Põhikirja muutmiseks kvoorum - milline seadus on aluseks

[pimeloom]

Hea Uutma, teeme vaherahu.

Leidsin kohtulahendi, mida lugedes selgub, et häälte üldarv on ühistuliikmete arv aga põhikirja muutmise poolt antavat häälte arvu võib põhikirjaga reguleerida.
http://www.kohus.ee/kohtulahendid/temp/otsus.pdf

[Uutma]

Minu arvates on ka siin selge vahe. Kui selles KüS §4 käsitletav häälte üldarv oleks koosolekul osalevate ühistuliikmete arv, siis ei oleks ju mingit mõtet seda seael eraldi märkida.

Kui seadusandja jaoks oleks väga oluline MTÜSi karmistada, siis oleks ta võinud ka väga selgelt selle antud kohas sõnastada, mitte läbi mingi amööbse "häälte üldarvu" mõiste.

Sest MtüS § 22. Üldkoosoleku otsus
(1) Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
sätestab ju nii ehk naa, et üldkoosoleku otsus võetakse vastu koosolekul osalejate häälteenamusega.

Arusaamatu on, et miks räägid §22-st kui põhikirja muudatuse vastuvõtmist reguleerib §23.

Erisus tekibki siin põhikirja vastuvõtmisega. MtüS sötestab, et põhikirja vastuvõtmise poolt peab olema 2/3 üldkoosolekul osalejaid.
KüS sätestab, et üle poolte liikmete üldarvust.

Uutma loogikale tuginedes siis KüS kergendab korteriühistus põhikirja muutmist. Minu loogika järgi karmistab.

Sinu eelnevale loogika järgi tuleks mainida, et ikka ka kergendab Pean silmas seda, et kui osalevad kõik 60 liiget, siis leidsid ennist, et kõigest 31 peab olema poolt, mitte 41.

Tegelikult on see väga hea küsimus: miks on üldse vaja KÜ puhul tavalisest mittetulundusühingust erinevat lähenemist.

[Uutma]

Hea Uutma, teeme vaherahu.
Leidsin kohtulahendi, mida lugedes selgub, et häälte üldarv on ühistuliikmete arv aga põhikirja muutmise poolt antavat häälte arvu võib põhikirjaga reguleerida.
http://www.kohus.ee/kohtulahendid/temp/otsus.pdf

Sul läks vist link valesti. Loodan, et tegemist on vähemalt Riigikohtu otsusega. Muidu oleks minu hinnangu järgi asi väärt kassatsioonikaebust.

[k24]

Toodud põhjendused (olgu või seadsuega vastuolus) ei sega majandamist vähemalt mitte meie kontekstis. Seaduse mõtet tõlgendamise osas on ainuotsustaja kohus. Seni jääb sõna-sõna või tõlgendus-tõlgenduse vastu.

[Uutma]

Toodud põhjendused (olgu või seadsuega vastuolus) ei sega majandamist vähemalt mitte meie kontekstis. Seaduse mõtet tõlgendamise osas on ainuotsustaja kohus. Seni jääb sõna-sõna või tõlgendus-tõlgenduse vastu.

Halleluuja! Keegi pole midagi vastupidist väitnudki.
Hoolimata sellest ei tähenda see veel seda, et ilma kohtuskäimiseta inimesed tõlgenduste osas kokkuleppele ei saaks kuidagi jõuda.

Majandamist võivad segada põhikirjas väga mitmed asjad -- minu poolest kas või liiga kõrge põhikirjaline juhatuse liikmete arvu nõue.
Meil oli näiteks ühes ühistus kehtestatud vee soojendamise tasu üldkoosoleku poolt ja teoreetiselt oleks see pidanud olema kui kulude eest tasumise alus ka põhikirjas. Samas kui tegelik turuhind tõusis ja raha väheks hakkas jääma, poleks põhikirja muutmata saanud edasi majandada.
Kui põhikiri väga mõttetu dokument oleks, siis ei oleks teda kunagi vaja muuta -- nii see siiski pole.

[pimeloom]

Sul läks vist link valesti. Loodan, et tegemist on vähemalt Riigikohtu otsusega. Muidu oleks minu hinnangu järgi asi väärt kassatsioonikaebust.

Ei, link läks mul õigesti, aga kassatsioonikaebuse poolt olen minagi.

[Uutma]

Sinu antud link viitaks nagu mingile ajutises kataloogis olevale otsuse pdf'ile, millelt minul avaneb otsus haldusasjale:

Haldusasja number: 3-10-433
Haldusasi: Victor Zakharovi kaebus Sotsiaalkindlustusameti Pärnu
Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna Pärnu
pensionikomisjoni 27. novembri 2009. a otsuse
nr 6.P38-2/14594 osaliseks tühistamiseks ja ettekirjutuse
tegemiseks Sotsiaalkindlustusametile

RESOLUTSIOON
Tühistada Tallinna Halduskohtu 12. märtsi 2010. a otsus haldusasjas nr 3-10-433.
Teha asjas uus otsus, millega jätta V. Zakharovi kaebus rahuldamata.
Rahuldada Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus.

