Küttekulud

[aasa]

Paneks püsti uue teema. Kuna väga aktuaalne on majade soojustamine nii otsaseinte kui terva maja osas siis heameelega ootaks infot just neilt kes selle tää ära on teinud. Eelkõige huvitaks kuidas kajastus soojustamine ka maja küttekuludes. Ehk siis kui suur on küttekulu vahe enne ja pärast soojustamist
Samuti ootaks huviga infi nendelt ühistutelt, kes on sunnitud omi maju kütma lokaalküttega. Millega kütate ja mis katel on. Kas on kellelgi näiteks kogemusi pelletitega kütmises.
Meil on majas lokaalkatlamaja ja praegu kütame selle õnnetu põlevkiviõliga mis veel kaks aastat tagasi oli igati soodne, nüüd paraku juba üks kallimaid kütuseid.

[Valge]

Soojustamine tasub end ära
Kortermaja korda tegemiseks ja küttekulude vähendamiseks tuleb elanikel leida oma maja renoveerimiseks kõige optimaalsem lahendus.
Praktika on näidanud, et otstarbekaim on renoveerida kogu maja korraga. See nõuab
küll suuri kulutusi ning pangalaenu võtmist, kuid tagab ka suurima energiasäästu ning
kütte kulude vähenemise või küttehindade tõusukorral samal tasemel hoidmise.
Osade kaupa – praegu katus, järgmisel aastal fassaad – maja uuendades ja remondifondi raha kogudes venib ettevõtmine aastaid, tää maksumus võib muutuda mitmekordseks ning saavutatud tulemus ei pruugi tagada piisavat energiasäästu ja kajastuda korteriomanike kütte kulude vähenemises.
Las spetsialist hindab. Selleks, et üks korterelamu suudaks edukalt läbi viia maja renoveerimist, on see mõistlik jagada etappideks ning seada kindlad eesmärgid, mida, kuidas ja milleks on vaja teha. Renoveerimist planeerides tuleks järgida mõnd lihtsat soovitust. Esiteks tuleks tellida elamu tehnilise seisukorra hinnang spetsialistilt, et vältida hilisemaid probleeme, mida maja esindaja võib teha oskamatusest ja teadmatusest. Teiseks tuleks lasta teha renoveerimistääde mahu ja tasuvuse kalkulatsioon. Teisejärguline pole ka renoveerimisprojekti(de) tellimine või kooskõlastamine ning heade ehitusfirmade leidmine. Soovitatav on teha vähem pakkumisel põhinev konkurss. Silmas tuleb pidada, et odav ei pruugi alati olla hea ja kvaliteetne! Unustada ei tohi ka osa poolte vaheliste lepingute sõlmimist. Kindlasti tasub ära ehi tustääde juhtimise ja ehitusjärelevalve tellimine. Eriti oluline on ehitusjärelevalve, mis aitab ennetada vigade tekkimist ja jälgib, et ehitustäid tehakse vastavalt projektile.
Hea näitena võib tuua Pärnus asuva 115 korteriga korteriühistu Papiniidu tänaval. Selle
korterelamu renoveerimine kestis 2003. aasta septembrist järgmise aasta suveni. Kortermaja võttis 15 aas taks 4,5 miljonit krooni laenu KredExi laenu käendusega. Laenu makse suuruseks kujunes 4,5 krooni ruutmeetri eest kuus. Kokkuhoid 37 protsenti! Renoveerimise käigus soojustati katus, pandi uued trepikoja- ning keldriaknad, vahetati välja veetorustik ja sooja sõlm, ehitati kinni rõdud, välissein soojustati ning kaeti struktuurkrohviga. Koos maja uuendamisega korrastati ka haljastust ja tehti juurde parklakohti. Maja sai kauni ja esindusliku välimuse, kütte kulud vähenesid, elamistingimused paranesid ja korteri te turuväärtus tõusis. Papiniidu 29 korter ma ja soojakulud olid enne renoveerimist
1546 MWh ja maksumus 676 300 krooni. Pärast põhjalikku remonti langes soojuskulu
970 MWh-ni ja maksumus 442 625 kroonini. Seega vähenes maja küttekulu talve perioodil ligi 37 protsenti. Kortermajade elanikel tuleks kriitiliselt üle vaadata oma küttekulud ja ma ja ehituslik seisukord.
Kiiresti tõusev energiahind sunnib paneelmajade elanikke rohkem väärtustama energiakokkuhoidu. Mida kiire mini ja põhjalikumalt elamu uuendatakse, seda suure maks kujuneb ka elanike rahaline kokkuhoid.

Kristi Tammet,
Energiasäästu kompetentsikeskuse spetsialist
Väljavõte Linnalehest 11.09.2006

[aasa]

Eeldaks, et vastaks ikka ühistute juhid, eelpool toodud artiklit olen isegi lugenud ja see on rohkem reklaamitriki moodi. A´la teema, et tihendage aknaid/uksi ja tehke kogu remont korraga hakkab juba ära tüütama. Tahaks kuulda konkreetseid tulemusi nende suust, kelle majas on midgi tehtud.

