veevahe õigusliku poole pealt

[wivian]

Meie KÜ loomisel otsustati veevahe jagada inimeste peale. 4 aastat tagasi otsustati jagada kasutamise järgi. Sel aastal üldkoosolek otsustas jagada veevahe korterite peale võrdselt ( 130 krt) Sel kuul oli korteri kulu 9 krooni. Sellepeale tõusis tagajalgadele üks korteriomanik, kelle korter seisab tühjalt. Ähvardas kohtuga jne.
kõige selle juures paneb mind imestama EKÜL juristi nõuanded.

Väljavõte omaniku avaldusest:
EKÜL juristi arvamusel on mind võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes asetatud ebavõrdsesse seisundisse võrreldes korteriühistu veetarbijatega. Minult nõutakse tasu teenuste eest, mida ma ei tarbi. KÜ-l puudub nõudeõigus teenuste eest mida ühistu liige ei tarbi (vesi, prügi).
Veemõõtjatevahed tekivad seoses vee tarbimise ja veemõõtjate näitude ebatäpse arvestamisega - täiskuupmeetrites (ei arvestata sadu ja kümneid liitreid). EKÜL andmetel on tõestatud, et suuremateks veevahede tekitajateks on korterid, kus tarbitakse rohkem vett ja veemõõtjaid on 4. Veemõõtjate taatlemisvahed on kaduvväiksed - 0,02-0,03 l 1000 l kohta./../Eesti Korterite Ühistute Liidu juristi arvamuse kohaselt on mul võimalik ebaõigluse eest
kaitsmiseks
1.esitada avaldus korteriühistu esimehele veemõõtjate vahe maksust vabastamiseks
2. pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks
3.mitte maksta veemõõtjate vahet ja prügimaksu.
Loodan ühistu juhatuse liikmete õiglustundele ja õiglasele otsusele.
-----
Ja nii see korteriomanik jättiski veevahe eest maksmata. Veemõõtjad vahetati terves majas KÜ poolt.

[pimeloom]

On teil see kulutuste jagamine põhikirjas sätestatud? KÜS § 15.1 lg 1 ütleb, et Majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

Seadusest tulenevalt ainult üldkoosoleku otsusest ei piisa.

[wivian]

põhikirjas ongi nii, ainult lause lõpp on: kui üldkoosolek ei otsusta teisiti

[Roland66]

Kas nimetatud seltsimees on KÜ juhatusele kirjutanud avalduse, et korteris keegi ei ela, korterit ei kasutata. Põhikirjas peab olema punkt, millistel alustel ja millistest maksetest vabastatakse. Sina kuo KÜ esimees ei saa minna vastuollu KÜ Põhikirjaga, KÜ üldkoosoleku otsustega jne. Täpselt ei tea, mida sinu fänn EKYl-is rääkis. Sellistel puhkudel kiputakse rääkima seda, mis neile kasulik ja meelde jääb see, mis talle kasulik. Kuidagi raske on uskuda, et seltsimees maksis EKYL-i juristile konsultatsiooni eest min. 800 EEK. Kui maksis, on tegemist väga põhimõttekindla inimesega, tuleb nimetatud probleemi väga tõsiselt suhtuda ja otsused väga korralikult vormistada lähtudes Põhikirjast ja KÜ otsustest (kodukorrast).

[wivian]

Ei põhikirjas, ega kodukorras ole ettenähtud mingeid vabastusvõimalusi. Ja seda ju ei saagi olla. KÜ on loodud korteriomandite ühiseks majandamiseks. Kui teha kellelgi erand, on see soodustus ja läheb erisoodustuse maksude alla.
Meil on majas tühjana päris mitu korterit: kes on välismaal tööl, kes peab suvekorterit, kes lihtsalt hoiab tühjana. Juhul, kui teha kõigile erand - kes siis maksab?

