Individuaalne küttearvestus

[harry100]

Esimene kuu siis ind.küttearvestusega ja on nii rahulolevaid kui kirujaid elanikke.Probleem nüüd selles,et kellel projekti järgi suuremad radikad ja kellel on välissein,maksavad teistest kõvasti rohkem.Seesmised korterid aga rahulolevad.(9korruseline maja kahe sissekäiguga).Kas on kellelgi suuremad kogemused selles vallas,kes annaks nõu ?kuidas arvestate teie,kellel arvestid, erinevate korruste kortereid?milline peaks olema koefitsent?

[leammj]

Kui on maja soojustamata.
Tee 50/50-le. See oleks aus külgmistele kui ka ülemiste ja alumiste korterite suhtes. On olemas mingi ülemiste ja külgmiste eriarvestus. Oleneb kelle poolt on paigaldatud see süsteem. Neid nüüd on mitmeid. MESA on esmesi panijaid. Mul pani Küttemaailm ja teisele majale MESA.Mõlemad arvestavad erinevalt. Ega kõik tõesti ei ole rahul. Eriti otsa korterid. Sul on 9-sa kordne, Mul on 4- kordne. ja2-he sissekäiguga. Tellismaja.

[hekitee10]

Arusaamatu kuidas makstakse korterelamus individuaalarvestite järgi ainult. Seal peaks ikka spetsialist enne arvestama hakkamist koefitsendid paika panema. Otsaseina korteri omanikud kütavad keskmiseid kortereid, seda peaks arvestama.

[Roland66]

Ei saa mitte vaiki olla!
Tooksin teile ühe õpetatud mehe artikkli ajakirjast Ehituskaar, lugege läbi ja tehke omad järeldused. Artikkel on lisatud peale minu üllitist.
Kohtla-Järve linn on viimased 15 aastat propageerinud ja kasutanud individuaalset kütet nö alternatiivkütte näol. Tulemust võime 10-15 aasta pärast näha. Omalt poolt lisan seda, et alternatiivid ei küta oma korterit e. hoiavad kokku, aga kelle arvelt?

Kuidas soovite arvutada soojuskadusid, mida peavad kandma otsakorterid, viimaste ja esimeste korruste korterid, korterid, kelle sein puutub kokku koridori seinaga? Meie majades nt. 1- toalised korteritel on kõige väiksem suhteline osa korteri ja koridori seinaga kokkupuude. MIks ma seda rõhutan, kuna meie trepikoda ei pea sooja ja koridori sein toas on väga külm.

Seminaril üks tädike rääkis, et sisteem pidavat maksma vististi 60 korteriga majale (20 1 toalist, 20 2 toalist ja 20 3 toalist krt) 250.000 EEK, lisaks iga aasta teenindamise eest ca 25000 EEK. Siit küsimus, kas selline kulu õigustab ennast? Palju sooja kokku hoitakse? Müügimehed räägivad ilusat juttu, et kütte eest maksate talvel ca 10-15% vähem, kuid ei mainita seda, et süsteemi ehitamiseks on võetud laen, mis vajab tagasi maksmist. Küttelt hoiame kokku ca 15%, kuid laenu maksame 12 kuud aastas ja kaks korda rohkem, kui kokkuhoid. Ehk teisisõnu nii, küttelt 4 EEK/m2 poole aasta jooksul, pangale maksame 12 kuud ja 8 EEK/m2. Näide on piltlik, kuid millist ekonoomi me same ja kas saame, ei räägi keegi. Ainus jutt, mis me kuuleme on see, et küttearved on väiksemad. Kes seda juttu räägid ninge oma tooteid reklaamivad? Ikka need, kes seda müüvad. See on järjekordene inimeste hullutamine, varsti ei saa enam pangast laenugi, kui pole toda peent sisteemi korteris. Soomes ringi liiunud, ei ole näinud, ega kuulnud tollest midagi. Võib öelda nii: Üks tont käib ringi mööda korteriühistuid. Palju süsteem maksab ja süsteemi töös hoidmine maksab, ei räägi keegi. Lugesin kommentaare seoses individuaalse küttearvestamise kohta, vahed pidavat olema kuni 10 korda. Kui keegi soovib indivuduaalselt kütet arvestada, ostku endale maja ja arvestagu niii et pole vähe. Või pangu oma korter põllule ja kütku individuaalselt, kas tuleb kokkuhoid?

