Veearvesti ja vee ülekulu.

[yamu660]

Asi nimelt selline, et vee "kadumine" on meeletult suur kui võrrelda maja üldmõõturit ja kõik korterite andmed kokku. Kadu on umbes 15-20 m3 kuus. Majas 12 korterit kus 2 ei elata suvel. Osadel korteritel veemõõtjad 7-8 aastat vanad. Kas võib olla, et vanad mõõtjad ei fikseeri enam vee liikumist ja sellest ka suur kadu. Tekkis ka küsimus, et kes peaks korvama selle nn "kadunud "vee? Kas jagatakse kõigi vahel või siis nende vahel kelle mõõtjad pole taadeldud?

Ootan vastukaja inimestelt kelle sellise probleemiga kokkupuudet olnud ja kõikidelt teistelt kaa kellel häid ideesid!

[katsj16]

Olen ise ühistu juht ja meil on ka probleem veeülekuluga ning meil on 10 korteriga maja.Sai vahetatud kõikidel korteritel veemõõtjad ja vähenes veekadu ainult natuke.Enne oli meil pool arvest veekadu siis hetkel tuleb igalühel kuskil 1-2 kanti korteri peale.Asi on selles, et tegelikult need veemõõtjad pole nii täpsed kui on veevärgil.Kodumõõtjad ei fikseeri veenirinat ja loomulikult tuleb ka vahe sisse näitude teatamisest.Juhul kui wc pott on vana ja niriseb sealt natuke läbi siis kodu mõõtja seda ei mõõda.Kindlasti mõtled ,et kadu ikka väga suur siis toon siinkohal hea näite: (tegemist ka wc potiga)veelukustus süsteem ei sulgunud korralikult ja loomulikult jäi vesi jooksma ning ööga jooksis vett läbi kuskil 12kanti.Ja seda on juhtunud veel kui jäi jooksma ja samuti üle kümne kandi tuli kokku.Ning terve kuupeale pole seda tegelikult üldse meeletult palju.

Aga kindlasti soovitan nii vanad veemõõtjad välja vahetada.Vaadake, mis siis juhtub.

[Heino]

* Vastavalt majandusministri määrusele on vaja veearvesteid taadelda iga viie aasta tagant. Seega kui viimasest taatlemisest on möödas enam kui viis aastat, peaksite te veekulu arvestama nendele korteritele üldistel alustel.
* Tänapäeva arvestid fikseerivad reeglina ka kõige väiksema nirisemise.
* Vee üldkulu jagatakse vastavalt üldkoosoleku otsusele (kui see on) või siis tavapäraseks saanud korteriomandite ruutmeetrite järgi.
* Hangi infot juurde, http://www.korteriyhistuabi.com/ky/Forums/search.html kasutades otsingusõna "tepso".

[tull6]

Meil 38 krt.majas oli ka kunagi üldvett hirm palju, nüüd hiljem saan öelda,et juhatuse ettepanekul üldkoosoleku otsusega kehtestati kord vee arvestamisel mis toimib tänaseni;
1. anti tähtaeg iga korteri taatlemis dokumendi (vastava firma poolt)esitamiseks
2. kes ei esitanud dokumenti või ei esita näitu etteantud kuupäevaks toimub üldvee jagamine nende korterite vahel (p2 pani pani nn. laisemaid kortereid tegutsema)

Muidugi tuleb esialgu, vast läks paar kuud, näidata kindlameelsust ja võtta vastu igat liiki emotsioone. Ja ka üldine taatlemine lööb esiti vee arvestuse sassi aga see n.ö loksub normi. Üldvesi tekib ehk 4x aastas arve peale.aga see on reaalne.

P.S laekunud taatlus andmed pandi tabelisse tulevasteks aegadeks,sest taaatlemisel on tähtaeg.

[Heino]

Kahju, et korteriomanikud teavad ainult oma õigusi aga mitte oma kohustusi.

[k24]

Vaata nt seda teemat: http://www.korteriyhistuabi.com/ky/Foru ... .html#7565

[Andrew]

* Vastavalt majandusministri määrusele on vaja veearvesteid taadelda iga viie aasta tagant. Seega kui viimasest taatlemisest on möödas enam kui viis aastat, peaksite te veekulu arvestama nendele korteritele üldistel alustel.
* Tänapäeva arvestid fikseerivad reeglina ka kõige väiksema nirisemise.
* Vee üldkulu jagatakse vastavalt üldkoosoleku otsusele (kui see on) või siis tavapäraseks saanud korteriomandite ruutmeetrite järgi.
* Hangi infot juurde, http://www.korteriyhistuabi.com/ky/Forums/search.html kasutades otsingusõna "tepso".