[suisse]

Minu arvates poleks probleemi tekkinud, kui veevahe arvestamisel oleksite jätkanud kasutamise alusel arvestust.
Kui prügivedu on kinnitatud m2 alusel arvestamine, siis puudub alus vabastamiseks (meil on prügi elanike arvu järgi). Seda ta teadis ka korteri omandamisel, et maksta tuleb nii nagu kütte eestki, kuigi keegi soojust ei kasuta ja keegi ei käse tal korterit tühjana hoida.

[tull6]

Just nii nagu suisse postitus on õiglane käituda ja vastab seadusele.Kõik muud kokkuleppet k.a. ÜK otsused on riskitega seotud ning ei ole vaja üleüldse vahendatavaid teenuseid ÜK arutamiseks lasta.

[wivian]

Tänan arutamast, aga te räägite kõik natuke teemast mööda. Mis mind tegelikult huvitab, on järgmine:

Kui üldkoosolek on otsustanud mingite kulude jaotamise korterite vahel võrdselt: näiteks seletamatul põhjusel tekkinud üldvee vahe(mida ei saa konreetselt seostada tarbimise hulgaga). Ja seda otsust toetab põhikiri, mis ütleb, et jaotatakse m2 vahel, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Kas siis on alust vehkida tarbijakaitsega ja võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisega?

[suisse]

Ega ikka ei räägi mööda. Kui põhikiri on seadusega vastuolus, siis kehtib seadus ja seda seletamatutel põhjustel tekkinud vee ülekulu saab sellisel juhul nõuda m2 alusel. Juhul kui vee ülekulu on tekkinud mõõturite mõõtetäpsuse erinevusest, siis on põhjendatud tarbitud vee alusel ülekulu jagamine. Igal asjal on olemas mõistlik põhjendus. Vee ülekulu arvestamise aluseks ei saa kuidagi olla korterite arv. Kindlasti on küll asju, mida võiks jagada korterite alusel, hetkel ei tule pähe, kuid enamuses kulud jagatakse ikkagi m2 alusel. Valitud arvestuse alus peab olema põhjendatud, miks just selle alusel - seos peab olema.

[wivian]

Ma väga vabandan, aga ei saa aru, mismoodi põhikiri on seadusega vastuolus. Seadus ütleb:

§ 4.lõige 2 ..sätestatakse korteriühistu põhikirjas veel /../ korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord.

Põhikiri ütleb m2 alusel kui üldkoosolek ei otsusta teisti.

Kas suisse oleks nii lahke ja tõestaks ära üks-ühese seose veetarbimise ja veevahe vahel. Veemõõtjad vahetati tervel majal korraga KÜ poolt.

[suisse]

Soovisid seoseid, läheme siis probleemi algusesse
tagasi

Meie KÜ loomisel otsustati veevahe jagada inimeste peale. 4 aastat tagasi otsustati jagada kasutamise järgi. Sel aastal üldkoosolek otsustas jagada veevahe korterite peale võrdselt ( 130 krt) Sel kuul oli korteri kulu 9 krooni. Sellepeale tõusis tagajalgadele üks korteriomanik, kelle korter seisab tühjalt

Seosed:
1. jagati inimeste peale - tarbijate arvust sõltub tarbitud kogus.
2. jagati kasutamise alusel - kuna vahe tekib üld- ja korterimõõturite erinevatest mõõtevigadest (täpsusastmest), siis on tarbitud kogusega seotud
3. korter, kui ühik ei tarbi vett (põranda pesemiseks kuluv veekogus on äärmiselt väike).

Veemõõtjate vahetus ei tähenda veel ülekulu lõpeb, sest mõõturid on ikkagi erinevates täpsusklassides. Samas on teisigi mõõtetulemuste erinevust tingivad faktorid (mõõturi asend vertikaal/horsontaal või ka mõõturi numbritabloo suunaga lakke või küljele).

Ja vee ülekulul pole seletamatut põhjust - selgitage see välja.
On võimalik välja arvutada mõõturite arvu alusel vee ülekulu %, mis on mõõtetäpsusest tingitud ja kui teie vee ülekulu % on suurem, siis on majas muud põhjused. Meie majas on vee ülekulu % väiksem mõõturite veast tingitud arvutuslikust %-ist.