Kuidagi väga mitterelevantne üheleheline tekst.

[pimeloom]

Vabandan väga aga sealt kohtulahendite registrist ilmselt ei õnnestugi korrektset linki siia panna.
Kohtulahendi number on 2-08-28180

[pimeloom]

Sinu eelnevale loogika järgi tuleks mainida, et ikka ka kergendab Pean silmas seda, et kui osalevad kõik 60 liiget, siis leidsid ennist, et kõigest 31 peab olema poolt, mitte 41.

Tegelikult on see väga hea küsimus: miks on üldse vaja KÜ puhul tavalisest mittetulundusühingust erinevat lähenemist.

Ok, väljendasin ennast vähe valesti. Pidasin silmas karmistamise all eelkõige põhikirja muutmist korduskoosolekul. KüS-is nõutud vähemalt pool häälte üldarvust kehtib ka korduskoosoleku kohta.

[k24]

...Tegelikult on see väga hea küsimus: miks on üldse vaja KÜ puhul tavalisest mittetulundusühingust erinevat lähenemist.

... KüS-is nõutud vähemalt pool häälte üldarvust kehtib ka korduskoosoleku kohta.

Vaidlus taandub kohtus sellele, et mis on selle sätte mõte. Kas majandamise takistamine kaalub ülesse enamuse korteriomanike huvide kaitse. Siin võib ka nii olla, et mõlemal poolel on õigus.
Uutma põhjendused võivad kohtus pidada, kui vaidlus käib selle üle, et saaks majandada ja samas ei riivata enamuse õigusi. Praktikas muidugi ei hakka keegi vaidlema sellisel juhul. Tõenäolisem on olukord, kui nt 3-60st on põhikirja muutnud ja sellega enamuse huve riivanud. Siis võib tulla teistsugune lahend. Kohus võib seaduse mõtte tõlgendamisel lähtuda konkreetse juhtumi iseloomust. Väga harva, aga RK praktikas on olnud sellist asja. See on ka loogiline antud juhul, sest keegi ei vaidle, et enamuse huvid peavad olema kaitstud ja majandmine ei tohi olla takistatud.

[Scroll]

Üks variant oleks, et lähen ehku peale välja ja jään ootama, mis kohtunik teeb. Kas laseb põhikirja muudatuse läbi, või teeb määruse. Muidugi selle määruse puhul, mis tuleb on ainult üks otsus. Uus koosolek.

[Uutma]

Tänud väga asjaliku kommentaari eest, k24 -- ma olen sellega 100% nõus!
Ometigi olen ma endiselt arvamusel, et tegelikult pole asi nii keeruline ja enamuse huvid on tegelikult kaitstud koosoleku korraldamise korda järgides.

Kui koosoleku kutses märgitud päevakorras pole näiteks punkte, mille kohta on koosolekul otsused tehtud, siis on ka päris karmid sätted nende osas otsuste vastu võtmise kohta.

Mis puudub pimelooma poolt mainitud kohtulahendit, siis ma küll päris kindel pole, et ringkonnakohus võrdsustades korteriomanike arvu häälte üldarvuga diskretsiooniõigusest on lähtunud. Pigem on näha lahendist, et tegemist meelevaldse järeldusega -- ühtegi viidet, ega põhjendust juures pole, juhtub ka kõige parematega.

[lasnakas]

Nimelt lähiajal on ühe KÜ põhirja muutmine tulemas. Maja on 60 korteriga. kokku saan vast 30-40 korteriomaniku.
KÜS § 4 lg 1 -st saan siis inimesena aru, et kui kohale ilmub näiteks 33 korteriomaniku, peavad olema kindlusemõttes kõik poolt. Vastuhääli ei tohi olla. Üldarv ütleb (mõtleb) terve maja korteriomanike (v.a. kaasomanike), mis võib viia selle protsessi keeruliseks. Kas see vastab tõele?

Põhikirjas võib kirjas olla mida iganes, kuid kui põhikiri on vastuolus KÜseadusega, siis register võtab aluseks seaduse. Kaasomanikud peavad endi hulgast valima ühe, kes on KÜ liikmeks (iga korteri kohta on vaid 1 liige).
KÜseadus on karmim kui MTÜseadus. KÜseaduse järgi peab põhikirja muutmiseks koos volitustega olema KÜ üldkoosolekul 60-st vähemalt 31 häält (korteriomanikku) ja need kõik poolt hääletama. Nii on

[Uutma]

Lasnakas pole ilmselt kogu eelpool olevale diskussioonile üldse pihta saanud. Kahju.