Minu teada kehtiva Mõõteseaduse kohaselt tuleb alates 1. maist 2004. a veearvesteid nende täpsuse kontrollimiseks taadelda iga kahe aasta tagant.

[Andrew]

Leidsin sellised harivad lingid:

http://www.tepso.ee/failid/probleem12.pdf

http://www.tepso.ee/index.php?leht=38

[aivart]

Meie majas 22 korterit. 2 aasta jooksul on olnud 2 kuud kus veekulu ei lähe kokku (vastavalt 32 m3 ja 14 m3). Mõlemal korral võtsime ühe kindla kuupäeva ja tegime kontrolli kõikides korterites - tulemus oli ühene- mõned korterid olid pikema perioodi jooksul teatanud valenäidud ja 2 korteris rikkis veemõõtjad. Süüdlased tasusid vahe.
Korras veemõõtjate puhul on meie majas tulemus - üldmõõtja ja korterite mõõtjate summa vahe positiivne ca. 0,5 m3...1 m3 (korterite mõõtjate summa suurem kui üldmõõtja näit).
Alati on ka võimalus et üldmõõtja valetab, kuid seda on keeruline tõestada - üldjuhul kuulub mõõtja tarnijale (ehk vastav veefirma) ja kui esitada neile probleem siis nad lihtsalt tulevad ja vahetavad mõõtja (ise ei tohi plomme maha võtta et mõõtjat kontrolli viia) ja kipu esitama mõõtja kontrolli tulemusi.

[Thom]

Meie majas on 89 korterit ja igakuine vee ülekulu on keskmiselt 60m3. Ja seni polegi head lahendust leidnud.
Üldkoosoleku otsusega läheb see jagamisele m2 põhiselt.

Oleme mõelnud püstakutesse lisamõõtjad panna, aga praktika on teistel näidanud, et sellest pole kasu.
Nüüd on plaanis kõikide mõõtjad üle vaadata ning võrrelda esitatud näitudega. Aga siin on meie jaoks SUUR probleem - osad korteriomanikud keelduvad juhatust sisse laskma põhjendusega, et see on nende valdus ja meil pole mingit õigust. Seega, kui juba paar korterit kontrollimata jääb, siis ei saa häid kokkuvõtteid teha.
Kas siin osas aitab mingi seadusepügal? Ühes keldri-teemas oli viide mingile lõigule, et KÜ majandamist ei tohi takistada ja see nagu kuuluks selle järgi.

[tull6]

=Aga siin on meie jaoks SUUR probleem - osad korteriomanikud keelduvad juhatust sisse laskma =see probleem saaks edukalt lahendatud kodukorras.
P. Ühistu liige on kohustatud ;
ettenähtud korras taatlema veemõõtja. Kui ei ole seda tehtud mis siis juhtub........?
P. ei või teha takistusi juhatuse poolt läbiviidavale kontrollile .......... jne.

[aivart]

"Aga siin on meie jaoks SUUR probleem - osad korteriomanikud keelduvad juhatust sisse laskma"
Sellist asja võib-olla aitab lahendada ka juhatuse koosoleku otsus näit. veemõõtjate näidu kontrolli mittelubavatele/-teatavatele KÜ liikmetele hakkab iga kuu arvele tulema mingi n.kogus veetarbimist (mitte mõõtja näidu järgi). Kui ikka iga kuu peab maksma näit. 10 m3 külma ja 5 m3 sooja vee eest, siis võib-olla lubatakse ka korterisse sisse KÜ juhatuse liikmeid veemõõtja näite kontrollima.
Muidugi peab KÜ juhatuse koosoleku protokolli igale KÜ liikmele kätte toimetama, aga kui 10 päeva möödunud ja keegi ei vaidlusta juhatuse otsust, siis võib trahvina määratud veekogused arvetele lisada.