Lisan väljavõtte kommantaarist: Mis puutub aga iga korteri sooja eraldi mõõtmisse, siis selle koha pealt mul järgmine jutt. Heal tuttaval on ämmal-äial sarnane süsteem kortermajas olemas. Igal radikal andurid peal, mis mõõdavad kasutatud sooja hulka. Äi ja ämm pidid iganes rahul olema. Pidi raha kokku hoidma. Samas lipsas suust välja ka jutt, et neis tubades, kus ei elata (korter vanast ajast suur, kui lapsed veel kodus olid) keeratakse radika kraan kinni. Vesi ei liigu ja raha ei lähe. Aga oletan et teisel pool seina oleval korteril tekib sellevõrra suurem soojatarve, kuna soojusel on selline omadus, et läheb sinna, kus madalam temperatuur. Ütle oma arvamus asjast.

Individuaalne soojuskulu mõõtur on seadustatud petmine
KALLE AAMISEPP sept 2001
http://www.ehituskaar.ee/?op=art&id=231&page=1

Kütte eest makstava raha vähendamise kattevarjus on kavalad ärimehed leidnud uue mooduse kergeusklikelt inimestelt raha väljapetmiseks. Idee on iseenesest ju ahvatlev - elada veidi jahedamas toas ja maksta kütte eest ka vastavalt vähem !
Et seda saavutada, on vaja tulevikus suurt rahalist kokkuhoidu tõotavale firmale mitmed tuhanded kroonid kohe praegu välja laduda ja lasta paigaldada radiaatorite ette torudele reguleerventiilid (kui neid seal veel ei ole) ja radiaatoritele endile panna külge individuaalsed küttekulu mõõturid (allokaatorid). Kütte eest maksmine toimubki siis juba mõõturi näitude alusel.

Seejuures kangekaelselt ei taheta arvestada sellega, et individuaalne soojuskulu mõõtur mõõdab ainult seda soojushulka, mida saadakse otse küttesüsteemist ja jätab arvestamata soojuse, mis kandub üle kõrvalkorteritest. See ülekanne on aga otsustava tähtsusega.
Sellest on mitmel korral kirjutatud "Keskkonnatehnikas", näiteks Urmas Saksakulmu ja Tõnu Kasikovi artiklites (vastavalt 1/2000 ja 3/2001), kuid ikka väidetakse, et küll see allokaator ikka aitab soojust kokku hoida.

Et mitte olla üldsõnaline, tuleb korteritevaheline soojusülekanne panna arvude keelde konkreetse näite varal.

1) Vaatleme 9.korruselise tüüpelamu 5.korrusel asuvat 3-toalist korterit köetava pinnaga 66 m2. Elamus hoitakse sisetemperatuuri +21oC, kütte eest tasutakse vastavalt täisautomatiseeritud soojussõlmes asuva soojusmõõturi näidule. Kaugkütte tariif 1MW =366 kr.

Lahutatakse kulu soojaveevarustusele ( on olemas soojavee kulumõõtja) ja ülejäänud osa jagatakse kõigi korterite vahel vastavalt iga korteri köetavale pinnale. Nii on küttearve kroonides otsesõltuvuses korteri kütteks kulutatud soojusehulgaga.

Detsembris, jaanuaris ja veebruaris on 3-toalise 66 m2 korteri küttearve olnud 640 kr kuus.

