Pööningukorteri väljaehitamine ja kommunikatsioonid

[Roland66]

Foorumis on olnud palju teemasid pööningukorteri väljaehitamisest, kaasomandi mõttelise osa reaalosaks muutmiseks ja vormistamisest. Kahjuks ei ole leidnud teemat, mis käsitleb pööningukorteri ehitmise tehnilist poolt liitumisega maja kommunikatsioonidega, projektidega jne. On ostetud pööningul pind, millele saab ehitada korteri, ostjad kohustusid tasuma kindla summa ruutude eest, mille eest teostati majas katuse vahetus ja muudki vajalikku. Ostu-müügi lepingusse märgiti lihtsalt müügiese, lepinguga ei määratletud ostja kohustusi, näituseks korteri plaanide esitamine koos mööbli paigaldusega plaanidega. Nüüdseks soovib KÜ juhatus näha kõiksugu dokumente ja pabereid, elektriprojekti korteris, torude painemist korteris jne. Viimati mainitud plaanid on reaalosa plaanid, mis ei ole kaasomand, mille maajndamiseks on KÜ loodud. Ok, see ei ole veel kõige hullem. Kõige hullem on see, et nüüd soovib KÜ juhatus elektri liitumistasu ca 2000 EUR, hoolimata maja peakaitsme piisavast vabast võimsusest. Ma saaksin aru, kui KÜ peab ostma EE-lt lisa ampreid seoses minu korteri liitumisega, aga kõik on ju olemas ja ampreid ei ole kunagi juurde ostetud. Miks mina, kui kaassomanik pean tasuma teistele kaasomanikele seda, mille eest keegi ei ole kandnud koormatisi. Kuidas on kollegidel kogemusi seosel liitumisega maja kommunikatsioonidega. Jutt ei käi kulude kandmisest seoses püstakute viimisega viimaselt korruselt pööningukorteisse. Motiveerimiseks keeras KÜ juhatus kuni minu taltsutamiseks ja tasu saamiseks vee kinni. Millised on teiste arvamused?

[Gisela]

Pööningupindade müügiga seaoses on veel teinegi probleem,et millal on õiglane nõuda haldus,hooldus,remondifondi jne.
Need kohustused käivad ju elamispinna juurde.
Pööningupinna ostja aga alles hakkab ehitama seda elamispinda.
Kuidas teistes majades see asi on lahendatud.