[Thom]

Kas piisab juhatuse koosoleku otsusest või peaks see olema ikkagi üldkoosoleku otsus? Juhatus ju iseseisvalt ei või mingeid trahve ja lisatasusid määrata.
Kodukorda meil hetkel veel pole, aga see on mõttes küll. Ning see on hea mõte, et seal see ära määrata. Kuna kodukord vist käib põhikirja juurde, siis kas selle esmaseks vastuvõtmiseks tuleb ka üle poole KÜ elanike hääl saada ÜK-l?
Kuid tegelikult, kuna eraomand on püha ja puutumatu, kas siis ikka mingi KÜ sisekord saab kohustada kedagi lubama sinna võõraid siseneda? Kui isegi politsei ei saa ilma vastava orderita korterisse siseneda, siis mingile KÜ kodukorrale viidates seda teha... jõujooned tunduvad paigast ära olevat.

[tull6]

KÜ on loodud omanike ühiste huvide majandamiseks ja kodukord ei ole põhikirja osa. Kodukord võetakse vastu ühiselt ÜK otsusega ja on siis kõigile täitmiseks. Ei maksa nii hirm jäik olla.

[aivart]

Siin üks link põhikirja näidisega - p.3.2-15) kus on märgitud ühistu liikme kohustusena lubada oma korterisse KÜ liiget koos spetsialistidega rikete kõrvaldamiseks, samamoodi võib panna põhikirja ka veemõõtjate kontrolli.

http://www.just.ee/15602

[pimeloom]

Kas piisab juhatuse koosoleku otsusest või peaks see olema ikkagi üldkoosoleku otsus? Juhatus ju iseseisvalt ei või mingeid trahve ja lisatasusid määrata.

Trahvide määramise õigust ei ole ka üldkoosolekul mitte.

Kuna kodukord vist käib põhikirja juurde, siis kas selle esmaseks vastuvõtmiseks tuleb ka üle poole KÜ elanike hääl saada ÜK-l?

Kodukord on iseseisev dokument ja võetakse vastu üldkoosolekul lihthäälteenamusega. KÜ elanike arvust ei sõltu midagi, liikmete arvust sõltub.

[tull6]

Kui täiendamiseks läheb,siis võiks üldistada ja näha ette laiemalt. (mis iganes võib tulevikus juhtuda)

[Roland66]

Hei!
Oli ka meie ühistus selline probleem. Majas 30 korterit, kuus kulutavad ca 160 m3 vett. Tegime kaks korda revisjoni, kõik klappis, vahetasime majas kõik veemõõtjad ära, ei midagi. Probleem on maja üldveemõõtja sõlme ehituses. Meie majja tuleb sisse toru diam. 50 mm, veemõõtja läbimõõt on 25mm, enne veemõõtjat igasugused muhvid jne. Rikutud on füüsikalisi norme, e tekib turbulents. Mida me tegime? Venitasime 25 mm kompensatsiooni osa võimalikult pikaks mõlemalt poolt veemõõtjat. Probleem kadus koheselt. Ärge unustage enne veemõtjat asuvat filtrit puhastada, sõltuvalt kui must on vesi, peab olema sagedus. Algul kord kuus, hiljem harvem sõltuvalt sellest, kui must filter oli. Kellel huvi olemas, võin saata fotod, kuidas nägi välja ennem ja kuidas näeb välja nüüd. Miks sellest ei räägi veemõõtja, mida rohkem nö vett müüb, seda suurem on kasum. Käisid ka meil spetsid veefirmast kohal kõik on OK, majas varastatakse.

[protees]

loen siit foorumist,et veearvesteid tuleb taadelda iga 5 aasta tagant. kust selline seadus? meie kü ühistu esimees räägib, et peale 1000 kuupmeetri vee kasutamist tuleb uuesti taadelda?!

[Roland66]

Mõõteseadus § 10. Taatluskohustuse täitmine
2)Taatluskohustust peab täitma taatluskohustuse kandja, kelleks on:
1) mõõtevahendi turule laskmise ja kasutusele võtmise korral selle tootja, tema volitatud esindaja, tarnija või importija;
2) mõõtevahendi kasutamise korral selle valdaja või kasutaja.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri
12.12.2006.a määruse nr 104 “Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad” lisa 2. Veearvestid 5a.

[Thom]

Trahvide määramise õigust ei ole ka üldkoosolekul mitte.

