Põhikirja muutmiseks kvoorum - milline seadus on aluseks

[LIIA1000]

Tere,

Kas oskab keegi aidata. Meil on tulemas ühistu erakorraline üldkoosolek põhikirja muutmiseks. Varasem kogemus sellega puudub.

Kuidas peab toimuma hääletus, kui KÜl on 44 liiget. Mis kvoorum on vajalik et põhikirja muutmist hääletada?
KÜS ütleb, et muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust. St siis 23 liiget peab kohale tulema ja need kõik peavad siis ka poolt hääletama?

Korteriühistute infoleht ütleb hoopis et 75% poolthäält on vaja (aprill 2011):
Põhikirja muutmiseks on vajalik häälte kvalifitseeritud enamus ehk 75% poolthääli. Seda nõuab seadus ning sellest nõudest tuleks kinni pidada ka siis, kui põhikirjas selline säte puudub.
Allikas: http://www.meiekodu.ee/index.php?acid=3 ... cle_id=650

Mittetulundusühingute seadus.
§ 23. Põhikirja muutmine
(1) Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]
Allikas:https://www.riigiteataja.ee/akt/13149444?leiaKehtiv

Korteriühistu seadus
§ 4. Korteriühistu põhikiri
(1) Korteriühistu põhikirja võtab vastu asutamiskoosolek ja muudab liikmete üldkoosolek. Vastuvõtmise või muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust.
https://www.riigiteataja.ee/akt/13235602?leiaKehtiv

Meie oma kehtiv põhikiri ütleb, et 2/3 üldkoosolekus osalenud liikmetest, peavad olema põhikirja muutmise poolt.

Palun väga abi. Tänud ette.

[Roland66]

Meie kodus on nii kirjas:
Põhikirja muutmise praktilisi küsimusi
Et põhikirja muutmiseks on mitmes ühistus ette nähtud kõrgendatud esindatuse norm (75% liikmete osavõtt), siis pole kvoorumi kindlustamine sugugi kerge ülesanne. Mõni põhikiri ei luba põhikirja muudatust korduskoosolekul vastu võtta, paljudel juhtudel nõutakse koosoleku 14-päevast etteteatamist jne. Põhikirja muutvat üldkoosolekut ette valmistades tuleb juhatusel kehtiva põhikirja sätteid hoolega jälgida.

Sa oled natukene valesti aru saanud, autor on toonud näite, et mitmetes põhikirjades on 75%-se poolthäälte nõue.

Oma KÜ põhikirja muutes pead järgima KÜS-s sätestatud ehk vastuvõtmise või muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust. 2/3 poolthäälte nõue on seadusega vastuolus ja sellisel juhul peab järgima seaduses sätestatut. Jõudu!

[Uutma]

Roland, Sa ei lugenud vist artiklit lõpuni. Artiklis on kirjas täpselt nii nagu Liia kopi-peistis. Esialgsel vaatlusel tundub mulle ebausaldusväärne artikkel.
Mina küll kuskilt seadusest 75% poolthäälte nõuet pole leidnud.

Kuigi mitte liiga selgelt, ütleb KÜS nagu, et vastuolu MTÜSiga pole:

§ 1. Seaduse ülesanne
(1) Korteriühistuseadus sätestab korteriühistu õigusliku seisundi, tegevuse aluste ja lõpetamise erisused.
(2) Käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid.

Seega peaks kehtima KÜSis põhikirja kohta sätestatu:

§ 4. Korteriühistu põhikiri
(1) Korteriühistu põhikirja võtab vastu asutamiskoosolek ja muudab liikmete üldkoosolek. Vastuvõtmise või muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust.
(2) Lisaks mittetulundusühingute seaduses põhikirja kohta sätestatule sätestatakse korteriühistu põhikirjas veel häälte jagunemine üldkoosolekul ja korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord.

Ennetades küsimust häälte üldarvu kohta, siis hääled on KÜ liikmetel ainult üldkoosolekutel.

[Roland66]

Seal ongi ju kirias, et regulaarimata küsimustes, KÜS on nimetatud küsimus reguleeritud, seega vastavalt KÜS-le

[LIIA1000]

Ma väga tänan vastamast!

Aga ikkagi, ma küsin veel edasi.

Ehk siis kokkuvõttes, kui on kokku 44 liiget, st üle poole, so. minimaalselt 23 liiget peab kohal olema (meie oma KÜ põhikirja järgi peab üle poole kohal olema)?

