Võlglaste mõjutamine

[hekitee10]

Lisan enda kirjutatu

Makseteatis

Lp. eesnimi perkonnanimi
Aadress





Lugupeetud aadress 10- 3 korteriomanik

Teil on võlgnevus "aadress" korteriühistule seisuga "kuupäev", summas ........ EEK, mis sisaldab 0,07 protsenti viivist maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates ning viiviseid mida esitavad teenuste osutajad viivitatud arvete tasumisel mis jaotatakse võlgnike vahel vastavalt "KÜ nimi" üldkoosoleku otsusele.
Vastavalt "KÜ nimi" korteriühistu põhikirjale on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, eraldised reservfondi, ettemaksed, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras.
Seoses sellega, alates "kuupäev".a. võlgnevuse mittetasumisel alustab "KÜ nimi" koostöös "elektri tarnija" elektritarbismiskoha välja lülitamist "aadress" 10-3

Korteri arve saate saates päringu, meili aadressile "raamatupidaja meil"
"Elektri tarnija" poolt elektritabimiskoha sisse-väljalülitamise tasu on 507 EEK, mis lisandub Teie võlale.
Elekter lülitatakse tagasi, 2 tööpäeva jooksul, peale võlgnevuse tasumist.



"kontaktid, reg. numbrid, nimi jne"

[wivian]

Peale seda, kui võlgnik sai tähitud meeldetuletuse võla kohta, mis lõppes sõnadega.. võla mittetasumisel on KÜ sunnitud pöörduma kohtusse. , Andis võlgnik KÜ kohtusse ja võlateade esitati kui KÜ poolne ähvardus.

tegemist oli el küttega korteritega, kes keeldusid küttekulusid maksmast.

[riivitst]

Pole teema, see on lolli inimese tõlgendus, et KÜ "ähvardas" teda kohtusse anda. Kohtusse andmine on KÜ õiguskaitse võimalus oma rikutud õiguste kaitseks. Nõudes mida või süüdistatuna milles võlgnik ise KÜ kohtusse väidetavalt andis oleks huvitav teada ? Ähvardamise mõiste on sootuks midagi muud.

[hekitee10]

Põhiseaduslik õigus kohtusse anda. Aga antud juhul enam, kui tõenäoline, et maksab riigilõivud ära ja jääb pika ninaga. Veider mõttemaailm ainult inimese poolt, kui ta tõesti annab kohtusse ja kütte eest ei maksa. Esimene asi kohtusse andmisel, tuleb samuti maksta. Arvatavasti siin kehtib vanasõna, et: "Klähviv koer ei hammusta"

[Uelinka]

Kas leppetrtahvite sätestamiseks, peab ka põhikirja sisu muutma või võib mingi juhatuse korraldusega seda määrata? Millised summad võiksid olla? Millise seadusega see reguleeritakse, kas see on üldse seaduslik? Kui me sätestame mingi trahv, kuidas selle õigesti sisse nõuda? Kas see trahv lisandub siis korteriarvele? Kuidas tegutseda, kui omanik loobub seda kinni maksta?

[aannikaa]

tere.

Meie samamoodi hädas võlgnikega. Korteriühistus endas suured jamad, endine esimees tagantas ennast ja nüüd ma üritan asju lihvida, kuid mõistust jääb puudu.

Olukord selline, et võlgnike korterist hakkame nüüd välja lülitama gaasi, vett, pean selle jaoks tegema vastava dokumendi (akti, ärakirja) ja ei oska kohe midagi teha, proovisin internetiotsingut, kuid erilist tulemust ei andnud. Viimase lahendusena leidisn selle foorumi. Äkki leidub keegi, kes oskaks aidata, mis tuleb koostada ja mõni viide. Oleks tänulik!

[Heino]

Kas võlgnikega üldse kokkuleppeid on sõlmitud?

[Ühistuhuviline]

Ma ei saa viimasest postitusest aru, mille on Heino kirjutanud. Kas võlgnike käest tuleb eelnevalt kokkulepe saavutada, et lülitada välja vett, gaasi jne. Vaevalt võlgnik oma nõusoleku selleks annab.

[Uutma]

Ma ei saa viimasest postitusest aru, mille on Heino kirjutanud. Kas võlgnike käest tuleb eelnevalt kokkulepe saavutada, et lülitada välja vett, gaasi jne. Vaevalt võlgnik oma nõusoleku selleks annab.

Mul tunne, et Heino mõtles Võlaõigusseadusle.
Juhul kui ajutiselt maksta ei suuda võib kokkulepe olla ka maksegraafiku osas näiteks.

[Heino]

Ma pidasin silmas jah maksegraafikut jne.
Mõnel juhul on ka sellest abi. Samas jah, ei tasu unustada, et KÜ ei ole siiski heategevusorgan.

[Uutma]

Samas jah, ei tasu unustada, et KÜ ei ole siiski heategevusorgan.