Kas alljärgneva asja võiks lugeda trahviks ja sinu järgi seega seadusega kooskõlas mitte olevaks?
Kui korter jätab veenäidu esitamata, siis pannakse talle arvele 3m3, kuid seda ei arvestata järgmisel korral. Ehk kui 31.12 näit oli 100 ja jaanuaris jäeti näit esitamata, siis veebruaris on arvestamise aluseks endiselt näit 100.

Ehk see 3m3 läheb iga kuu nagu trahviks.

[Roland66]

See sõltub sellest, kuidas on teil ühistu kodukorras või põhikirjas antud situatsioon lahendatud. Meie võtame aluseks eelmise kuu kulu ja paneme arvele, järgmisel kuul teeme ümberarvestuse, kõik on rahul.
Ma ei nimetaks seda trahviks vaid summaks, mis tuleb lepingut rikkudes maksta s.t. läinud vastuollu ühistu poolt kehtestatud korra ja põhikirjaga. Mõistlik ikkagi on raamatupidajal helistada ja küsida näidud, kui asi krooniline siis on kindlasti trahvide rakendamine õigustatud. Trahv on sunnimehhanism, mis sunnib rikkujat korrale. Kes soovib iga kuu maksta tahvi, sama on ju liikluseski.

[Thom]

Roland66, sinu väide läheb nüüd Pimeloomaga vastuollu, kuna väidad, et trahvide rakendamine võib olla õigustatud. Samas Pimelooma andmetel ei tohi isegi üldkoosolek trahve määrata.
Kus siis on tõde?

[k24]

Trahvi tõesti pole soovitav kehtestada-rakendada kuni pole selgust, kas ja millistel alustel saab eraõiguslik isik (nt KÜ) trahvi (antud juhul peaks juriidiline termin olema leppetrahv) määrata. Hiljem selline tore asi, et peab kõik tagasi maksma ja lisaks veel moraalse kahju hüvitama vms.

Ma pakun hoopis parema idee (oma juhatuses hakkame seda varsti arutama). Lahendus siis selline, et kes pole nt 2 kuud veenäitu esitanud, siis juhatus läheb külla ja võtab näidu tema eest. See on ÜK' kehtestatud sundteenus teiste liikmete huvide kaitseks (nimetame seda nt veemõõtja näidu fikseerimise teenus) ja selle eest kehtestab ÜK teenustasu. Vot seihke idee.

[Roland66]

KÜS
§ 2. Korteriühistu mõiste
(1) Korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.
(2) Korteriühistu käesoleva seaduse tähenduses on samuti korterihoonestusõiguse omanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korterihoonestusõiguste eseme osaks olevate hoonestusõiguse mõtteliste osade ühine majandamine.
§ 4. Korteriühistu põhikiri
(1) Korteriühistu põhikirja võtab vastu asutamiskoosolek ja muudab liikmete üldkoosolek. Vastuvõtmise või muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust.
(2) Lisaks mittetulundusühingute seaduses põhikirja kohta sätestatule sätestatakse korteriühistu põhikirjas veel häälte jagunemine üldkoosolekul ja korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord.
MTÜ
§ 7. Põhikiri

(1) Mittetulundusühingu põhikiri peab olema kirjalik. Põhikirjas tuleb märkida:
1) mittetulundusühingu nimi;
2) mittetulundusühingu asukoht;
3) mittetulundusühingu eesmärk;
4) mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise ning mittetulundusühingust väljaastumise ja väljaarvamise tingimused ja kord;
5) liikmete õigused;
6) liikmete kohustused või kord, kuidas võib liikmetele kohustusi kehtestada;
7) osakondade olemasolu korral nende õigused ja kohustused;
üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord, samuti otsuste vastuvõtmise kord;
8.1) juhatuse liikmete arv või nende ülem- ja alammäär;
9) mittetulundusühingu vara jaotus ühingu lõpetamise korral;
10) muud seaduses sätestatud tingimused.