2) Langetades eelpoolnimetatud korteris sisetemperatuuri kas +18o või
+16o-ni ( temperatuur võib ka ise langeda elamu küttesüsteemi korrastamatuse tõttu ), oleks temperatuurivahe nii ülal kui ka allasuvate korteritega võrreldes vastavalt 3o või 5o. Vahelaed on soojustamata, soojusjuhtivuse koefitsient U= 2,0 W/m2 x oC. Järelikult voolab ühe kuu jooksul nii ülalt kui ka alt madalama sisetemperatuuriga korterisse soojust:

a) +18o puhul Q18=3 x 2 x 2 x 66 x 24 x 30 = 570240 Wh = 0,57 MWh ehk
0,57 x 366 = 208 krooni eest
b) +16o puhul Q16=5 x 2 x 2 x 66 x 24 x 30 = 950400 Wh = 0,95 MWh ehk
0,95 x 366 = 348 krooni eest

3) Arvestades välistemperatuuriks kütteperioodi keskmise temperatuuri tk=0oC ja teades, et küttearve peaks sõltuma otseselt sisetemperatuurist, peaks madalama sisetemperatuuriga korteri kuine küttearve olema väiksem kui ülal ja allolevatel korteritel, ja nimelt:

a) +18o puhul 640x18/21 = 548 krooni
b) +16o puhul 640x16/21 = 488 krooni

4) Sellist küttearve vähendamist ka mõnel juhul rakendatakse ja siis ei ole kriteeriumiks mitte küttekehadest saadav soojus, vaid nimelt ruumi tegelik sisetemperatuur.
5) Kui aga paigaldada elamus kõigile radiaatoritele individuaalsed soojuskulu mõõturid, saab korteris temperatuuri alandada, piirates soojuse võtmist küttesüsteemist ja maksta kütte eest ainult allokaatori näidu alusel. Et allokaator aga naaberkorteritest tulevat soojushulka ei registreeri, siis on allokaatori järgi vajalik tasuda:

a) +18o puhul 548 - 208 = 346 kr ehk 65% tegelikust kulust
b) +16o puhul 488 - 348 = 140 kr ehk 29% tegelikust kulust!

Edasi arutletes näeme, et kui korteris kütte täiesti välja lülitada (allokaatori näit null ), hoiavad naaberkorterid vaadeldava korteri sisetemperatuuri +14o…+15o vahemikus! Natuke jahe, aga maksta kütte eest ka ei ole vaja.

6) Samal ajal aga tõuseb allokaatorite kasutamisel tunduvalt naaberkorterite ehk nn. doonorkorterite küttearve, kus kumbki korter peab alandatud sisetemperatuuriga korterile peale maksma vastavalt temperatuuri alandamisele:

a) +18oC puhul 208/2 = 104 krooni, kokku küttearve 640 + 104 = 744 krooni ehk 116% tegelikust tarbimisest.
b) +16oC puhul 348/2 = 174 krooni, kokku küttearve 640 + 174 = 814 kr ehk 127% tegelikust tarbimisest.

7) Mitte milgil määral ei saa siin olukorda muuta ei paranduskoefitsientide ega muutuva ja muutumatu osa kasutamine. Ei ole ju mõtet teha muutumatu osa 100%-liseks!

Kas siis üldse ei olegi võimalik suure maja ühes korteris sisetemperatuuri alandada? On küll võimalik, aga maksta tuleb ikka nii, nagu kõik teisedki.

Kui fantaseerida, et paigaldame korteri igasse tuppa termograafi ja hiljem püüame tulemusi analüüsida või hoopis installeerime elektroonse aastaringse sisetemperatuuri registreerimissüsteemi, siis võib julgelt õelda, et kulud ületavad sadu
(või tuhandeid kordi tulusid).

Asi on ju selles, et küttesüsteemi puhul on tegemist ühe, kõiki kortereid haarava tervikuga, mille ühe osa ala- või ülefunktsioneerimist saab tuvastada ainult võrdluses teiste osadega. Nii tuleks sisetemperatuuri jälgimissüsteem paigaldada iga korteri igase tuppa! Selleni me veel jõudnud ei ole ja ega niipea jõuagi.

