Korteriühistu Abi

majavanem lukustas 8-korterilise maja hoovipoolse välisukse ja selleks, et seda kasutada peab minema iga kord tema käest võtit küsima.
Kui ütlesin, et see pole normaalne, siis vastas, et sügisel majakoosolekul võtsime vastu otsuse, et tagumine uks on lukus. Sellisel juhul pidi see koosolek toimuma ilma mulle selle toimumisest teatamata. Kui sama küsimusega pöördus teise korteri elanik tema poole, siis ütles ta, et eelmisel koosolekul (jaan.2013) otsustasime selle lukustada. Mina viibisel sellel koosolekul, kuid sellist teemat ei arutatud isegi vabas jutuvadas.

Kui tegin märkuse, et enne lukustamist tuleb teha varuvõtmed ja anda igale korterile 1 võti ning ainult sellisel juhul oleks võinud lukustada, saab vastuseks, et tema on enamusaega kodus ja mis see siis on tema käest vajadusel võtit küsida.

Minu arust pole see õige. Mida arvate asjast?

Variant 1: järgmisel koosolekul tõstatad teema ja soovid koosoleku otsusega varuvõtmete tegemist.

Variant 2: kui küsid võtme enda kätte ukse avamiseks, mine ja tee endale sellest koopia.

Võtme tegemise kulusid ta kinni ei maksa ja seda saab teha ekstra Tartusse sõites, seega lisanduvad ka 90 km sõidukulud.
raha kogutakse kõigilt (viimasel koosolekul sain lõpuks nii kaugele, et arvestuse aluseks m2, mitte tubade arv nagu siiamaani).
koosolek pidi ühistu asutamiseks olema juba veebruaris, kuid majavanem teeb taas vastutööd (mina esindan vaid vanainimese 2 korterit ja pole elanik ega omanik - ei sobi nõuda, vaja veenda), sest üritame ühistut asutada juba teist korda.

Majavanema vastus oli ju ka et meie sellist kulutust ei tee.

Mis moodi talt seda nõuda, sest ühisuses anna koosolekul 2 korterit ainult ühe hääle ja tema juba minu nõudmise poolt ei hääleta.

suisse kirjutas:majavanem lukustas 8-korterilise maja hoovipoolse välisukse ja selleks, et seda kasutada peab minema iga kord tema käest võtit küsima.

Teil oli siis niigi hästi, et senini majast vabalt läbi saite käia. Paljudel on juba ammu tagumine uks kapitaalselt kinni. Ju sel te maja tagaukse lukustamisel pidi mingi põhjus olema. Võib-olla käisid ümbruskonnas või teie oma majas vargad või muud tüübid? Kes siis tänapäeval uksi lahti hoiab?! Päise päeva ajal käiakse sees ja tehakse kasvõi su kõrvaltoas kõik heast-paremast tühjaks kui ukse kogemata lahti jätad. Päeval asi hullemgi kui öösel.
Mida teha, et otse maja taha saada?
Valikuid on vähemalt kolm:
1) võtta majavanemalt, kes kogu aeg kodus, võti
2) sõita Tartusse ja lasta tagaukse võtmest koopia teha
3) käia mõned sammud ümber maja, paljukest see 8-korteriline maja ikka lai on.
Vaevalt, et ust, mis kord lukku pandi, enam lahtisena hoidma hakatakse.

Päris nii see ka olla ei saa, et majavanem (vanaproua, kes on võimukas isiksus ja armastab elada teiste elu - -ei ole nii, et lähed küsid võtme ja saad selle, vaid oleneb proua tujust pead kuulama kui valesti kõik elavad ja saad siunata ka igaks juhuks) ainuisikuliselt otsustab ja teeb ning vassib ja valetab, kui tekkinud absurdse olukorra palud mõistlikult lahendada (seekord palusin ukse lukustamise korral anda kõigile korteritele võtme).

lasnakas kirjutas:Valikuid on vähemalt kolm:
1) võtta majavanemalt, kes kogu aeg kodus, võti
2) sõita Tartusse ja lasta tagaukse võtmest koopia teha
3) käia mõned sammud ümber maja, paljukest see 8-korteriline maja ikka lai on.
Vaevalt, et ust, mis kord lukku pandi, enam lahtisena hoidma hakatakse.

Vaata, minule pole jah probleem käia ümber maja, kuid seal elavale vanaprouale on igapäevane ahjupuudega ümber maja jalutamine liig, lisaks aegajalt vaja garaažist tuua asju ja selleks, et minna otse peab ju veel minema teisele korrusele võtit küsima (trepi on suhteliselt järsk ja halva astmestikuga, vanaproua juba korra kukkus sealt alla) ja pärast tagasi ka viima.
Lukustamine pole ka vargustes, rohkem püüab ta sellega varjata, et see uks, mille ta omaalgatuslikult tellis, ei käi korralikult kinni ja ta pole suutnud lasta ukse tootjal seda korda teha (enne uksevahetust käis uks kinni, aga nüüd ei käi).
Tahan teada, kas on õigus nõuda võtit korteriomanikule.

Täna lukustab ukse, homme müüb sulle pileti, et sa oma korteri uksest sisse pääsed. Mina teavitaks tähitud kirjaga, et soovin oma kodus liikuda, nimetatud ukse lukustatuna leides kasutan omaabi.

Jah, on õigus nõuda võtit korteriomanikule.
Minul tekib küsimus, miks lastakse ühel inimesel seal majas endile niimoodi pähe istuda? Järgmisena pannakse ka eesuks lukku ja võti ainult ühe tädi käes?

