Head kogemuste jagajad,
Sooviks teie arvamusi ja kogemusi alljärgneval teemal.
On vaja teha ekspertiisi, mis tuvastaks hallituse esinemise allikat kortermaja ühes korteris. Kelle poole võiks pöörduda, et ekspertiisiakt/hinnang oleks ka kohtu poolt vastuvõetav? Internetis surfates ei leidnud sellist teenust osutavat firmat just eraldi korteri lõikes.. Kes üleüldse tegeleb hallitusega seotud ekspertiisidega? Äkki on soovitusi ka tervishoiu osas?
Ehitusekspertiis
Moderaator:Heino
Re: Ehitusekspertiis
vaata http://www.just.ee/47438 seal on kõik kohtu poolt tunnustatud ehituseksperdid. Kui juba asi kohtusse läheb, siis on kindlam kohe kohtu poolt tunustatud eksperdi poole pöörduda.
Eluruumidele esitatavad nõuded
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=846015
Siseõhk
Külmad eluruumid
Õhutemperatuuri määra eluruumis sätestab Vabariigi Valitsuse määrus Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine, kus on öeldud: “Õhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 .“
Kui see eluruumides nii ei ole, siis tuleks teada, et Eluruumidele esitatavad nõuded on kehtestatud Elamuseaduse alusel. Vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on aga elamu- ja kommunaalmajanduse korraldamine antud vallas või linnas kohalike omavalitsuste (mitte tervisekaitse) pädevuses. Kuid praktiliselt puudub ka kohalikul omavalitsusel eluruumide tingimuste üle järelevalveõigus, kuna tegemist on isikute omandi kasutamisega ehk eraomandiga. Kütteküsimus kuulub nende otsuste hulka, mis puudutavad asja (elamu) kasutamist ja majandamist ning neid lahendavad kaasomanikud ühiselt.
Elamu kasutamist ja majandamist reguleerivad (vastavalt sellele, milline on korterelamu majandamise vorm) Korteriühistuseadus või Hooneühistusseadus.
Korteriühistuseadus sätestab, et “Korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.”
Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu.
Korteriühistu kui juriidiline isik esindab korteriomanike huve ühiselt, mitte üksikuid korteriomanikke.
Samasugune regulatsioon on läbiv ka Hooneühistuseaduses veidi teises sõnastuses.
Kokkuvõtlikult öeldes tähendab see seda, et üldkoosolek ja juhatus on need organid, kes enamuse soovi arvestades organiseerivad ühistule vajaliku kütmise, vee- ja kanalisatsiooni jm.
Allikas: http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/siseohk.html
Eluruumidele esitatavad nõuded
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=846015
Siseõhk
Külmad eluruumid
Õhutemperatuuri määra eluruumis sätestab Vabariigi Valitsuse määrus Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine, kus on öeldud: “Õhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 .“
Kui see eluruumides nii ei ole, siis tuleks teada, et Eluruumidele esitatavad nõuded on kehtestatud Elamuseaduse alusel. Vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on aga elamu- ja kommunaalmajanduse korraldamine antud vallas või linnas kohalike omavalitsuste (mitte tervisekaitse) pädevuses. Kuid praktiliselt puudub ka kohalikul omavalitsusel eluruumide tingimuste üle järelevalveõigus, kuna tegemist on isikute omandi kasutamisega ehk eraomandiga. Kütteküsimus kuulub nende otsuste hulka, mis puudutavad asja (elamu) kasutamist ja majandamist ning neid lahendavad kaasomanikud ühiselt.
Elamu kasutamist ja majandamist reguleerivad (vastavalt sellele, milline on korterelamu majandamise vorm) Korteriühistuseadus või Hooneühistusseadus.
Korteriühistuseadus sätestab, et “Korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.”
Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu.
Korteriühistu kui juriidiline isik esindab korteriomanike huve ühiselt, mitte üksikuid korteriomanikke.
Samasugune regulatsioon on läbiv ka Hooneühistuseaduses veidi teises sõnastuses.
Kokkuvõtlikult öeldes tähendab see seda, et üldkoosolek ja juhatus on need organid, kes enamuse soovi arvestades organiseerivad ühistule vajaliku kütmise, vee- ja kanalisatsiooni jm.
Allikas: http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/siseohk.html
www.ekomliit.ee
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
KÜ - palju toredaid inimesi!
Vox populi vox Dei