viivitatud kalendripäeva eest ...

[piretk.]

Siin eelpool teemades on pikalt juttu olnud viivise % suuruse määramise õigsuset. Korteriühistuseaduses on öeldud, et kuni 0,07%, mis on sellistele lühiajalistele võlglastele kurvastavalt väike % iseenesest ...
Aga minu huvi on järgmine:
korteriühistuseaduses §7 (4) on öeldud, et
Majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.
Küsimus: kui üüriarve maksetähtaeg on 25.kuupäev ja arve makstakse ära 1.kuupäeval, kas siis viivist arvestada ei saagi? On ju seadustikus öeldud, et majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast alates!?
Asutuste teenuste (vesi, el., soojus) arve maksekuupäev on sageli just 25.kuupäev ja kui korteriühistul pole rahajäägid just suured, tuleks selle kuupäevaga arvestada. Palju on selliseid tilgutajad, kes maksavad uue kuu alguses ja peagi ennast nagu võlglaseks. Aga kü-le pannakse ju viivised peale. Ja need pealepandud viivised peaks siis need võlglased ju kinni maksma. Ja siit jõuangi loo algusesse, et asutuste viivised on ikka suuremad, kui 0,07% ...
No nii, sai vist väheke pikk ja keeruline jutt.

[Scroll]

Räägin kuidas meil lood on..Samuti on arvel kirjas, et tuleb ära tasuda 25. kuupäevaks aga raamatupidaja lõpetab kuu ikka kuu viimasel kuupäeval. ehk viivist saab arvestama hakata alles esimesest kuupäevast, kui ei ole tasunud. Sisuliselt on see korteriomanikele meeldetuletus arve tasumise osas, et suuremjaolt ära tasuksid. Tuleb tõsta teil korteriühistu osamakset, et kom ettevõtetele võlgu ei jääks. 0,07 % on jah väike, mõnda mõjutab mõnda ei liiguta paigalt kah. Tean ühte maja kus on viivis 1% ja imekombel läks see kohtuniku juurest läbi ja tulemus majas on ainult kolm neli võlglast. Maja suur. Jõudu

[leammj]

Loen , et üüriarve, Sooviksin teada , kas seda tahab teada üürnik või omanik. Mis on üüriarve, Kui üüritakse pindasi, Rendis olev pind on üüripind. Kurb , kui ühistut haldab haldusfirma ja neil ongi arvetel üüriarvestus..Korteriomanik ei üüri vaid maksab teenustasu. Mille eest me maksma korteriarvetel
1.Hooldus-koristaja/majahoidjale
2.Raamatupidaja
3.Juhatuse liikmele teenustasu või haldusfirmale samuti teenustasu.
4.Remondifond
5.Muud kulutused seotud ühistu majandamisega.

Kus siin on üür. Te ei maksa ju pinna eest teie poolt erastataud korteri eest. Vaid maksate nende teenuste eest vastavalt m2-le
Vabandan , et siin seda kirjutan. Kuid valus on lugeda , et korteriomanikud maksavad üüri. Tuleb välja , et siin kõik , kes kirjutavad /kommenteerivad on rentinud/üürinud korteri

[piretk.]

Loen , et üüriarve, Sooviksin teada , kas seda tahab teada üürnik või omanik. Mis on üüriarve, Kui üüritakse pindasi, Rendis olev pind on üüripind. Kurb , kui ühistut haldab haldusfirma ja neil ongi arvetel üüriarvestus..Korteriomanik ei üüri vaid maksab teenustasu. Mille eest me maksma korteriarvetel
1.Hooldus-koristaja/majahoidjale
2.Raamatupidaja
3.Juhatuse liikmele teenustasu või haldusfirmale samuti teenustasu.
4.Remondifond
5.Muud kulutused seotud ühistu majandamisega.

Kus siin on üür. Te ei maksa ju pinna eest teie poolt erastataud korteri eest. Vaid maksate nende teenuste eest vastavalt m2-le
Vabandan , et siin seda kirjutan. Kuid valus on lugeda , et korteriomanikud maksavad üüri. Tuleb välja , et siin kõik , kes kirjutavad /kommenteerivad on rentinud/üürinud korteri

Eks valusaid asju on elus palju ja kõnepruugis maksab korteriomanik ikka üüriarvet aga paberipeal on kirjas lihtsalt ´arve´.

[leammj]

Tähendab omanik elab üüripinnal.Kurb , et oled sellega nõus , et oled üürnik

[piretk.]

Tähendab omanik elab üüripinnal.Kurb , et oled sellega nõus , et oled üürnik

No mis me nüüd siis küll teeme?, kasutame ´omanikuarvet` ?

[MargusT]

korteriühistuseaduses §7 (4) on öeldud, et ...viivitamisel võib .... juhatus nõuda ... viivist kuni 0,07 protsenti

Täpselt nii see ongi, et juhatus saab ilma üldkoosoleku otsuseta küsida hilinejalt kuni 0,07%. Aga ega keegi ei keela üldkoosoleku otsusega määrata kõrgemat protsenti. Küsimus on kui kõrgele saab minna. Siin tasub juba vaadata kohtupraktikas käsitletud mõistlikku suurust. Soovitan jääda samasse suurusjärku – 0,07-0,10.
Aga küsida võib ka kõrgemat. Aga mis siis saab kui keegi maksmata jätab ja pärast hakkate aastaid kohtuteed käima ning kohtuotsusest selgub, et olete küsinud ebamõistlikult kõrget protsenti. Mis taandub lõpuks sellele, et osa kohtukulusid jääb kü kanda jms.

Küsimus: kui üüriarve maksetähtaeg on 25.kuupäev ja arve makstakse ära 1.kuupäeval, kas siis viivist arvestada ei saagi?