Loe natukene seadust vaata, mida ütleb seadusandja põhikirja kohta. Põhikirja loetaksegi kokkuleppeks, mille alusel oma tegevuses juhindutakse. Trahvinõudega põhikirjad on äriregister registreerinud, seega ei tohiks seadusega vastuolus olla. Kui Teie KÜ võtab vastu uue põhikirja või kodukorra siis on see kõikidele täitmiseks. Kui kellegile ei meeldi, siis on võimalik kohtus hagi avalduse esitamisega nõuda, kas otsuste tühistamist või tühisuse tunnistamist. Tühistada saab otsust kolme kuu jooksul alates vastuvõtmisest, tühisust tuvastada saab kahe aasta jooksul alates otsuse vastuvõtmisest.
Sinu puhul on tegemist olukorraga, nagu mulle tundub, et KÜ-l pudub alus ehk nimetatud korda ei ole kinnitatud üldkoosolekul ega tulene nimetatud õigus põhikirjast.
Toon mõningad väljavõtted Põhikirjast
1.5 Ühistu on eraõiguslik juriidiline isik. Ta juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, õigusaktidest, kodukorrast ja käesolevast põhikirjast.
3.1Ühistu liige on kohustatud:
3.2.1.täitma käesolevat põhikirja, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ja ettekirjutusi. Täitma liikme kohustusi ka ajutisel äraolekul, kui juhatuse otsusega ei ole sätestatud teisiti;
3.2.2.kinni pidama üldkoosoleku poolt kehtestatud elamu ja selle juurde kuuluva maatüki mõtteliste osade kasutamiskorrast ning nõudma selle korra täitmist oma perekonnaliikmetelt ning teistelt oma korteris alaliselt või ajutiselt elavatelt isikutelt;
3.2.3.kasutama korteriomandit eluruumidena. Juhul kui ühistu liige soovib korteriomandi reaalosa kasutada ettevõtluseks või sarnaseks tegevuseks, tohib ta seda teha üksnes kõigi teiste elamu korteriomanike kirjalikul nõusolekul;
3.2.4.pidama majas ja majaümbruses puhtust ja korda, täitma elamus ja selle juurde kuuluval maatükil riigi või kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud avaliku korra-, heakorra-, sanitaar-, koduloomade pidamise- ja tuleohutuseeskirju; täitma kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud eluruumide kasutamise, hoolduse ja remondi eeskirju;
3.2.5.tasuma sisseastumismaksu üldkoosoleku poolt määratud suuruses ja tähtajaks;
3.2.6.tasuma ühe aasta jooksul pärast ühistu asutamist osamaksu (ühekordne) üldkoosoleku poolt otsustatud suuruses ühe aasta jooksul neljas osas (1 kord kvartalis);
3.2.7.tasuma regulaarselt, igakuiselt kuu viimaseks kuupäevaks möödunud kuu eest, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, ettemaksed, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnast;
3.2.8.tasuma igakuiselt elamu ja abihoonete ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojusenergia, kanalisatsioon, elekter, gaas) eest makseid teenuste tarnijatele. Kui ühistu üldkoosolek otsustab lepingu sõlmimise teenuse tarnijaga, siis ühistu liige on kohustatud tasuma igakuiselt kuu viimaseks kuupäevaks möödunud kuu eest elamu ja abihoonete ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojusenergia, kanalisatsioon, elekter, gaas) eest makseid ühistu üldkoosoleku poolt kehtestatud korras. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse kululiikide lõikes alljärgnevast:
3.2.8.1.küte – vastavalt korteriomandi reaalosa üldpinnale juhul, kui ühistu üldkoosolek ei otsusta teisiti. Korteriühistu üldkoosolekul on õigus otsustada erineva maksekohustuse aluste määramist küttekulude arvestamisel korteriomandite omanikele, kes on omavoliliselt, ilma kõikide korteriomanike kirjaliku nõusolekuta ja ehitusloata suurendanud või vähendanud köetavat pinda või muutnud keskkütte süsteemi;
3.2.8.2.üldelekter – vastavalt korteriomandi reaalosa üldpinnale;
3.2.8.3.korteriomandi reaalosas tarbitav elekter – vastavalt arvesti näidule;