[Roland66]

Tänan arutamast, aga te räägite kõik natuke teemast mööda. Mis mind tegelikult huvitab, on järgmine:

Kui üldkoosolek on otsustanud mingite kulude jaotamise korterite vahel võrdselt: näiteks seletamatul põhjusel tekkinud üldvee vahe(mida ei saa konreetselt seostada tarbimise hulgaga). Ja seda otsust toetab põhikiri, mis ütleb, et jaotatakse m2 vahel, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Kas siis on alust vehkida tarbijakaitsega ja võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisega?

Ärge minge libedale teele oma kulude jagamisega korterite kaupa, kuna kohtus olete kaotajad lähtuvalt AÕS-st ja KÜS-st tulenevalt. Lisaksin on sõnade kinnituseks väljavõtte KÜS-st

§ 15-1. Majandamiskulud

(1) Majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

Loe väga tähelepanelikult viimast lauset!

[Roland66]

Ma olen üldveemõõtjate probleemist eelnevates veevahede probleeme käsitletavates teemades puudutanud. Probleemid on maja üldveemõõtjas ja selle sõlmes. Siin leheküljel peaks kuskil üleval olema isegi fotod ja pikk jutt juurde. Kel viitsimist, see otsigu üles.

[suisse]

§ 15-1. Majandamiskulud

(1) Majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

Loe väga tähelepanelikult viimast lauset!

aga kahjuks eelnevas tekstis ongi ainult 1 lause.

Tegelikult ainult lause lõpule rõhudes ei saa loota, et kõik mis panete põhikirja, kuulub täitmisele - peab ikka argumenteeritud põhjendus ka olema.

[tull6]

nagu oma 28.06 postituses kirjutasin ei ole mõistlik vahendatavate teenuste jagamist põhikirjas seadusega võrreldes teisiti sätestada.

Kui vivian nii väga seda lõpu lauset taga ajab no las kehtestab uue korra, keelatud ei ole. (Kohtugei?i korral on ehk kõvakäsi)

[wivian]

Ok, sõnastan oma algse küsimuse uuesti:
Kas koretriomanikku on koheldud ebaõiglaselt, kui talt võetakse prügi ja suvel vannitoasiu soojuse ja veekao eest raha? Korter seisab ju tühjana ja siug on omavoliliselt välja võetud. Korteriomanik ei peaks ka trepikoda koristama, sest ta ju ei käi seal ja fonoluku paigaldamise eest maksis ta ju täiesti ilma põhjuseta.

Kuhu selline loogika välja viib?

[suisse]

Kas koretriomanikku on koheldud ebaõiglaselt, kui talt võetakse prügi ja suvel vannitoasiu soojuse ja veekao eest raha? Korter seisab ju tühjana ja siug on omavoliliselt välja võetud. Korteriomanik ei peaks ka trepikoda koristama, sest ta ju ei käi seal ja fonoluku paigaldamise eest maksis ta ju täiesti ilma põhjuseta.

Lisaks õiglasele kohtlemisele jäävad korteriomanikule ka kohustused - osaleda heakorra-, turvalisuse jms. kulutuste kandmisel osalemine vastavalt mõttelise osa suurusele. Samas tõstavad need ja korteriomandi väärtust. Seega on koristamise ja fonoluku paigaldamise kulude sissenõudmine põhjendatud. See, et seisab tühjana ja maksta tuleb teatud kulutusi, on lisaboonus omanikuks olemise eest.

Kui prügivedu tasutakse inimese pealt, siis nagu peaks summa olema 0, kui m2 pealt, siis tuleb maksta vastavalt mõttelisele osale. Kuigi ma ei pea seda 0 summat õigeks, sest prügikasti rendisumma peaks siiski minema m2 põhiselt.
Siug - mis alusel arve tuleb selle eest? Aga iga omavoliline tegevus ei pea vähendama kulusid. (Ei tea sellest, kuna meil siu eest ei maksta.)
Vee ülekulu, mis tekib mõõturite täpsusklassi erinevuset, peaks arvestama kasutatud veehulga alusel.