Täpselt nii ongi. Ei saa.

Asutuste teenuste (vesi, el., soojus) arve maksekuupäev on sageli just 25.kuupäev ja kui korteriühistul pole rahajäägid just suured, tuleks selle kuupäevaga arvestada.

Sellisel juhul tasub üle vaadata osamaksu suurus – KÜS §7. Kui ei piisa, siis tõsta.

Ja need pealepandud viivised peaks siis need võlglased ju kinni maksma.

See on juba keerulisem teema. Kuigi jah, võimalik.

[suisse]

Täpselt nii see ongi, et juhatus saab ilma üldkoosoleku otsuseta küsida hilinejalt kuni 0,07%. Aga ega keegi ei keela üldkoosoleku otsusega määrata kõrgemat protsenti. Küsimus on kui kõrgele saab minna. Siin tasub juba vaadata kohtupraktikas käsitletud mõistlikku suurust. Soovitan jääda samasse suurusjärku – 0,07-0,10. Aga küsida võib ka kõrgemat. Aga mis siis saab kui keegi maksmata jätab ja pärast hakkate aastaid kohtuteed käima ning kohtuotsusest selgub, et olete küsinud ebamõistlikult kõrget protsenti. Mis taandub lõpuks sellele, et osa kohtukulusid jääb kü kanda jms.

Olen lugenud kohtulahendeid, kuid pole kuidagi välja lugenud, et mõistlikuks peetakse sinu poolt pakutud viivise suurusjärku. Mõistlik on ka samas suurusjärgus viivisemäär (enamusel 0,5%), mida rakendavad tarnijad KÜ-le arvete esitamisel. Sellisel viivisemääral on ju põhjendus olemas, seega pole põhjendamatult suur - on mõistlik suurus.

[MargusT]

Mõistlik on ka samas suurusjärgus viivisemäär (enamusel 0,5%), mida rakendavad tarnijad KÜ-le arvete esitamisel. Sellisel viivisemääral on ju põhjendus olemas, seega pole põhjendamatult suur - on mõistlik suurus.

Hm, kummaline.
Tahaksin väga teada kasvõi ühestki kohtulahendist, kus 0,5% määra peetakse mõistlikuks suuruseks.
Aga vähemalt palun nimeta need mõnedki tarnijad (näiteks vee- ja soojafirma) paljudest, kes sinu piirkonnas sellist 0,5% määra kasutavad. Oleksin väga huvitatud teada saamast.

[lasnakas]

http://kola.just.ee/
Kohtuasja number: 2-05-1403/10
Jätta TK’i hagi KÜ vastu 10 843,32 krooni nõudes rahuldamata.

Hageja vaidlustab oma hagiga sisuliselt KÜ poolt 15.02.2004 vastuvõetud
otsust, millega KÜ üldkoosolek otsustas KÜ üldkoosolekul alates 01.02.2004 rakendada KÜ kaasomanike võlgnevuste puhul viivist 0,5% päevas. Sellest otsusest tulenevalt ka kostja raamatupidamine hagejale viivist arvestas.

Kohtuotsuse põhjendused
KÜS § 13 lg 4 kohaselt KÜ otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile KÜ liikmetele kohustuslikud. ......... Hagejal kui KÜ liikmel oli kohustus tasuda ühistule
õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele kommunaalteenuste eest. Asja materjalidest nähtuvalt on kohtule esitatud vastav üldkoosoleku otsus (koopia toimikus). 15.02.2004 KÜ üldkoosoleku otsusega otsustati tõsta viivise määra alates 01.02.2004 KÜS § 7 lg-s 4 sätestatud määralt 0,07% 0,5 %-le päevas. ....

[lasnakas]

Selles samas kohtulahendis protestib hageja ka selle vastu, et KÜ arvestab kõigepalt tasutuks viivised, seejärel põhivõla.
Kohtuotsuses on kirjas, et nii ongi õige, raha laekumisel lugeda kõigepealt makstuks viivised, alles seejärel põhivõlg:
"Kohus ei nõustu hageja väitega ning leiab, et siinkohal rakenduvad hoopis VÕS
§ 88 lg-d 8 ja 9, mis sätestavad, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks eelpool sätestatust erinevat järjekorda. Mainitud seadusesätted on just võlausaldaja kaitseks, ......."

[suisse]

Hm, kummaline.
Tahaksin väga teada kasvõi ühestki kohtulahendist, kus 0,5% määra peetakse mõistlikuks suuruseks.
Aga vähemalt palun nimeta need mõnedki tarnijad (näiteks vee- ja soojafirma) paljudest, kes sinu piirkonnas sellist 0,5% määra kasutavad. Oleksin väga huvitatud teada saamast.

Näiteks: 0,5% viivismäära rakendab meie kohalik veevärk (ostame sealt soojaenergiat,vee ja kanalisatsiooni), see moodustabki lõviosa vahendatavatest teenustest. Ka prügiveofirmal on lepingu järgi suurem sinu poolt pakutust viivisemäärast (aga nad rakendavad rohkem seda varianti, et ei tühjenda võlglase prügikasti).

Lasnakas andis juba näite, sellest peaks piisama.

Soovitan sul endal ka kommenteerimisel järgida teiste teemade all sinu poolt antud soovitust.

[MargusT]

http://kola.just.ee/ Kohtuasja number: 2-05-1403/10

Hea „lasnakas“
Olen väga tänulik Sulle vastuse, vaevanägemise ja viite eest.

Just selliste abistavate, korrektsete viidetega seadusele või kohtulahendile, vastuste lugemise pärast ma siinses foorumis käia soovingi.

Edu Sulle