Ja kuigi meie enda kehtivas põhikirjas on öeldud, et 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest, peavad olema põhikirja muutmise poolt, st 15,3 inimest (st siis 16 inimest?) , siis oma põhikirja me ignoreerime ja võtame ikkagi seadusest (KÜS), et "muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust"?

Samas on ju õigus igal KÜ'l seada omad määrad, ja nii on ka tehtud - meil on seatud 2/3 tingimuseks, ehk siis kuidas me saame minna oma põhikirjast mööda?

[Uutma]

Ma pole küll ilmselt pädev sellele küsimusele vastama, aga ega oma põhikirjast ilmselt mööda minna ei saa.
Seega kõige kindlam variant on vajalik arv inimesi "ära rääkida", et nad poolt hääletaksid.

Muideks, kui 3 kuu jooksul keegi peale üldkoosolekut üldkoosoleku otsust ei vaidlusta, siis minu teada hiljem nad seda teha ei saa.

[pimeloom]

Ehk siis kokkuvõttes, kui on kokku 44 liiget, st üle poole, so. minimaalselt 23 liiget peab kohal olema (meie oma KÜ põhikirja järgi peab üle poole kohal olema)?

Koosoleku läbiviimiseks on teil vaja kvoorumiks 23 ühistu liiget.

Ja kuigi meie enda kehtivas põhikirjas on öeldud, et 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest, peavad olema põhikirja muutmise poolt, st 15,3 inimest (st siis 16 inimest?) , siis oma põhikirja me ignoreerime ja võtame ikkagi seadusest (KÜS), et "muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust"?

Samas on ju õigus igal KÜ'l seada omad määrad, ja nii on ka tehtud - meil on seatud 2/3 tingimuseks, ehk siis kuidas me saame minna oma põhikirjast mööda?

Korteriühistuseaduse §4 ei anna võimalust põhikirjaga muuta põhikirja vastuvõtmiseks või muutmiseks vajalike häälte arvu. Seal on konkreetselt kirjas, et Vastuvõtmise või muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust.
Põhikiri ei tohi olla seadusega vastuolus ja kui on, siis tuleb toimida seaduse kohaselt. Seega peab teie ühistus olema põhikirja muutmise poolt vähemalt 23 ühistuliiget.

P.s See meiekodu.ee-s olev artikkel on põhikirja muutmise koha pealt väga halvasti sõnastatud.

[Uutma]

Korteriühistuseaduse §4 ei anna võimalust põhikirjaga muuta põhikirja vastuvõtmiseks või muutmiseks vajalike häälte arvu. Seal on konkreetselt kirjas, et Vastuvõtmise või muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust.
Põhikiri ei tohi olla seadusega vastuolus ja kui on, siis tuleb toimida seaduse kohaselt. Seega peab teie ühistus olema põhikirja muutmise poolt vähemalt 23 ühistuliiget.

On siiski ruumi ka teistsugustele arvamustele.
Kui põhikirjas on sees kõrgem häälte nõue, siis ei ole see vastuolus seadusega kui seadus nõuab "rohkem kui pool häälte üldarvust".
2/3 on ka rohkem kui pool! Mitte kuskil seaduses ei ole öeldud, et see "rohkem kui pool" ei või olla 2/3.

Liia, nende teadmistega, mis siit foorumist oled saanud, soovitan antud juhul pöörduda http://www.juristaitab.ee/ portaali. Ehk osatakse Sind seal profesionaalide poolt täpsemalt aidata.

[pimeloom]

On siiski ruumi ka teistsugustele arvamustele.
Kui põhikirjas on sees kõrgem häälte nõue, siis ei ole see vastuolus seadusega kui seadus nõuab "rohkem kui pool häälte üldarvust".
2/3 on ka rohkem kui pool! Mitte kuskil seaduses ei ole öeldud, et see "rohkem kui pool" ei või olla 2/3.

Tore, et on olemas erinevaid arvamusi.
Ma ei ole oma kirjutises öelnud, et ei tohi olla 2/3 häältest. Minu postituse iva oli see,e t põhikirjaga ei saa karmistada põhikirja vastuvõtmiseks või muutmiseks vajalike häälte arvu.
Jään oma arvamuse juurde kuniks mõni jurist ei ole selle ümber lükanud.

