Korteri omanik on välismaalane ja juba üle poole aasta võlgu

[yamu660]

Tere.

Probleem selline, et korteri omanikuks on Belgia kodanik ja kuna ta ise Eestis ei viibi siis ei ole ka nõus maksma kom.kulusid st küte ja muu sinna juurde kuuluv. Praeguse seisuga on ta juba 9 kuud võlgu. Kui tema käest küsiti, et palun maksa ära siis ta arvas et ei pea maksma kuna ta ei ela siin. Ning siis ta teatas, et me ühendaks korteri küttesüsteemist välja ja esitaks arve temale. Kui teatasime talle, et anname võlale ametliku käigu, siis teatas tema, et andke ega Eesti seadused temale ei kehti ja talle ei saa midagi teha. 9 kuu raha on juba piisavalt suur summa 12 korteriga ühistule, seepärast pöördun ka Teie kui teadjamate inimeste poole siin foorumis. Millised oleks võimalused, et sellelt korteri omanikult raha välja nõuda? Kas on olnud kellegil sarnast kogemust?

Ette tänades ja vastuseid oodates:)

[pimeloom]

Lausa loomulikult kehtivad Eesti seadused ka temale. Ja lausa loomulikult on tarvis see võlg kohtusse anda.

[Heino]

Vaata kus on nahhaal selline. Või, et tema laseb liugu naabrite seljas

Enne kui kohtusse annate, tehke talle vähemalt ka kolm meeldetuletus kirja.

[pimeloom]

Jah, eks meeldeetuletuste tegemine oleks korrektne küll, aga minu arust ei huvita see auväärt kohust ega nõua nende tegemist ükski seadus. Või ma eksin?

[yamu660]

Kõige huvitavam on see, et Belgia kodanikel ei pidavat olema isikukoodi. Seega asi raskendatud, et teda kohtusse anda. Äkki on kellegil kogemusi veel jagada?

[k24]

Kui ühistu põhikiri/kodukord näevad ette meeldetuletusi/ettekirjutusi, siis peab neid muidugi tegema. Kiirmenetlusse anda see võlgnik igal juhul. Samas proovi oma belglasele selgeks teha, et kuna ta on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu, siis on Teil õigus kohtu kaudu nõudma hakata, et ta korteri võõrandaks - vt KOS § 14 lg 2 p 2.

[pimeloom]

Kõige huvitavam on see, et Belgia kodanikel ei pidavat olema isikukoodi. Seega asi raskendatud, et teda kohtusse anda. Äkki on kellegil kogemusi veel jagada?

Ega sel Belgia kodanikul Eesti elamisluba ei ole? Siis oleks tal Eesti isikukood ka olemas.

[yamu660]

Kahjuks pole jah tal eesti isikukoodi. Antud korteri omanik pole Eestis käinud 1,5 aastat vähemalt. Vahepeal elasid korteris tema endise elukaaslase ( eestlsest naine kellega ta enam koos ei ela) õde oma perega. Ka nende siin elamise ajast on üleval 3-4 kuu võlg. Millega kaasnevad ainult lubadused, et maksame jne. Oleks vist õigem kõik selle korteriga seotud võlad kokku liita ja saata Belgalasele kiri koos tõlgitud kohaga antud seadusest. KOS § 14 lg 2 p 2
Kas on kellegil ka selle kohtuga kogemusi kuna meil ka teine korter kes veel pikemat aega võlas? Kui kiiresti asjad liiguvad ja millised on olnud lahendused?
Ette tänades.

[Roland66]

Riigikohtu lahend 3-2-1-110-07.Teist lahendit ei leia. Kindlasti peab teil endeil olema KÜ paberid korras. Eelarve peab teil kindlasti olema, midu läheb väga raskeks. Vend võtab endale hea advokaadi ja oletegi kaotanud. Ennem vormistamist konsulteerige juristiga, kes aitab teil kõik dokumendid korrektselt vormistada. Minge EKYL-i kohalikku ürosee, uurige juristi kohta, kes ja kus ning jõudu ja jaksu. Paar aastat läheb kindlasti mööda kohtuid.