9) Kui keegi aga siiski tahab oma korteri elamu küttesüsteemist välja lülitada (milleks küll mitte keegi luba anda ei saa), siis peaks ta isoleerima oma korteri laed ja põrandad min. 200 mm paksuselt kivivillaga, et takistada soojusülekannet naaberkorteritest. Mis jääb järele? 1,9-2,0 m kõrgune koobas.

11) Ainuke võimalus raha kokku hoida on küttesüsteem korralikult välja reguleerida, vältida ülekütmist, soojustada elamu piirdeid jne. Võiks ka mõtelda kaugküttest loobumist ja ehitada igasse majja oma, gaasil (praegu ainus reaalne alternatiivkütus) töötav katlamaja. Peale tasuvusaja ( 5a ) möödumist võib siis kütte eest ehk vähem maksma hakata (kui gaasi hind vahepeal tõusnud ei ole).

10) Individuaalsed soojuskulu mõõturid või jaoturid või allokaatorid on kõige ehtsam kergeusklike petmine ja nende kasutamine tuleb seadusandlikult keelata. Väited, et neid kasutatakse edukalt Saksamaal ja ei tea kus veel mujal, võib ju tõsi olla, kuid osavad ärimehed on ju ka eskimotele külmkappe müünud ja Saharasse liiva eksportinud.

[ergon]

tead see on nii vana ja haige jutt, et anna kannatust. Raadio ja televisioon olid ka peale nende leiutamist saadanast ja ei pidavat mitte midagi ühskonnale andma. Hobuste asendamisele traktoritega oldi ka meeletult vastu. Mind isiklikult häirib väga selline stagneerunud mõtteviis.

Kortermajas tuleb luua võimalikult võrdsed tingimused ning see järel maksvad kõik vastvalt oma soojalembusele. Enne oli nagu mõisa köis, pole mõtet kokku hoida nagu nii kõik maksvad võrdselt ja palavuse korral tehti lihtsalt aknad lahti. Võiks ju poes ka tasuda keskmise ostukorvi maksumuse järgi, sõltumata sellest mis sul seal on?

Meil vähenes elamu küttekulu 15% peale indiviuduaalse mõõtesüsteemi rakendamist hoolimata sellest, et keskmine välistemperatuur 3 kraadi madalam. Võrdlesin kuu enne ja kuu peale kasutuselevõttu. Rahaliselt oli see 15 000 krooni ja seega ühe kuuga teenis see süsteem 8% oma maksumusest tagasi.

Lisan ka vastava graafiku.

[Roland66]

Kuids sa lahendad nende koterite probleemid, kes asuvab viimastel korrustel, kelle üks sein on maja otsasein? Milline on protsentuaalne osakaal üldkuludest?

Ennem, kui panite individuaalse küttearvestuse süsteemi, renoveerisite kogu küttesüsteemi, fassaadi, trepikojas vahetasite aknad ja uksed, isoleeisite torud, vahetasite vana soojasõlme kaasaegse vastu, sama soojavee soojendamise süsteemiga? Millised tööd tegite ennem maja soojapidavuse parandamiseks? Vastusest saan ma aru, et on kokkuhoid, kuid mille arvetl, millega võrdlesite?

[ergon]

JAH on vastus Sinu kõikidele küsimusele. Mille arvelt kokkuhoid? Muidugi väiksema maja energiatarbe arvelt. Milles siis veel, väiksema CO2 emissiooni eest või?

[Roland66]

Siin ju fassaad tehtud, muidugi on ekonoomia, kuid ma ei paneks seda individuaalse küttearvestite arvele, pigem ikka fassaadi soojustamise arvele. Kui sa kogu renoveerimisele kulutatud raha kokku liidad ja maksad pangale laenu iga kuu, palju kokku hoidsid, kas tasub ära? Ma lõin ma majale arvud kokku, et ikka väga ei tasu.

Kuidas maja renoveerisite, kas projekteerisite tööd ja arvutused fassaadile koostasite. Fassaadi soojustamine on iga ühe otsustada, kuid ma väga kahtlen, et individuaalne küttearvestamine aitas raha kokku hoida. Palju teil jaanuaris küte ruudule tuli?

