Alternatiivküte

[Roland66]

Arendaks teemat seoses alternatiivküttega.
Tegin kolme maja küttearved äraja milline üllatus mind tabas! Kolmas maja on kolme trepikojaga, kuid alternatiivküttel on ainult kolm korterit. Maja üldpind on 2176,2. Kütte hind ruudu kohta 15,026 EEK (1MW 620 EEK). Siugtoru arvestus puudub s.t. vee soojendamiseks kulunud energia hulk lahutatakse küttest maha ja muu summa läheb küttele.

Maja nr 2: Köetavat pind on 997,19 m2 (üldpind 1450 m2). Koos alternatiividega. Alternatiivkorterite protsendid on alates 2,6-20. Meie maja küttearve ruudu kohta on 20,39 ilma siugtoruta. Tegin ümberarvestused, kõikidele alternatiividele panin 70% pinnast, kuna keegi ei küta. V.a. kaks korterit, kes kütavad enam vähem. Köetavat pinda tuli juurde 236,84 m2. Maja üldpind on ca 1450 m2. Õiglase protsendiga arvutades sain tulemuseks 16,37 EEK/m2. Natkene tuleb arvestada sellega, et meie maja on 2 tepikojaga, teine vaadeldav maja on kolme trepikojaga. Seega on otsaseinte suhe ühe korteri pinna ühiku kohta väiksem ja soojakadu ühe pinna ühiku kohta samuti väiksem. Mõlemad majad on võrdses olukorras, tulnud viimase aasta jooksul Tammiku Maja halduse alt meie halduse alla. Protsent 70%, mille on paljud insenerid välja käinud, tundub olevat õiglane.

Rahalise külje pealt on arvestus järgmine:

1 toal krt maksab alternatiivi eest lisaks peale ca 97,90
2 toal krt maksab alternatiivi eest lisaks peale ca 148,17
3 toal krt maksab alternatiivi eest lisaks peale ca 188,16

Kesküttega korterid maksavad alternatiivide eest kokku dets kuus 2778,60 EEK. Kolme toal korter saab humanitaar abi 64x6,13 võrdub 392 EEK per krt. 2-Toal krt seega 308,95 EEK ja 1-toal krt. 204,12.
Tegin arvutused kulunud MW korteri kohta. 1-toal krt 0,8846 MW, 2-toal krt 1,3389 MW, 3-toal krt 1,70 MW. Võtan maha nend ruudud ja seega peaks saama elektrienergia hulga, mida nad peaksid kulutama nt 3 toal krt. kütmiseks. Vaadeldav korter on kõige nö kokkuhoidlikum. Protsent on 6.
94% x1,7 3 toalise korteri poolt kulutatav energia kogus seega 1,598 MW peaks vaadeldav 3-toal krt kulutama el en. korrutades vajalik el en hulk hinnaga x1650 saame vastuseks 2636,70. Vastusele peame lisama KÜ-le makstud keskkütte eest veel 64,40 EEK. Kokku peaks vaadeldav korter maksma 2701,10 EEK. Kesküttega korter maksab kütte eest 1054,08 EEK. Matemaatika lihtne. Järeldus: elab meie kulul! Vaadeldava korteri el. arve kuus on ca 100 EEK Talvel. Mõnel rohkem, mõnel vähem, kuid keegi ei kuluta el. en rohkem, kui seda kulub tavaliseks koduseks tarbimiseks.

[Rain]

Soovitaks tutvuda ühe juhendmaterjaliga. Mõistliku tulemuse saamine eeldab tõsist arvutamist, kuid selles viidatakse 60 korteriliga maja näitel veidi väiksemale protsendile. Korteri lahkumisel üldisest küttesüsteemist leitakse arvutuse tulemusena, et korter peaks katma 33-37% senisest soojusvõimsusest sõltuvalt sellest, kas korterit läbivad torud on isoleeritud või mitte.