Samas ega 0,07% viivisintressi päevas (ca 25% a) pole üldsegi mitte halva tagatuse ja tootlusega investeering teiste kaasomanike jaoks.

[Heino]

Sa väidad, et viivisega võiks täiesti arvestada eelarve koostamisel?

P.S. aastas peaks 25,55% vist olema.

[Uutma]

Sa väidad, et viivisega võiks täiesti arvestada eelarve koostamisel? P.S. aastas peaks 25,55% vist olema.

Ega laskmata karu nahaga arvestada ei saa. Lisaks peaks neist ilmselt kompenseerima väljanõudmise asja ajamise peale kulunud inimeste vaeva. Arvestades, et mõne kuu kommunaalmaksed just liiga röögatu summa olla ei saa, siis ega liiga tähelepanuväärset/arvestatavat suurusjärku neist ka järgi jääda ei saa.

Viitasin lihtsalt ülikõrgele tootluse protsendile. Juhul kui summad on suured ja suhteliselt vähe nendega tegelema peab, siis ei peaks see ülejäänud elanike jaoks heategevusena välja nägema.

[rajaleidja]

Samas jah, ei tasu unustada, et KÜ ei ole siiski heategevusorgan.

Samas ega 0,07% viivisintressi päevas (ca 25% a) pole üldsegi mitte halva tagatuse ja tootlusega investeering teiste kaasomanike jaoks.

.

Tootlus on hea, kuid kui põhikiri viivist ette ei näe, siis ei saa ka viivist nõuda.

[Uutma]

Tootlus on hea, kuid kui põhikiri viivist ette ei näe, siis ei saa ka viivist nõuda.

Minu andmetel ütleb KÜS §7(4) väga selgesõnaliselt: "Majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates."
Nõuet, et see põhikirjas peaks sisalduma ei leidnud ma kuskilt. Palun viita mõnele seadusepügalale, mis nõuaks viivise äramärkimist põhikirjas.

[Heino]

No kuidas. Seadus on ikka kõrgemal kui põhikiri.

[Uutma]

No kuidas. Seadus on ikka kõrgemal kui põhikiri.

Ei noh. Põhikirjaga võib põhimõtteliselt piirata nõutava viivise protsenti, aga ei saa seada kõrgemat kui seadus ette näeb. Seaduses on sees ülempiir.

[lasnakas]

Ei noh. Põhikirjaga võib põhimõtteliselt piirata nõutava viivise protsenti, aga ei saa seada kõrgemat kui seadus ette näeb. Seaduses on sees ülempiir.

Kohtulahendite register http://kola.just.ee/
Viiviste arvestust selgitav jõustunud kohtuotsus numbriga 2-05-1403/10.
Kohtuotsusest:
Lähtuvalt KÜ seaduse (KÜS) § 7 lg 4 võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel KÜ juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Eelpool toodule tuginedes nähtub kohtule esitatud dokumentidest, et kuni 01.02.2004 oli viivise määraks 0,07% päevas ning edasi 0,5 % päevas.
___________
See edasi 0,5% päevas oli KÜ üldkoosoleku poolt vastu võetud otsus. Ei pea viivise % olema kirjas põhikirjas.

[Uutma]

Kas see otsus oli lõplik või kaevati edasi? Ma kaebaks edasi. Üldkoosolek ei saa võtta seadusega vastuolus olevaid otsuseid vastu. Mingi paragrahv oli nende otsuste tühisuse kohta ka.

[lasnakas]

Seadus on andnud võimaluse juhatusele ilma teistelt nõu küsimata määrata viivis 0,07%, aga üldkoosoleku kohta ei ole KÜS-is viivise kohta mitte midagi kirjas. Kui ikka enamus otsustab, et võlglastel sabaalune kuumaks kütta, siis võivad otsustada kasvõi 10% päevas Ma arvan, et üldkoosolekul osalevad normaalsed inimesed ja lausa laest nad numbreid kirja ei pane.
Viivis peab olema, sest muidu lihtsalt elatakse teiste KÜ liikmete turjal. Viivist ei teki, kui võlga ei ole. Nii et siin pole võlglastele kaasa tunda midagi.
KÜ ei ole äriühing, et tahan müün sellele teenust, tahan ei müü. KÜ-l ei ole valikut. KÜ on sunnitud teenuseid müüma ka nendele, kes lihtsalt ei maksa nende eest, aga tarbivad küll. Las siis maksavad ka suuremat viivist, kui üldkoosolek nii otsustanud. Lisaks arvestatakse raha laekumisel kõigepealt makstuks viivis, seejärel põhivõlg, mis on samuti KÜ-le suureks abiks.
Veelkord, KÜ ei ole äriühing.