[pimeloom]

Kas on kellegil ka selle kohtuga kogemusi kuna meil ka teine korter kes veel pikemat aega võlas? Kui kiiresti asjad liiguvad ja millised on olnud lahendused?
Ette tänades.

Peale seda, kui Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja juurde loodi Maksekäsukeskus ja maksekäsu kiirmenetlusi hakati menetlema elektrooniliselt, liiguvad asjad normaalse kiirusega. Kõigepealt tehakse võlglasele makseettepanek ja seejärel, kui võlglane seda ei vaidlusta, maksekäsk. Maksekäsuga saate pöörduda kohtutäituri poole. Edasine sõltub juba sellest, kas võlglasel raha on, või mitte.

[yamu660]

Peale seda, kui Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja juurde loodi Maksekäsukeskus ja maksekäsu kiirmenetlusi hakati menetlema elektrooniliselt, liiguvad asjad normaalse kiirusega. Kõigepealt tehakse võlglasele makseettepanek ja seejärel, kui võlglane seda ei vaidlusta, maksekäsk. Maksekäsuga saate pöörduda kohtutäituri poole. Edasine sõltub juba sellest, kas võlglasel raha on, või mitte.[/quote]

Jah, seda on tehtud. Kuid võlglasele anti ikka ajaline maksegraafik, käis ja halas kohtutäituri juures, et neil väike laps jne. Kuid tegelikult on laps nende tütrel kes elab ka seal korteris, kokku elab neid 4-toalises 7-8 nägu. ( Korteri omanikuks on juba ennetades tehtud alaealine laps) Kuid kas see täitevorganite poole pöördumine pole mitte selleks, et inimeslt see raha kiiremini kätte saada? Ja kui neil raha poleks siis ei saaks pidu ka pidada iga päev! Algul ta pöördus juhatuse poole, et annaksime talle maksegraafiku. Millest juhatus keeldus sest igakuiselt kütte ja muude kom-de eest maksmine ongi ju nagu graafik, kindlaks kuupäevaks ju vaja tasuda. Tegu ka krooniliste võlglastega, eelmine võlg oli mitukümmend tuhat mis maksti kaa ära alles siis kui asi kohtus oli ja peale seda hakkas jälle kogunema.
Oodatud siis veel kogemusi ja ideesid!

[k24]

Siin pole muud, kui alustad hagimenetlust võõrandamiseks ehk KOS § 14 lg 2 p 2. Sel juhul vahet pole kas ta maksab vahepeal võla ära või mitte, ikka peab võõrandama, kui kohus Teile õiguse annab. Selle asjaga läheb kaua ja igal juhul soovitan advokaat võtta. EKÜL'i ülekoormatud juriste ma kahjuks soovitada ei saa.

[KYVALGA66]

Meil sama asi, omanik elab välismaal ja tagasi ei tule, algatasime kohtuasja sügisel 2006.a. Kohtutäituri juurde jõudis veebruar 2009. Oksjonile pandi alles dets. 2009. Huvilisi polnud, võlg kasvab, saaga jätkub. Kohtutäitur millegipärast venitas nii kaua, kuigi kogu aeg lubas asjaga tegeleda. Jõudu Teile.

[k24]

Ja mis täitur põhjenduseks toob ? Miks sa täiturit ei vaheta ?

[Heino]

Kas täituritel ei ole mitte ka mingisugused tähtajad, millest kinni pidada?

[yamu660]

Niisiis on asjad natuke liikunud selle nädalaga. Antud korter kus omanikuks välismaalane on leidnud endale ostuhuvilise (korter juba müügis aasta aega). Sellega peaks saama ka võignevusele lahenduse.
Teise korteriga, kus elavad kroonilised võlglased ja asi kohtutäituri käes on ka asjade liikumist näha. St, et nad olid kohtutäiturile mingit jura ajanud, sest kui ühistu esimees rääkis ära meie versiooni asjast siis oli konkreetne otsus, et mis paneme korteri alghinnaks ja läheb sundmüüki. Eile korteri omanikke sellest teavitades muutus omanik näost kaameks ja ütles, et eks pean siis kohtutäituriga ühendust võtma.
Ühesõnaga, tuleb ikka ühistu poolt ka kontrollida, et mis lubadusi on omanik täiturile andnud ja rääkida ühistupoolne versioon asjast, kuna alati ei pruugi omaniku ütlused tõesed olla.