[sirts]

Aasa, tundub, et oled üks neist, kes mitte kedagi ei usu.Kui pikalt mõtled, siis küttehinnad üha kasvavad ja kasvavad. Ja kahjuks kasvavad ka soojustamise hinnad. Olen rääkinud paljude spetsialistidega, ka nendega, kel pole põhjust reklaami teha, et tõepoolest 30% küttekuludelt hoiab kokku vabalt.
Ka meie kütame põlevkiviõliga, päris lokaalküte pole kuid eriti palju tarbijaid ka pole. Maksame juba praegu 881 krooni MWh eest. Väike kahtlus on meilgi, kas tuleb selline kokkuhoid, kui maja ära soojustame. Kuid kui midagi ei tee, siis on kindel, et ka midagi kokku ei hoia. Maja soojustamisel on ka muid plusse. Ja ühekorraga tegemine annab ka ühekorraga kokkuhoiu.

[reval]

Soojustamine tasub end ära muidugi ja reklaamitrikest asi kaugel.

Küttekulu hoiab kokku juba siis kui soojustada ainult otsaseinad(nt. vahtplast+dek.krohv) aga loogilne muidugi, et ennast õigustama küttearvete poolest hakkab ta alles aastate pärast ja seepärast ei viitsi vanemad inimesed kellel järelpõlve seal korteris ei ole lihtsalt sellele mõelda.

Ehitasin inimesele maja ja tegu oli Aerok blokist (250 mm) majaga mida soojustada pole vaja( teoreetiliselt, kuna aerok pidavat olema hea sooja juhtivusega, millesse mina omakorda ei usu kuna ikkagi kivi) aga rääkisin ehitusjärelvalve ja omaniku pehmeks, et paneme välja ikkagi 50mm peno ka peale ja noh nad olid nõus.Nüüd 3 aastat hiljem olen pidanud kliendiga ühendust ja kuna normaal küttekulu aastas katla paigaldaja järgi oli 10-12000kr , siis nüüd on see 7-9000 kr aastas. Vot.

[aasa]

Selles, et kokkuhoid on olemas ma ei kahtlegi. Kuid enne kui võtta suurt laenu on vaja ikka täpselt teada mida tahad ja kui suur võib olla kokkuhoid. Majad on erinevatel aegadel ehitatud väga erinevatest materjalides ja äelda, et voh 30% kokkuhoidu on kohe garanteeritud näitab ise, et tegemist on tühipalja jutuga. Väidan, et teatud juhtudel võib kokkuhoid olla suurem, aga mõnel pool ei tule seda numbrit kuidagi täis. Teiseks mängib ikka rolli kas panna soojustust 50 või 200 mm...ja nii edasi. Tean maju kus on küll laen, aga pole kokkuoidu ollagi. Miks - see vajab nüüd uurimist. Olen rääkinud ka energia spetsialistidega, kes on äelnud, et otsaseinte soojustamine otsest kokkuhoidu ei anna, küll aga lõhub maja kui terviku hingamist. Küll aga on otsakorterit toad mõne kraadi võrra soojemad.
Lõpetuseks tahaks ikka siin näha neid, kes ütlevad konkreetselt, et näe eelmine aasta tegin ja sel aastal on küttekulu 30- 35% väiksem.

[reval]

Kui paneelmaja siis soojustuse paksuseks kindlasti mitte alla 100 mm.

[doris]

Olen aasaga ühel meelel. Olen lugenud vastavaid artikleid, näinud energiaauditit ja kuulanud TTõ ehitustooli professori loengut vastaval teemal. Professor ütles, et see otsaseinte "soojustamine" penoplastiga, (või kuidas selle materjali õige nimi ongi) on üks moe asi ja kasu pole sellest midagi. Ainult üks raha kulutamine. Soovitus on soojustamisel kasutada kivivilla, maksumuselt olevat enam-vähem sama.
Energiaaudit on üks suur arvutuste rägastik, millel ei näe ma mingit mõtet. Arvutavad tagant järele, kui palju soojust on milleks kulunud. Aitähh, tean seda isegi. See on üks raha väljapumpamise moodus. Loomulikult tuleb soojustada ja teha üht ja teist, aga kui ikka täpselt ei tea, pole mõtet laenu võtta ja hurraaga peale lennata. Tasapisi tuleb ka tarkust juurde ja laenuintressid pole sugugi väikesed. Ootan minagi praktikute kogemusi soojustamisel, palju siis ikkagi kokkuhoid on.

[sirts]

No jutt käibki komplekssest renoveerimisest, mida ilmselt ilma laenuta ikka ei tee. Ainult otsaseinad ei anna loomulikult sama suurt efekti.
Kuna majade soojustamine on Eestimaal ikka alles paari viimase aasta trend, siis pole eriti võrdlusandmeid veel kusagilt võtta. Ja siis peaks ikka võrdlema algselt täpselt ühesuguseid maju. Seega tuleb spetsialiste usaldada, oma enese tarkusest seda teha on ikka üsna keeruline.
Maja soojustamisel on peale sooja kokkuhoiu ka muid lisaväärtusi. See pikendab ka konstruktsioonide eluiga.
Mis puutub energiaauditisse, siis läksime ka meie sellega veidi alt. Tagantjärele selgub, et küllaltki suure raha eest tehti küllaltki pealiskaudset tääd. Hinnaerinevused on tuhandetes kroonides. Selge muidugi see, et kui energiaauditite tegijaid tuleb rohkem ja konkurents selles osas suureneb, siis lähevad hinnad alla.