3.2.8.4.vesi ja kanalisatsioon – korterisse sissekirjutatud ja faktiliselt elavate isikute arvust või mõõturi(te) näidu(näitude) järgi, millele võivad lisanduda maja sisesed kaod vastavalt üldkoosolekul kinnitatud veekulude jaotamise metoodikast;
3.2.8.5.vee soojendamine - korterisse sissekirjutatud ja faktiliselt elavate isikute arvust või mõõturi(te) näidu(näitude) järgi, millele võivad lisanduda maja sisesed kaod vastavalt üldkoosolekul kinnitatud küttekulude jaotamise metoodikast;
3.2.8.6.gaas - individuaalse gaasiarvesti näidust või korteri üldpinna suurusest, kui gaasi tarviktiks on ainult gaasipliit ja veesoojendi, millele võivad lisanduda maja sisesed kaod vastavalt üldkoosolekul kinnitatud maagaasi jaotamise metoodikast;
3.2.8.7.elektrienergia, soojusenergia, vee või võrgugaasi omavolilise tarbimise avastamisel üldkoosoleku poolt kinnitatud omavoliliselt tarbitud elektrienergia, soojusenergia, vee või maagaasi koguse ja maksumuse määramise juhenditest;
3.2.8.8.ühiste televisioonivastuvõtu seadmete kasutamise eest teenust osutatava firma poolt esitatud arvetest, arvestades korteri TV kaabli ühendatust ühiste seadmetega;
3.2.8.9.prügivedu – vastavalt korteriomandi reaalosa üldpinnale või üldkoosoleku otsusele;
3.2.8.10.lifti hooldus – vastavalt korteriomandi reaalosa üldpinnale või üldkoosoleku otsusele;
3.2.8.11.remondikulud– vastavalt korteriomandi reaalosa üldpinnale;
3.2.8.12.administratiivkulud – vastavalt korteriomandi reaalosa üldpinnale;
3.2.8.13.koristusteenus – vastavalt korteriomandi reaalosa üldpinnale;
3.2.8.14.avariifond ja reservfond – vastavalt korteriomandi reaalosa üldpinnale;
3.2.8.15.laenukohustus ja kindlustus – vastavalt korteriomandi reaalosa üldpinnale;
3.2.8.16.muude kulutuste puhul ühistu üldkoosoleku poolt kehtestatud maksete arvestamise alustest.
3.2.9.tasuma ühekordseid erakorralisi makseid elamu mõtteliste osade säilimise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonttööde katteks juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras;
3.2.10.maksma ühistu poolt osutatud, ühistu eesmärkidest otseselt mittetulenevate teenuste osutamise eest teenustasu juhatuse poolt määratud suuruses ning kehtestatud korras;
3.2.11.tasuma majandamiskulude maksmisega viivitamisel viivist 0,2 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Viiviste tasumisest võib ühistu liiget vabastada juhatus oma otsusega, kui maksmisega viivitamiseks olid mõjuvad põhjused;
3.2.12.esitama juhatusele tõeseid andmeid ühistu liikmete arvestuse ja majaelanike registri pidamiseks;
3.2.13.teatama juhatusele kirjalikult hiljemalt arvestusperioodi (kalendrikuu) lõpuks muudatustest korteris elavate isikute, üürnike, allüürnike, ajutiste elanike (5 ja rohkem päeva) arvust selleks, et oleks tagatud kommunaalteenuste eest tasude õiglane arvestus;
3.2.14.võtma isiklikult, oma perekonnaliikmete või teiste isikute kaudu osa töödest, mida tehakse elamu ja selle juurde kuuluva maatüki ning abihoonete majandamiseks üldkoosoleku või juhatuse otsusel. Eelnimetatud töödest osavõtu võimatuse (või soovimatuse) korral hüvitama tegemata tööde maksumuse antud perioodil kehtivates turuhindades;
3.2.15.mitte ehitama ilma juhatuse kirjaliku loata ümber korteri kütte-, gaasi-, elektri-, veevarustus-, televisiooni vastuvõtu- ega kanalisatsioonisüsteemi; korteri ümberehitamisel mitte lõhkuma või nõrgendama hoone kandvaid konstruktsioone;
3.2.16.lubama siseneda oma korteritesse juhatuse liikmel, vajaduse korral koos vastava spetsialistiga, ühistu poolt hooldamisele kuuluvate torustike, seadmete, mõõturite ja elamu ühiskonstruktsioonide tehnilise seisukorra ning plommide kontrollimiseks;
3.2.17.veemõõturi puudumisel lubama juhatusel vajadusel, kontrollida veekraanide ja WC loputuskastide korrasolekut, vältimaks tarbevee raiskamist;