[MargusT]

Kui KÜS §4 on seadnud põhikirja muutmiseks miinimumnõude "rohkem kui pool häälte üldarvust", siis põhikirjaga teistsuguse nõude seadmine §4 sõnastus ei võimalda. See tähendab seda, et kehtib seaduse sõnastus, et vähemalt pool häälte ÜLDARVUST, ehk otsuse vastuvõtmiseks peab Sinu koosoleku näite alusel kokku saama vähemalt 23 häält.
Ja teiseks. Usun, et teie põhikirjas on sätestatud 2/3 koosolekul osalevate häälte arvust, mis aga ei ole samane KÜ häälte üldarvuga.

[Uutma]

...mis aga ei ole samane KÜ häälte üldarvuga.

Ei tea mis asi see KÜ häälte üldarv Su arvates siis on? Hääled on olemas KÜ liikmetel ikka ainult üldkoosolekul.

[MargusT]

...mis aga ei ole samane KÜ häälte üldarvuga.

Ei tea mis asi see KÜ häälte üldarv Su arvates siis on? Hääled on olemas KÜ liikmetel ikka ainult üldkoosolekul.

Kahju, et Sa oma ümberlükkava väite juurde seaduslikku vms viidet ei toonud ja oma arvamuse omaenese teadmisega ainuõige tead olevat. Aga teen Sinu eest kodutöö ära ja loen veel korra läbi KÜS-e ja MTÜS-e

KÜS kajastatud „häälte üldarv“ tekib KÜS § 3 sõnastuse alusel., mis kohustab KÜ liikmete nimekirjas kajastama igale liikmele kuuluvat häälte arvu.

KÜS § 3. Korteriühistu asutamine
(4) Korteriühistu liikmete nimekiri peab sisaldama igaühe nime, liikmeks astumise aega, isiku- või registrikoodi, Eesti isikukoodi puudumisel sünnipäeva, -kuud ja -aastat, korteri numbrit, liikmele kuuluvat häälte arvu ja tema osamaksu suurust ning selle tasumise aega, andmeid liikme väljaastumise või väljaarvamise kohta.

Aga mis puudutab Sinu arvamust, et hääled on olemas ainult üldkoosolekul, siis saan aru Sinu väite mõttest selliselt, et kui KÜ liikmed kogunevad üldkoosolekut pidama, siis ainult sellisel juhul eksisteerivad hääled.
Paraku aga nii ei ole. Hääletada saab ka koosolekut kokku kutsumata – loe MTÜS § 22.

MTÜS § 22. Üldkoosoleku otsus
(3) Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik mittetulundusühingu liikmed.

[LIIA1000]

Kui KÜS §4 on seadnud põhikirja muutmiseks miinimumnõude "rohkem kui pool häälte üldarvust", siis põhikirjaga teistsuguse nõude seadmine §4 sõnastus ei võimalda. See tähendab seda, et kehtib seaduse sõnastus, et vähemalt pool häälte ÜLDARVUST, ehk otsuse vastuvõtmiseks peab Sinu koosoleku näite alusel kokku saama vähemalt 23 häält.
Ja teiseks. Usun, et teie põhikirjas on sätestatud 2/3 koosolekul osalevate häälte arvust, mis aga ei ole samane KÜ häälte üldarvuga.

Meie kehtivas põhikirjas on öeldud:
"Põhikirja muutmise, ühistu jagunemise või lõpetamise või ühinemise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekus osalenud liikmetest või nende esindajatest"

"Ühistu liikmete üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle".


Ehk siis kokkuvõttes - kui põhikirja muutmiseks oleme kokku kutsunud üldkoosoleku, siis tõlgendaks seda ikkagi nii, et ainult need, kes kohapeal on saavad hääletada.

Ja kui üldkoosolek on otsustusvõimeline kui sellest võtab üle poole liikmetest ( 44st liikmest), st osa peab võtma 23 liiget/esindajat.
Ja 2/3 neist peab olema muutmise poolt, see tähendab 16 liiget/esindajat.


Tänud kaasa mõtlemast!
Esialgu veel juristide poole ei ole pöördunud.

[pimeloom]

Meie kehtivas põhikirjas on öeldud:
"Põhikirja muutmise, ühistu jagunemise või lõpetamise või ühinemise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekus osalenud liikmetest või nende esindajatest"

"Ühistu liikmete üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle".


Ehk siis kokkuvõttes - kui põhikirja muutmiseks oleme kokku kutsunud üldkoosoleku, siis tõlgendaks seda ikkagi nii, et ainult need, kes kohapeal on saavad hääletada.

Ja kui üldkoosolek on otsustusvõimeline kui sellest võtab üle poole liikmetest ( 44st liikmest), st osa peab võtma 23 liiget/esindajat.
Ja 2/3 neist peab olema muutmise poolt, see tähendab 16 liiget/esindajat.


Tänud kaasa mõtlemast!
Esialgu veel juristide poole ei ole pöördunud.

Sinu loogikaga ei saa kohe üldse nõustuda.
KüS § 4. Korteriühistu põhikiri

(1) Korteriühistu põhikirja võtab vastu asutamiskoosolek ja muudab liikmete üldkoosolek. Vastuvõtmise või muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust.

Seega, kui ühistus on 44 liiget ja iga korteriomand annab ühe hääle, siis häälte üldarv on 44 ja põhikirja muutmise poolt ei saa olla vähem kui 23 häält.

Kuna teie põhikiri on vastuolus seadusega, siis tuleb järgida seadust.

[Uutma]

Kahju, et Sa oma ümberlükkava väite juurde seaduslikku vms viidet ei toonud ja oma arvamuse omaenese teadmisega ainuõige tead olevat. Aga teen Sinu eest kodutöö ära ja loen veel korra läbi KÜS-e ja MTÜS-e

Annad ehk andeks, et kodutööd liialt hästi sel nädalal teha ei saa Internet siin kodust kaugel juhuühendusega. Samas kuna olen KÜ(de)ga tegelenud ligi 10 aastat, siis mõlemad Sinu poolt mainitud seadused mul ka kenasti juba aastaid tagasi läbi töötatud. Mingil põhjusel unustasid Sa mul soovitada lugemast TSüS-t vist? Loodan, et kui Sa veel pole kursis KÜS'ist ja KOS'ist väljapoole jääva seadusraamistikuga, siis tutvud sellega lähemal võimalusel. Antud seadused pole ainsad, mis elu KÜdes reguleerivad.

KÜS kajastatud „häälte üldarv“ tekib KÜS § 3 sõnastuse alusel., mis kohustab KÜ liikmete nimekirjas kajastama igale liikmele kuuluvat häälte arvu.

Sinu loogika alusel tuleneb ilmselt samast paragrahvist ka KÜ sidevahendite olemasolu. Paraku see nii ei ole. Antud paragrahv deklareerib lihtsalt andmeid, mida KÜ asutamisel registrile esitatakse. Sõnastuses võiks see olla muidugi täpsem.
KÜ liikmed võivad olla nimelt ka juhatuses. Hoolimata sellest ei kajastata antud kontekstis mitte nende hääle anmise õigust juhatuse koosolekul vaid ikka hääle andmise õigust KÜ üldkoosolekul.
Asjalik tuletus oleks olnud ilmselt TSüS §33st, mis küll sätestab hääle andmise tegevuse, aga ei ütle, mis asi on "häälte üldarv".
Sinu arvamus ei ole vale (ja kui see Sind lohutab, siis ühtib muideks mu elukaaslase arvamusega , aga ma ei ole siiani leidnud seadustest ka mitte ühtegi toetuspunkti, millest võiks otseselt järeldada, et ka minu arusaam "häälte üldarvu" kohta vale oleks.
Häälte (üld)arvuks üldkoosolekul ei loeta ju neid liikmeid, kes kohale ei tule ja häälte arv kokku on ikkagi poolt, vastu ja erapooletute häälte arv. Samas kvoorumi arvestamisel võetakse arvesse õigust häält anda.

Aga mis puudutab Sinu arvamust, et hääled on olemas ainult üldkoosolekul, siis saan aru Sinu väite mõttest selliselt, et kui KÜ liikmed kogunevad üldkoosolekut pidama, siis ainult sellisel juhul eksisteerivad hääled.
Paraku aga nii ei ole. Hääletada saab ka koosolekut kokku kutsumata – loe MTÜS § 22.

MTÜS § 22. Üldkoosoleku otsus
(3) Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik mittetulundusühingu liikmed.

Ei olnud mu kommentaaris mitte sõnagagi mainitud kogunemist. Kui hoolega lugesid, siis on selle paragrahvi nimi "Üldkoosoleku otsus", seega on ka kokku kutsumata tegemist üldkoosoleku otsusega, millel antakse hääled.

Ma väidan, et "häälte üldarv" on seaduses defineerimata mõiste. Sinu poolt mainitud §3-le toetudes pole alust väita, et hääletamisel antud häälte arvu ei võiks nimetada häälte üldarvuks.

Päikelised iseseisvuse taastamise päeva tervitused Musta mere äärest -- olge terved!

[Uutma]

Kuna teie põhikiri on vastuolus seadusega, siis tuleb järgida seadust.

Pimeloom, seaduse sõnastus ei keela sätestada põhikirjaga rangemat nõuet põhikirja muutmiseks. Seega puudub ka vastuolu.

[MargusT]

......seaduse sõnastus ei keela sätestada põhikirjaga rangemat nõuet põhikirja muutmiseks. Seega puudub ka vastuolu.

Palun Sinu väite juurde viidet seadusele.

[pimeloom]

Kuna teie põhikiri on vastuolus seadusega, siis tuleb järgida seadust.

Pimeloom, seaduse sõnastus ei keela sätestada põhikirjaga rangemat nõuet põhikirja muutmiseks. Seega puudub ka vastuolu.

Ootan põnevusega koos MargusT-ga sinupoolset viidet konkreetsele seadusepügalale.

[Uutma]

Jutt ikka endiselt §4-st. Ma saan asjast niimodi aru: Teie väidate, et "ei või olla vähem või võrdselt" ei tähenda sama asja, mis "peab olema rohkem". Mina väidan, et tähendavad küll.
Sellisel kujul ei vii see arutelu meid ilmselt edasi.

Püstitaks ehk hoopis sellise küsimuse, et kas oskate tuua näiteid, kus ühistu liikmed on pidanud vajalikuks taolise kõrgema läve seadmist põhikirja muudatuse vastuvõtmisel ja sellega rikutakse Teie tõlgenduse järgi seadust selliselt, et see kahjustab nende samade ühistu liikmete huve oma tahte avaldamisel?

[pimeloom]

Jutt ikka endiselt §4-st. Ma saan asjast niimodi aru: Teie väidate, et "ei või olla vähem või võrdselt" ei tähenda sama asja, mis "peab olema rohkem". Mina väidan, et tähendavad küll.
Sellisel kujul ei vii see arutelu meid ilmselt edasi.

Püstitaks ehk hoopis sellise küsimuse, et kas oskate tuua näiteid, kus ühistu liikmed on pidanud vajalikuks taolise kõrgema läve seadmist põhikirja muudatuse vastuvõtmisel ja sellega rikutakse Teie tõlgenduse järgi seadust selliselt, et see kahjustab nende samade ühistu liikmete huve oma tahte avaldamisel?

Hämmastav.
Toon siin lihtsa näite. KüS § 4 ütleb konkreetselt, et peab olema rohkem kui pool. Pole juttugi, et seda võiks põhikirjaga piirata.
Üks hääl üle poole on rohkem.
KüS §11 aga seevastu lubab põhikirjaga sätestada häälte jagunemist üldkoosolekul. Seal on konkreetselt kirjas, et kui põhikiri ei sätesta teisiti.

§ 4. Korteriühistu põhikiri

(1) Korteriühistu põhikirja võtab vastu asutamiskoosolek ja muudab liikmete üldkoosolek. Vastuvõtmise või muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust

§ 11. Hääleõiguse piiramine

(1) Korteriühistu liikmete üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

[Uutma]

Pimeloom, ehk selgitaksid, mida Sa antud näitega näidata üritasid või milles näide seisneb (anna andeks, aga jäi mu jaoks arusaamatuks)?

[pimeloom]

Heakene küll. Hakkame siis tagantpoolt pihta.

Sina kirjutasid:

Pimeloom, seaduse sõnastus ei keela sätestada põhikirjaga rangemat nõuet põhikirja muutmiseks. Seega puudub ka vastuolu.

Mina ja MargusT palusime sinult viidet konkreetsele seadusepügalale, mis lubab põhikirjas sätestada rangemat nõuet.

Sinu viidatud KüS §4 seda ei võimalda.

Oma viimase näitega seda püüdsingi näidata, et KüS §4 ei võimalda põhikirjaga kehtestada põhikirja vastuvõtmiseks või muutmiseks rangemat nõuet, kui seaduses sätestatud rohkem kui pool häälte üldarvust.

Ja selgituseks tõin näite KüS §11-st, kus seadus võimaldab põhikirjaga hääleõigust piirata.

[Uutma]

Heakene küll. Hakkame siis tagantpoolt pihta.

Sina kirjutasid:

Pimeloom, seaduse sõnastus ei keela sätestada põhikirjaga rangemat nõuet põhikirja muutmiseks. Seega puudub ka vastuolu.

