla joonitud lausetele ka viite mõnele seadusele/määrusele?

Kas korteriühistul on õigus kustutada kõigepealt viivist ja seejärel võla põhiosa?

Korteriühistu õigus arvestada viivist hilinenud makse eest järeldub Korteriühistuseaduse §7 lg.-st 4, vastavalt millele majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Viivise kui õiguskaitsemeetme eesmärgiks on lihtsustada kahjutasu, mis on tekkinud lepingu osapoolel seoses võlgniku makse hilinemisega, väljanõudmist ja arvestust (Riigikohtu 18.11.2004. a. otsuse nr. 3-2-1-132-04 p. 15).

Paljudes korteriühistutes arvestab raamatupidamine valesti summasid, mis on laekunud võlgnikult võla kustutamiseks. Võlgnikult laekunud summadest lahutatakse maha kõigepealt kogunenud viivised ja seejärel arvestatakse allesjäänud summa põhivõla kustutamisena. Võlgnikult laekunud summade arvestamisel põhivõla kustutamisena peaksid korteriühistud juhinduma Võlaõigusseaduse §88 lg.-st 1. Sellele juhtis tähelepanu Riigikohus oma 28.11.2012. a. otsuse nr. 3-2-1-117-12 p.-s 13 ja otsuse nr. 3-2-1-166-13 p.-s 14. Riigikohus rõhutas, et võlgnikul on õigus ise otsustada, milliseid kohustusi ta täidab juhul, kui laenukud rahasummad ei ole piisavad kõigi kohustuste täitmiseks.

Võlausaldajal tekib õigus ise määrata erinevate kohustuste täitmise järjekorda vastavalt nimetatud seaduse §88 lg.-le 4:

Kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata võlausaldaja, kui:
1) ta (võlausaldaja) teatab määramisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist ja
2) kohustuse täitmine ei ole õigusvastane ja
3) kohustus on muutunud sissenõutavaks ja
4) kohustust ei ole vaidlustatud.
(5) Kui võlausaldaja on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaoludel määranud, millise kohustuse on võlgnik täitnud, kuid võlgnik on sellele viivitamata vastu vaielnud, võib võlgnik ise määrata, millise kohustuse ta on täitnud. Sel juhul loetakse, et võlgnik on täitnud tema poolt määratud kohustuse.

Ehk teisisõnu tekib korteriühistul õigus otsustada, millised kohustused kustutatakse laekunud summade arvelt, siis, kui võlgnik ei ole algselt ise teatanud, millist kohustust ta soovib täita. Korteriühistu on kohustatud teavitama võlgnikku, kuidas on kavas kohustusi kustutada. Kui võlgnik siiski esitab vastuväite korteriühistu otsusele, siis õigus otsustada täidetavate kohustuste üle jääb võlgnikule.

Seega ei tohiks rakendada korteriühistutes eranditult krediidiasutuste huvide kaitseks mõeldud Võlaõigusseaduse §88 lg.-t 8. Sellele juhtis tähelepanu Tallinna Ringkonnakohus, kes tõi esile oma 5.03.2010. a. otsuses nr. 2-07-40860, et Võlaõigusseaduse §88 lg. 8 rakendamine korteriühistus ei ole kohane. Maakohtud juhinduvad sellest kohtupraktikast ja kohustavad korteriühistuid kohtuprotsessi käigus teha valesti arvutatud viiviste ümberarvutust vastavalt Võlaõigusseaduse §88 lg.-le 1.

Mida teha, et lõpetada viivise valearvestus või vabaneda viivise maksmise kohustusest?

Kõige tõhusam viis vältida viivisega seotud probleeme on arvete õigeaegne tasumine. Kui aga korteriühistu raamatupidamine arvestab valesti korteriomanikult laekunud majanduskulude makseid, näiteks arvestatakse omanikult laekunud summad kõigepealt viivise kustutamiseks ja seejärel arvestatakse allesjäänud summa põhivõla katteks, siis on korteriühistu liikmel õigus pöörduda kohtusse valesti arvestatud summade ümberarvestuse nõudega. Selleks, et oleks võimalik vaidlustada valesti arvestatud viiviseid, peab ühistuliige üüriarvete maksmisel järgima kuldreeglit – alati märkima maksekorraldusel järgmised andmed:
· korterinumber, mille eest teostatakse makset,
· tasutava arve number, või
· kuu ja aasta, mille eest makstakse,
· milline summa on ette nähtud põhivõla katteks ja milline on viivise katteks,
· kui omanik ei ole nõus arvestatud ja tasumisele kuuluva viivisega, tuleb märkida, et ei olda nõus viivisega.

Võlgnikul on ka õigus taotleda kohtus viivise alandamist Võlaõigusseaduse §162 alusel, juhul kui viivis on ebamõistlikult suur võrreldes korteriühistule tekitatud kahjuga, samuti arvestades võlgniku majanduslikku olukorda ja osapoolte õigustatud huvisid.

[ennkippel]

Siin tuleb mängu ka põhikiri! Kui põhikirjaga on vastu võetud, et kõigepealt arvestatakse maha viivised, siis nii see ka on. Korteriomanikud ise on sellise korra kehtestanud ja ise-endale ei ole mõtet vastu vaielda. Jah, kui põhikirjaga kehtestatud pole võlgnevuse tasumise reegleid, siis võib korteriomanik vaidlustada viivised.

[suisse]

Aga kust võtab kohus, et VÕS § 88 lg 8 on krediidiasutuste huvide kaitseks mõeldud - on ju see VÕS-i üldosas, mitte Laenu ja krediidilepingute (VÕS § 396-401) osa all.

[lasnakas]

Lahendid 3-2-1-117-12 ja 3-2-1-166-13 ei ole tavapäraselt toimiva KÜ kohta. Seal olid probleemid enne viiviste arvestuseni jõudmist, seetõttu ka soovitus kirjutada maksekorraldusele mille eest makstakse.

Võlglasel, kellelt iga kuu midagi "tilgub" KÜ kontole ja kui esmajärjekorras peaks lugema tasutuks põhivõla, siis viivis muudkui kasvaks ja seda ei saaks ealeski KÜ kontole - viivis kui selline kaotaks igasuguse mõtte.
Tavapärase KÜ kohta on selline lahend https://www.riigiteataja.ee/kohtuteave/ ... 05-1403/10
Järgnevalt analüüsib kohus hageja väidet osas, mis puudutab asjaolu, et tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg-st 1 ei olnud KÜl seadusest tulenevat õigust arvestada kõige pealt võlgniku tasutud summast maha viiviseid ja siis vähendada tasutud summa ulatuses põhisummat. Kohus ei nõustu hageja väitega ning leiab, et siinkohal rakenduvad hoopis VÕS § 88 lg-d 8 ja 9, mis sätestavad, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks eelpool sätestatust erinevat järjekorda.
Mainitud seadusesätted on just võlausaldaja kaitseks, kuna oluline on see, et võlgnik ei saa määrata, et makstud raha arvestatakse kõigepealt võla katteks ning intressid ehk viivised võiksid siis jääda üldse maksmata. Seega vastavalt toodud VÕS paragrahvidele arvestatakse tasutud raha üldjuhul esmalt viivise ja alles seejärel põhikohustuse katteks, s. t. juhul, kui raha mõlemat ei kata, jätkub põhikohustuselt viivise arvestamine.