3.2.18.lubama siseneda oma korterisse juhatuse liikmel koos vastava spetsialistiga kütte-, ventilatsiooni-, elektri-, veevarustuse-, gaasi- ja kanalisatsioonirikete kõrvaldamiseks, mis võivad ohustada naaberkortereid või elamu põhikonstruktsioone; Juhul, kui korteriomandi omanik ei võimalda siseneda teistel korteriomandi omanikel või juhatusel koos vastava spetsialistiga korteriomandisse rikete kõrvaldamiseks võtab keeldunud korteriomandi omanik automaatselt endale vastutuse kahjunõuete hüvitamise osas;
3.2.19.korteri elektri- või muuliigilisele küttele üleviimine (nii õhu kui vee soojendamiseks) ei ole lubatud. Enne ühistu asutamist või käesoleva põhikirja vastuvõtmist toimunud elektri- või muuliigilisele küttele üleviimised otsustab uuesti ühistu juhatus ning loa mittesaamisel on ühistu liige kohustatud taastama oma kulul endise olukorra juhatuse poolt antud tähtajaks. Juhatuse poolt kehtestatud nõuete täitmatajätmisel või mittenõuetekohase täitmise korral ei võeta korteri kütte ja (või) soojaveevarustuse süsteemist väljalülitamist soojuse ja sooja vee eest tasu arvestamisel arvesse;
3.2.20.informeerima juhatust kirjalikult korteri võõrandamisest 7 päeva jooksul pärast võõrandamistehingu tegemist;
3.2.21.elamu katusele või seintele seadmete või muude esemete paigaldamiseks taotlema juhatuselt kirjalikku luba, mis antakse, kui paigaldis ei kahjusta elamu välisilmet, teisi kortereid, maja tervikuna ega tema üldkasutatavaid kommunikatsioone, ei kahjusta majaelanike tervist ega häiri nende igapäevast elurütmi. Enne ühistu asutamist või enne käesoleva põhikirja vastuvõtmist elamu katusele või seintele paigaldatud paigaldiste allesjätmise otsustab uuesti ühistu juhatus ning loa mittesaamisel on ühistu liige kohustatud taastama oma kulul endise olukorra juhatuse poolt antud tähtajaks;
3.2.22.tagama korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude nõuded korteriühistu kasuks osamaksu kuuekordses ulatuses korteriomandi arvel hüpoteegiga esimesele vabale järjekohale või vallasasjana erastatud eluruumi puhul tasuma selle summa ühistu eriarvele üldkoosoleku poolt määratud tähtajaks;
3.2.23.remonttööde tegemisel oma korteris kindlustama püstikuniššide ja püstakute sellise konstruktiivse kinniehitamise selliselt, et jääks vaba ligipääs üldpüstaku tehnilise seisukorra kontrollimiseks parandamiseks ja väljavahetamiseks. Nõude rikkumisest tulenevad lisakulutused hüvitab korteriomanik;
3.2.24.kindlustama ühistu territooriumilt kasutuskõlbmatu mööbli, olmetehnika jt suuremõõtmeliste esemete (akna-, ukse-, seina- ja muud detailid) ja ehitusprahi väljaveo omal jõul ja arvel või hüvitama selle väljaveo koos koristamisega korteriühistule;
3.2.25.hüvitama seaduses sätestatud korras ühistule ja teistele korteriomanikele tekitatud kahju;
3.2.26.täitma teisi seadusandlusest tulenevaid kohustusi.
4.4 Põhikirja punktide 3.2.1, 3.2.2, 3.2.3, 3.2.4, 3.2.12, 3.2.14, 3.2.15, 3.2.16, 3.2.17, 3.2.18, 3.2.19, 3.2.20, 3.2.21, 3.2.22, 3.2.23, 3.2.24, 3.2.25, 3.2.26 mittekohesel täitmisel, ühistu liikme või tema korteris elava isiku poolt, tasub ühistu liige igakordselt leppetrahvi 2000 krooni.
Äriregistris registreeritud põhikiri.
Loe tähelepanelikult järgmist lauset: Ta juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, õigusaktidest, kodukorrast ja käesolevast põhikirjast. Kui on kõik vastavalt kodukorrale või põhikirjale, ma ei näe takistusi. Kuid pean märkima, et trahvida ei ole otstarbekas esimesel võimalusel vaid esiteks tuleb teha ettekirjutus, kus nõutakse käitumist vastavalt korrale ja kui selline olukord jätkub siis oleme sunnitud kasutama sanktsioone.