[Roland66]

See on sellel juhul, kui nad oma korterit kütavad. Kogu küsimus ongi selles, et keegi ei küta. Kas see on normaalne, et elektri eest maksab see tädike 100 EEK. Kui me maksime kütte eest oluliselt rohkem. 33% olen kursis ja neid meetodeid lugenud. Nenede korterite % n 2,6 kuni 9. Ja kõik väidavad, et nad on väga ökonoomsed. Kelle arvel? Minu eesmärk oli teema arendus. Paljud räägivad veel, et nad ju maksavad sam palju, kuid energia kandja hinnad on 2,5 korda erinevad ja seda elektri kahjuks. Kui kütta ausalt, kus kohast tuleb ökonoomia. Ainult naabrite arvelt, kes kütavad oma kortereid keskküttega. Lihtasalt juhtusid võrdsed majad, mida sai võrrelda. Kus ühes alternatiive 45-st 2, teises majas 30-st 10.

[Roland66]

Lisaks eelnevale. Olen lugenud läbi juhatusele esitatud soojuskoomuse jäägi arvutused. Paberitel on palju matemaatikat, peened valemid, millest lihtne inimene aru ei saa. Natukene süvenedes saad aru, et arvutatud on ainult korterist läbivate torude soojuskaod. Arvutamata on jäetud soojuskaod läbi otsaseinte, katuste, kaod keldris ja trepikodades. Mitmetes artikklites on autorid jäänud seisukohale, et ausa kütmise korral on alternatiivküttele üle läinud korteri osakaal ca 35%. Juhul, kui korterit ei kõeta, on protsent 70. Ma tegin arvutused lähtuvalt teisest majast, kus alternatiivküttele köetavaid kortereid on kolm. Ma üritasin läbi praktilise näite leida kinnitust faktile, et % määrad on õiglased. Kogu jutt alternatiivi odavusest on müüt ja elamine naabrite kulul, kes kütavad oma korterereid keskküttega.

[Roland66]

Mida veel tegin? Maja üldelekteri kulu oli võrreldes teiste samasuguste majadega pea kaks korda suurem. Otsisime, panime kirja voolumõõtjate näite, ei midagi. Kutsusume Energiast kohale kontrolli, et meie majas kaob üldelektrit, kuid ei suuda leida, kuhu ta kaob. Kahe trepikoja peale leiti kolm paari juhtmeid. Ühed neist old sätitud nii, et neid saaks ühendada trepikoja kommunaalvõrku. Juhtmed lõigatud, maja üldelektri kulu võiksem. Probleemist sai räägitud ühistu koosolekul, et nii ja naa, majas üldelektri kulu niiga suur. Ühe kapi uks oli tabaga kinn ja keegi ei teadnud, kus võti asub. Mingi hetk peale koosolekut ja enne kontrolli oli taba kadunud. Nagu nõiaväel suurenus korteris elektri kulu, mis saab sealt kapist voolu. See oli ka üks korteritest, kes kasutab alternatiivi.
Teiseks planeerisime pikalt ette temperatuuri mõõtmise alternatiivküttega korterites. Keerasime majas kütte maha. Imelikul kombel kütsid kõik korterid oma kortereid nii, et pole vähe. Kuid nad ei tea seda, et me nende arvestite näite vaatame. Arvestid asuvad trepikojas. Mitte ükski korter ei kasuta elektrit rohkem, kui seda on vaja valgustuseks, ja muuks tarbimiseks v.a. kütmiseks.
Temperatuur korterites oli 17-18 kraadi. Ühes korteris oli temp 20-21 kraadi. Välja on ehitamata kütte jaoks eraldi elektrivõrk, puuduvad statsionaarsed radiaatorid. Toas, mlle sein on trepikojaga ühine, ühes korteris sein hallitusest must, tapeet maha tulnud jne.
Päev hiljem helistas üks korteriomanikest ja ütles, et tema palsma TV kõrbes öösel läbi. Küsisin elektrikute käest, milles võib olla asi? Vastus: liiga suur koormus liinil, kuskil null ei ana ühendust. Kõik see on tingitud sellest, et majja projekteeritud elektrisüsteem on ettenähtud kommunaal tarbimiseks aga mitte kütteks.