[Uutma]

Ok. Point taken. Olen kusjuures vist isegi mingit taolist lahendit lugenud mõni aasta tagasi, aga siis ei laksanud ära.
Siiski:
1) punkti juures, mis viitab viivisele ja juhatusele on seadusandja mõte ilmselt mitte määrata pädevusi, vaid kaitsta võlgnikku liigkõrgete viivisintresside ja teiste kaasomanike eest.
2) kes viib ühistu üldkoosoleku otsuse täide? kes nõuab võlglaselt reaalselt üldkoosoleku poolt otsustatud viivise välja?
3) meil oli vist ka mingeid lahendeid ebamõistlikult kõrgete viiviste tühisuse osas? mida VÕS ses osas ütleski?

ps. KÜ ei müü teenuseid, vaid vahendab makseid ja majandab kaasomandiga.

[suisse]

Siiski:
1) punkti juures, mis viitab viivisele ja juhatusele on seadusandja mõte ilmselt mitte määrata pädevusi, vaid kaitsta võlgnikku liigkõrgete viivisintresside ja teiste kaasomanike eest.

Arvan, et seaduseandja soovis siiski piirata ainult juhatuste volitusi kehtestada ülemäära kõrgeid intressimäärasid, kuna juhatuse koosseis on väike (mõnes KÜ-s vaid 1 liige, isegi kui on juhatuses 3 liiget on mõned vaid allkirjaandjad, seda kinnitavad ka postitused siinses foorumis) otsustamaks seda, küll on aga üldkoosolek piisav seda otsustama.

Siiski:
2) kes viib ühistu üldkoosoleku otsuse täide? kes nõuab võlglaselt reaalselt üldkoosoleku poolt otsustatud viivise välja?

Võlglastele nõuab viivise välja juhatus üldkoooleku otsuse alusel.

ps. KÜ ei müü teenuseid, vaid vahendab makseid ja majandab kaasomandiga.

Kuna KÜ saab arved, milles nõutakse arve mittetähtaegsel tasumisel viivist 0,5% päevas, siis on ikka põhjendatud üldkoosolekul vastu võetud suurem viivis, mida nõutekse võlgnikult. Loomulikult ei pea see olema 10%, aga 0,5% ei tee kellelegi liiga. Võlgu olemine KÜ-le liikme poolt pole ju kohustus.

[Uutma]

Võlglastele nõuab viivise välja juhatus üldkoooleku otsuse alusel.

Ma arvan, et juhatus ei saa seda teha, kuna seadus paneb juhatuse volile väga ühemõttelise piiri ega anna pädevust ka mitte üldkoosolekule seda piiri muuta:

(4) Majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.

[Uutma]

1) punkti juures, mis viitab viivisele ja juhatusele on seadusandja mõte ilmselt mitte määrata pädevusi, vaid kaitsta võlgnikku liigkõrgete viivisintresside ja teiste kaasomanike eest.

Arvan, et seaduseandja soovis siiski piirata ainult juhatuste volitusi kehtestada ülemäära kõrgeid intressimäärasid, kuna juhatuse koosseis on väike (mõnes KÜ-s vaid 1 liige, isegi kui on juhatuses 3 liiget on mõned vaid allkirjaandjad, seda kinnitavad ka postitused siinses foorumis) otsustamaks seda, küll on aga üldkoosolek piisav seda otsustama.

Ma arvan, et mul on ikkagi õigus
1. Võlgniku jaoks pole selles ilmselt mitte mingit vahet kes talle suurema intressi määrab.
2. Eeldades, et Sul võiks õigus olla, siis millisel juhul peaks üldkoosolek mitte huvitatud olema kõrgema viivisintressi kehtestamisest (loe: antud küsimuses KÜ juhatuse pädevuse seadusega, mitte üldkoosoleku otsusega, piiramisest)?

[suisse]

Ma arvan, et mul on ikkagi õigus
1. Võlgniku jaoks pole selles ilmselt mitte mingit vahet kes talle suurema intressi määrab.
2. Eeldades, et Sul võiks õigus olla, siis millisel juhul peaks üldkoosolek mitte huvitatud olema kõrgema viivisintressi kehtestamisest (loe: antud küsimuses KÜ juhatuse pädevuse seadusega, mitte üldkoosoleku otsusega, piiramisest)?

Ok, sõnastan oma arvamuse ümber, sest sinu vastuse p.2 sulgudes olevast tekstist ei saa ma aru (vabandust, et nii loll olen).

Juhatusele, kes on väike käputäis KÜ-liikmetest (kui sedagi - nt. väljastpoolt palgatud), on antud seadusega õigus (pole vaja juhatuse ega üldkoosoleku otsust) viivist võtta kuni 0,07% võlgnevusest ...
ning seadus ei sätesta üldkoosolekule viivisemäära kehtestamisel piirmäära. Üldkoosolek ei määra kõrgemat viivist vähemalt järgmistel juhtudel:
1. võlgnike ülekaal otsustusvõimelisel üldkoosolekul,
2. KÜ asutamisel, kui arvatakse sinisilmselt, et ega meist keegi võlgu ei jää ja selle kehtestame nii igaks juhuks, teised ju on kehtestanud (meil kõlas tugevalt selline arvamus asutamiskoosolekul, mis kahjuks paika ei pidanud).