Eks elame-näeme kuidas asjad edasi arenevad!

[yamu660]

Tere.
Annan ka teile teada asjade kulgemisest.
Niisiis, nende krooniliste võlglastega on asjad sedasi, et kohtutäituri poolt korter sundmüüki (oksjonile) paisatud. Ning hirmus, et saavad väga vähe raha siis on ka omanikud ise pannud korteri müüki. Ainult vahe hinnas, mis on ligi 4 kordne. Oksjon toimub 7 aprill kui õieti mäletan, seega on kogu protsess võtnud aega aasta algusest siiamaani. Oleks ka vast natuke kiiremini liikunud asjad aga võlglased aina lubasid täiturile raha jne. Niisiis, kui kõik hästi läheb ja keegi avastab enda jaoks vaikse ja looduskauni elukoha saame meie lahti võlglasest ja keegi soodsa korteri;) Loodame parimat.

[riivitst]

lugedes teemat mõningad soovitused. Kas korteriomanik on eestlane v välismaalane, elab ta siinmail või mitte. See kõik on suhteliselt ebaoluline.

KÜ seadus §13 lg. 4 korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.

Seega pole mingit juttu, et mina ei ela siin vms. Eesti territooriumil kehtivad EV seadused, ole sa rahvuselt kes sa oled. Iga korteri omanik on automaatselt KÜ liige (KÜ seadus §5 lg. 1)

Edasi täitemenetlus. Täituritele peate ise KÕVASTI pinda käima, pole midagi teha. Täitur teavitab teid kui sissenõudjat vaid enampakkumise väljakuulutamisest ja selle tulemusest. Aastate pikkuse praktika põhjalt soovitan seda, et minge kokkulepides eelnevalt täituribüroosse vastuvõtule ja teatage, et soovite toimikuga tutvuda. Küsigegi detailne ülevaade, mida on täitur teinud KÜ võlglasega ja mis ta veel teha saab. Unustage ära helistamised, sellest ei jää "märki" maha. Äärmisel juhul saatke mail (kohustus on teile vastata 30 päeva jooksul)

Enampakkumise ebaõnnestumisel nõudke kohe alghinna alandamist lubatud miinimumini ja seda mõistagi kirjalikult. Tahan lükata ümber vale arusaama, et täitur annab võlglasele maksegraafikut. Viimase saab anda ÜKSNES sissenõudja nõusolekul, selleks PEAB täitur teie poole pöörduma ja küsima vastavat nõusolekut. Te ei pea akstepteerima närust mõne saja kroonist makset kui võlg on mitukümmend tuhat.

Seejärel peab täitur vara müüki panema kuna maksegraafikut ei aktsepteerita. Müügil on reeglina siis mõtet kui korteril pole hüpoteeki. Kui aga on hüpoteek peab müügisumma võrduma pangajääk + KÜ'le võlg. Kui aga olukord selline, et pangajääk on suurem kui korteri mõistlik turuhind saab paraku pank kogu raha. KÜ ei saa midagi.
NB ! Täitur küsib ka sissenõudja arvamust enne enampakkumise väljakuulutamist. Seega tuleks vaadata mis on müüki pandava korteri mõistlik turuhind ja pakkuda see välja. Samas küsimusega pöördub täitur ka võlglase poole. Pool, kes vaidlustab peab pöörduma kohtusse, kust määratakse ekspert. Mõistagi viimase puhul tasub seonduvad kulud vaidlustaja. Minu kogemuses (kinnistuid müüdud ka alla turuhindade) võlgnikud pole asju vaidlustanud.