[ergon]

Meil oli kokkuhoid juba enne fassaadi soojustamist. Individuaalset arvestust kasutasime juba aasta enne soojustamist ja kokkuhoid tuli juba siis nagu ma om aeelmises postis välja tõin, sest see distsiplineerib inimesi. Anna inimsele võimalus kokku hoida ja ta teeb seda. Seni kuni seda võimalust ei ole, on kõigil savi.

Oled Sa kokku aruvutanud palju Sa säästad enne kui maja kokku kukkub? Sest nii juhtub kui sa midagi ei tee. Kaua sa remondid vana autot enne kui see päris laiali laguneb?
Siin on kaks teed: kas sa teed oma eluaseme paremaks või mitte, ongi kogu loogika. Indiviuduaalne mõõtesüsteem on ennast juba ära tasunud. Edasi naudime täpset küttekulude jaotust. Jaanuari küttekulud ruutmeetri kohta ollid 22 krooni.
Kõik tööd teostati vastavalt energiaauditi tulemustele ning telliti ka projektid, sest ilma ei saa.

[lasnakas]

Me võrdleme oma maja täpselt samasuguse majaga, mis 2 aastat tagasi soojustati. Neil oli jaanuaris küte 22,7 m2, meil soojustamata majas 22,6 m2. Mõlemal majal on ühesugune kaugküttesüsteem, radiaatorid vahetamata, temperatuur korterites 21-23 kraadi. Peale välise ilu ei näe nagu miskit vahet. Võib-olla asi selles, et meil on vuuke üksjagu parandatud, korralikud uksed-aknad ees, maja ei lase enam külma õhku sisse.
Ma arvan, et radikate vahetusega väheneks küttekulu meil kindlasti, sest küte on kallis ja paljud keeraksid küttekraanid lihtsalt kinni ning ega siis teisedki naaberkortereid kütta taha, külmetavad kõik solidaarselt.

[Roland66]

[quote="lasnakas"]Me võrdleme oma maja täpselt samasuguse majaga, mis 2 aastat tagasi soojustati. Neil oli jaanuaris küte 22,7 m2, meil soojustamata majas 22,6 m2. Mõlemal majal on ühesugune kaugküttesüsteem, radiaatorid vahetamata, temperatuur korterites 21-23 kraadi.

Palju teil MW maksab? Muidu jutt õige.

[lasnakas]

Tallinna Küte, hinnad alltoodud graafikus kuude kaupa. Jaanuaris 2010 oli 945,20 kr/MWH (koos röövelliku käibemaksuga 20%), märtsis hind tõuseb.
http://www.soojus.ee/kyte/index.php?leht=152:3

[hekitee10]

Pooldan ka siiski Rolandi arvamust.
Kindel see, et arvestite paigaldamisel küttekulud vähenevad, kuna paljud inimesed palavuse korral tuulutavad lihtsalt tube, selle asemel, et keerata radika ventiili koomale. ning kui ruttu ennast õigustab 100 000 eegune investeering? Meie radikatel saab kütte praegu vist +6 peale keerata. (Arendaja jutu järgi.) Juhul, kui kunagi meie majas võetakse käsile individuaal arvestus, siis kindlasti üritan ka läbi pressida nõuet, et ventiile saab reguleerida miinimumi ca +15 peale. naaber sõidab kuuks ajaks karmi pakasega ära- keerab miinimumi temperatuuri +6 peale ja kuna korterite vahelistel seintel termoisolatsioon praktiliselt puudub, siis maksavad need nii, et mühiseb.
Inimesi tuleb teadvustada energia kokkuhoiust ja leida ka muid lahendusi. Soojustus, aknad, uksed, katus, ventilatsioon jne.