Kas tulekahju korral peavad ka seda väljapääsu kasutada soovivad elanikud ülakorrusele võtme järele minema?
Võibolla aitaks "keelan-käsen-poon ja lasen"-prouale Päästeameti mainimine mõistuse pähe panna?
Kui majal on mitu väljapääsu, peavad need olema kasutatavad.

Iga rahvas väärib oma valitsejaid. Valige endale uus valitseja. Jõudu!

Põhiprobleem on, et keegi ei taha/viitsi temaga maad jagada, koosolekul tema nähes ei taha tema vastu hääletada - minna laskmise meeleolus. Korteriomanikud on jah ise süüdi, püüan seda asja muuta, alustuseks üritan teisel katsel KÜ-d asutada, siis saan 2 korteriga ka 2 häält.

Suisse,kuidas sul kahe korteriga 2 häält saab olla?KOS §19 punkt 1-igal korteriomanikul on talle kuuluvate korteriomandite arvust sõltumata üks hääl.

Üks idee veel,võid majaelanikele serveerida teadmise,et 2016 tehakse sundkorras ühisused KÜ-deks(seaduseelnõu kooskõlastamisel) ja kui see ei lähe kohe mitte,siis ühisusse majanõukogu moodustamine(siis see võimukus jaguneb kolmeks näiteks,enam ei ole majavanemat ja majanõukogu esimeheks(esinaiseks) ei pruugi tema saada).

ennkippel kirjutas:Suisse,kuidas sul kahe korteriga 2 häält saab olla?KOS §19 punkt 1-igal korteriomanikul on talle kuuluvate korteriomandite arvust sõltumata üks hääl.

Aga ma ju kirjutasin:

alustuseks üritan teisel katsel KÜ-d asutada, siis saan 2 korteriga ka 2 häält.

KÜ-asutamiskoosolekul on veel ühisus ja seega üks hääl,läheb raskeks.Ja selguseta,kuidas edaspidi põhikirjas hääled kirjas.

Põhikiri on juba tutvumiseks enam kui kuu aega korteiomanike käes (kus kirjas, et korteriomand annab hääle) ja mul on ju kirjas, et siis on 2 häält, asutamisel läheb arvesse korteriomandite pinnad. Mulle tehti ülesandeks koostada, kuna olen teise KÜ asutamise teinud aastal 1995 ja sellest saati ka juhatuses olnud. KÜ nime ja häälte jagunemise leppisime juba kokku, ainult asutamiskoosoleku toimumise aeg on viibinud (praegune majavanem püüab taas vastutööd teha, kuna siis pole raha enam tema konto peal ja maja rahakott taskus). KÜ-ga saan ilusti hakkam aga selle isehakanud võimuka isikuga majavanemana olen pisut jännis. Loodan, et seekord kõik õnnestub, sest majas on valla korter (vallavalitsus on ka huvitatud KÜ asutamisest) ja mõned vallaametnikud on öelnud, et lõpuks ometi on sellele majavanemale õige isik vastu sattunud.

Huvitav,kas ka % võib hääli koosolekul lugeda,kui nii põhikirjas vastu võetud(vastavalt korteriomandite mõttelise osa % suurusele).KÜ seadus vist välistab selle.Mul põhikiri koostamise faasis.

Suisse viitab sellele, et esindab kahte korteriomanikku.
Kuidas ühisuse puhul esindamine käib, KOS mingit volitamist ju ette ei näe?
Ja mitme korteriga omanikul on tõesti vaid üks hääl.

KÜ puhul ei saa tõesti koosoleku otsustusvõimelisust panna sõltuma osalevate liikmete kaasomandiosade suurusest, vaid ikka nende arvust.

anne47 kirjutas:Suisse viitab sellele, et esindab kahte korteriomanikku.
Kuidas ühisuse puhul esindamine käib, KOS mingit volitamist ju ette ei näe?

Notariaalne volikiri korteriomandi esindamiseks järgmistes toimingutes:
• Esindama korteriomandite haldamisega seotut küsimustes (esitama avaldusi, taotlusi jne. kõigile isikutele ja organitele, sh. KOV-is);
• Esindama volitajat kõikides toimingutes ühisuse tegevuse käigus;
• Korteriühistu asutamisel esindada volitajat kõikides toimingutes üldkoosolekul, millisteks on põhikirjas toodud õigused üldkoosolekul osalemisel (ühistu põhikirja muutmine, täiendamine ja uue põhikirja vastuvõtmine, juhatuse liikmete valimine, majandustegevuse aastaaruande kinnitamise otsustamine jms).

Missugune seadus ei luba korteriomanikul volitada teist isikut end esindama vabal valikul?

anne47 kirjutas: KÜ puhul ei saa tõesti koosoleku otsustusvõimelisust panna sõltuma osalevate liikmete kaasomandiosade suurusest, vaid ikka nende arvust.

On korteriühistuid, kus põhikirjaga on korteriomandi häälte arv viidud vastavusse mõttelise osa suurusega (enamasti samaväärne pindala %-i suurusega). Näiteks korteriomandi mõttelise osa suurus on 116/1000, siis see korteriomand annab häältearvuks 116.

Lisan, et mina rääkisin asutamiskoosolekust, kus ei loe ainult korteriomanike arv, vaid asutamise poolt hääletanud korteriomandite suurus.

KÜS § 3. Korteriühistu asutamine
(1) Korteriühistu asutamine toimub mittetulundusühingute seaduses ettenähtud korras korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist. