meie kü on 25 krt. maja . krt.omanike on 8 krt. ülejäänud on
tühjad linnapinnad ja üürnikud.Oleme tegutsenud 2 aastat kü-na.Kuna osad krt.on elektriküttega ja osadel on pliitad,siis küsimus selline -
siiani oleme prügivedu arvestanud kõikidele võrdselt,kuid nüüd tundub,et asi pole päris õiglane.Kui arvestada krt. m2 järgi siis kuidas arvestada nendele kellel on elektriküte? Kuidas olete lahendanud oma kü selliseid probleeme??
elektrikütte jagamine
Moderaator:Heino
[u:6cf5dc5e14]Kessule[/u:6cf5dc5e14]
Ma arvan, et võrdsust ei saa kunagi. Näit. prügi tavalises kortermajas: elab kolmetoalises üksik vana mees, maksab rohkem, kui neljaliikmeline pere kahetoalises. Samas tuleb talle suguselt külla ja elavad x-aega terve vahmiiliga. Kunagi oli vesi inimese peale, siis elas ühes korteris 6 tatarlast, aga sisse oli kirjutatud 1. Keegi ei jõua kontrollida, mitu inimest millal, kus korteris elab.
Ega tetrapakke tohigi põletada, pigitavad lõõrid ära, noh, põletavad ajalehti, palju siis ikka. Mina arvestaks ikka kõigile võrdselt. Vahel on vähe-vähe jääke, aga kui siis mingi remont ette võtta, on kolu kapaga. Kord ühel rohkem, kord teisel.
Ma arvan, et võrdsust ei saa kunagi. Näit. prügi tavalises kortermajas: elab kolmetoalises üksik vana mees, maksab rohkem, kui neljaliikmeline pere kahetoalises. Samas tuleb talle suguselt külla ja elavad x-aega terve vahmiiliga. Kunagi oli vesi inimese peale, siis elas ühes korteris 6 tatarlast, aga sisse oli kirjutatud 1. Keegi ei jõua kontrollida, mitu inimest millal, kus korteris elab.
Ega tetrapakke tohigi põletada, pigitavad lõõrid ära, noh, põletavad ajalehti, palju siis ikka. Mina arvestaks ikka kõigile võrdselt. Vahel on vähe-vähe jääke, aga kui siis mingi remont ette võtta, on kolu kapaga. Kord ühel rohkem, kord teisel.
Re: elektrikütte jagamine
Soojus jaotatakse ikka kõigi korterite vahel kogu käetava pinna eest. Kui mõni inimene keerab kütet vähemaks, siis peaks kogu maja tarbima vähem kütet ja sedavõrd on kõigil küttearved väiksemad, kuid individuaalset küttearvestust olla ei saa, kui korteritel puuduvad soojusarvestid.
Vaid siis, kui osa kortereid on end täielikult välja lülitanud üdisest küttesüsteemist (elektriküte), siis arvestatakse sellele korterile kuni 40% korteri m2 kuuluvast hinnast. Protsent on kokkuleppeline, sest alati pole võimalik seda välja arvestada. Levinud on 20-40%.
Ka kodust ära minnes ei tohi kütet päriselt maha keerata, kuigi seda on inimestee raske selgeks teha.
Vaid siis, kui osa kortereid on end täielikult välja lülitanud üdisest küttesüsteemist (elektriküte), siis arvestatakse sellele korterile kuni 40% korteri m2 kuuluvast hinnast. Protsent on kokkuleppeline, sest alati pole võimalik seda välja arvestada. Levinud on 20-40%.
Ka kodust ära minnes ei tohi kütet päriselt maha keerata, kuigi seda on inimestee raske selgeks teha.