Mina ja MargusT palusime sinult viidet konkreetsele seadusepügalale, mis lubab põhikirjas sätestada rangemat nõuet.

Sinu viidatud KüS §4 seda ei võimalda.

Minu teada käivad need asjad vabal maal endiselt sel viisil, et mis pole seadusega keelatud on lubatud, mitte vastupidi. Tundub, et selle printsiibi osas on meil eriarvamus.
Vastunäitena võiks ilmselt tuua §10'1, mis konkreetselt keelab teatud sätte reguleerimist põhikirjas. Analoogiat tuues võiks väita, et kuna §4-s pole põhikirjaga rangema läve seadmist keelatud, siis on see lubatud.

Oma viimase näitega seda püüdsingi näidata, et KüS §4 ei võimalda põhikirjaga kehtestada põhikirja vastuvõtmiseks või muutmiseks rangemat nõuet, kui seaduses sätestatud rohkem kui pool häälte üldarvust.

Ja selgituseks tõin näite KüS §11-st, kus seadus võimaldab põhikirjaga hääleõigust piirata.

Saan aru, et üritad printsiibi selgitamisel tuua analoogiat paragrahviga §11. Kuid §11-s pole võimalik erisust põhikirjaga muul viisil sätestada kui ainult seda selgesõnaliselt lubades. Samas §4 sarnast otsest lubamist ei vaja kuna võimalik põhikirjaline nõue ka 50%+2 hääle kohta vastab seaduses nõutule (on rohkem kui pool häältest).
Loodan, et nõustute mõlemad Margusega, et vaidlus semantika üle ilma Riigikohtu otsuseta (filosofeerimiseta antud teemal) on suht mõttetu.

Tulenevalt semantika erinevast arusaamast (ja oletades, mille üle Riigikohtus filosofeeritaks) tegin ma üleeelmises postituses ettepaneku, millele ootan endiselt vastust:

Püstitaks ehk hoopis sellise küsimuse, et kas oskate tuua näiteid, kus ühistu liikmed on pidanud vajalikuks taolise kõrgema läve seadmist põhikirja muudatuse vastuvõtmisel ja sellega rikutakse Teie tõlgenduse järgi seadust selliselt, et see kahjustab nende samade ühistu liikmete huve oma tahte avaldamisel?

[MargusT]

Minu teada käivad need asjad vabal maal endiselt sel viisil, et mis pole seadusega keelatud on lubatud, mitte vastupidi. Tundub, et selle printsiibi osas on meil eriarvamus.

Hea „Uutma“. Väidad endiselt oma kõhutundele baseeruvat teadmist, et seadust võib alati rangemas suunas rakendada kui seadus seda otseselt ei keela. Kui see Sinu arvates nii on, siis ehk oskad seletada seaduse koostajate ja vastuvõtjate nö mõttetut lisa, mille nad kirjutasid sisse MTÜS § 23 lõik 1-sse.

MTÜS § 23. Põhikirja muutmine
(1) Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

[MargusT]

Kuna teie põhikiri on vastuolus seadusega, siis tuleb järgida seadust.

Pimeloom, seaduse sõnastus ei keela sätestada põhikirjaga rangemat nõuet põhikirja muutmiseks. Seega puudub ka vastuolu.

Hea „Uutma“. Vaataks veel korra KÜS § 4 sõnastuse üle.
§ 4. Korteriühistu põhikiri
(1) Korteriühistu põhikirja võtab vastu asutamiskoosolek ja muudab liikmete üldkoosolek. Vastuvõtmise või muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust.

Seaduse sõnastus ütleb ju üheselt ära, et kui põhikirja muutmise poolt on rohkem kui pool häälte üldarvust, siis põhikirja muudatus on vastu võetud. Kui korteriühistu üldkoosolek seab oma otsusega kõrgema nõude kui „rohkem kui pool“, siis läheb see seaduse antud sõnastusega ilmselgesse vastuollu.
Kõik üldkoosolekul põhikirja muutmiseks vastu võetud otsused, millede puhul on tagatud seaduses nõutud „rohkem kui pool“ nõue, on vastu võetud olenemata sellest mida põhikiri ütleb, sest täidetud on ju seaduses fikseeritud nõue. Ja siin ei ole ju vaja meelde tuletada, et kumma sõnastusest lähtuda kui nad on vastuolus, kas seadusest või põhikirjast - lähtume ikkagi seadusest.