[hekitee10]

Meil 1167,804 EEK/MWh ja kulu jaanuaris 29,304EEK/m2

[ergon]

Lasnakas,ma lihtsalt ei usu sinu juttu. Kõiki aspekte arvesse võttes ei ole võimalik, et soojustatakse maja ja see ei anna mitte mingisugust efekti võrreldes samasuguse soojustamata majaga. SEE ei ole võimalik ei füüsikaliselt ega ka loogiliselt.

[ergon]

Hekitee: kui me võrdleme meie ja sinu maja küttekulu, siis me hoidsime selles kuus kokku võrreldes sinu majaga 27800 krooni.

[hekitee10]

Kas kütte hinna arvelt või millegi muu arvelt?

[ergon]

onMinu kulu oli 22, sinul 29,3. Vahe korrutan maja ruutmeetrite arvuga ja saangi säästu.

[hekitee10]

Palju MWh maksis? Kui 945,20EEK/MWh siis hinnavahe 19,1%. Ning m2 hinnavahe jääb ruutmeetri pealt ca 7% ergoni kasuks. ca 1,70 EEK
Individuaal arvestite paigaldus ergoni majaga võrreldes tasuks ära 27,6 kuuga kütteperjoodil. Päris mitu aastat tuleb lisaks veel kuu tasud jne. Võibolla mõttekäik liiga segane ja arvutused samuti.

[ergon]

Olen samuti Tallinna kütte klient.

[Roland66]

Tähtis ei ole teada, milline summa kulub ruudule, vaid kulutatud energiahulk ehk KW ühele ruudule. Hinnad keskküttele on regiooniti erinevad.

[harry100]

Meil küte 945 eek/mwh ja maja keskmine 27,70kr/m²(õismäel).küte jagatud siis 40% üld ja 60% arvestitele.m² hinnad korterites on 15kr/m² - 39kr/m².ise mahun sinna keskmise hulka ja korteri soojus 20-21 kraadi.otsaseinad/katus soojustatud.

[Roland66]

O tempera o mores!

Millistes korterites on küttekulu 39 EEK/m2, millistes 15 EEK/m2? Millest on tingitud selline kõikumine, kas keegi ei ole pöördunud veel kohusse või tarbijkaitsesse? Huvitav oleks teada, kas kõige kõrgema ja kõige madalama hinnaga korterid on naabrid või asuvad kusagil servas. Ajakirjandusest inseneride artikklites on kõlama jäänud seisukoht, et suhe peaks olema 80/20, maks 70/30. Lugesin üht kohtuotsust, et korraga läks ühes majas üle alternatiivküttele (ehk individuaalsele küttearvestusele) pool maja, kusjuures maja küttekulu ei vähenenud, vaid kogu kulu jaotati nende korterite vahel, kes kütavad oma kortereid keskküttega. Kas neis korterites oli külmade ilmadega 18 kraadi sooja. Peaks olema termostaadid, mida ei saa reguleerida alla 19 kraadi, muidu läheb vastuollu eluruumile kehtestatud normile, kus minimaalne temperatuur eluruumis peab olema 18. 19 kraadi selle pärast, et andur mõõdab temperatuuri radiaatori juures, kuid temperatur peab olema kogu korteris ca 18 kraadi. Nendel, kel on minimaalne tasu, kas nad ise ka midagi kulutasid peale üldkulu? Palju süsteem korteri kohta maksis, millised on igaastased kulud, kui tihti peab neid taatlema, on nad üldse taadeldud ja heaks kiidetud kompententse organi poolt? Ma siiski tugineksin oma mõtetes ning väljaütlemistes väidetele, mis on toodud artikklis. Pane see kõige ökonoomsem korter põllule, kas siis ka on tal 15 EEK/m2?

[harry100]

kõikumine tulenebki sellest.kes armastab külmemat kes soojemat korterit.väiksem kulutaja oli ühetoaline ja kulud olid tal 50:50

[Roland66]

1 kraad temperatuuri tõstmist võrdub küttekulude kasv 5%, kui vahe on 4 kraadi, ei tohiks vahe olla üle 20% eeldusel, et tal on toas 18 kraadi. Sellised vahed on ebaloogilised ja ebaõiglased.