Seega peab osalema kõigi küsitud kulude kandmisel.

[Roland66]

Siugtoru ei kuulu ühegi korteri reaalosa hulka, see on mõtteline osa, nagu küttesüsteem koos radiaatoritega. See, et ta eemaldas siugtoru, on tema enda probleem ja ta peab selle taastama KÜ nõudel, kuna mõttelise osa majandusliku otstarbe muutmiseks on vaja kõikide kaasomanike nõusolekut lähtuvalt AÕS-st.

§ 74. Kaasomandi käsutamine tervikuna
(1) Kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel.

Toon väljavõtte ühest kohtuotsusest, (2-05-14486) mis on analoogne sinu looga:
Sooja vee tootmiseks kuluva soojusenergia hulga arvestamine korteriühistus Kirsi 6/8 toimub Majandusministeeriumi 23.03.1993 määrusega nr 4 kinnitatud "Hoonete soojusvarustuseks vajaliku soojusenergia kulude arvestamise ja jaotamise juhendi" alusel. Mõõdikute alusel kompenseeritakse elanike poolt see hulk soojusenergiast, mis kulub külma vee soojendamiseks sooja tarbevee temperatuurini (55ºC). Selleks, et elanikel oleks igal ajahetkel võimalik soojavee kraanist saada stabiilse temperatuuriga (55ºC) vett, tuleb teha täiendavaid kulutusi sooja vee temperatuuri hoidmiseks ja säilitamiseks ning selliselt kulunud soojusenergia jagatakse korteriomanike vahel proportsionaalselt ruutmeetritele. Arvestuse selline alus on vajalik, kuna sooja vee hoidmiseks vajalik energia ei ole otseses sõltuvuses tarbitud sooja vee kogusest elaniku poolt.
See hulk soojusenergiast, mis kulub tarbijale vajaliku temperatuuriga sooja vee hoidmiseks ja säilitamiseks, arvestatakse korteriühistus Kirsi 6/8 elamispinna kütmiseks vajaliku soojusenergia hulka. Selline arvestus on hästi märgatav kalendriaasta soojadel kuudel (mai-september), kui elamu reaalosade ja neile vastavate mõtteliste osade kütmist ei toimu. Sel perioodil tasuvad korteriomanikud täiendavalt mõõdikute alusel mõõdetava sooja vee hinnale ka nn kaudse kütte kulud (suveküte, tsirkulatsioon). Ekspertide hinnangu alusel on see tunduvalt suurem kui teoreetiliselt pakutud soojuskulu, arvutatuna kordajaga 1,3. Sooja tarbevee süsteem korterelamus Kirsi 6/8 on korraldatud ringlusega süsteemina. Sooja tarbevee ringlussüsteem tagab, et soe tarbevesi jõuab tarbijani vajaliku temperatuuriga hetkel, kui ta avab soojaveekraani korteris. Ringlussüsteemis on alati soojuskaod. Hageja esitab kostjale igakuiselt arved, millel kajastatakse kõik kulutused, mis tuleb korteriomanikel kanda. Kirje „kommunaalkulud" all kuulub korteriomaniku poolt tasumisele elektrikulu, küttekulu, prügiveo kulu, vee ja kanalisatsiooni kulu, vee soojendamise kulu ja üldkasutatava vee kulu. Kostja on tasunud arved kõikide positsioonide osas, välja arvatud positsioon „küttekulu".

[hekitee10]

Korteriomaniku ei ole koheldud ebaõiglaselt wiviani puhul. Sest KÜ koosolekuga pannakse kulutuste jaotamine paika. Enamuse tahe maksab!
Lahendus on kolida eramusse, kus on õigus vastuvõtta ühehäälselt kõik otsused. Kas kütta tühjana seisvat maja- las laguneb. Kas ukse lukku on ikka nii väga vaja parandada, kui sees ei ela. Kas maksan küttepuude tarnijale vähem, kui ühe radika maha keeran, sest küttepuude kulu jääb ikka samaks, kui teised radikad hakkavad kõvemini kütma, et kompenseerida ühe radika eemaldamist jne.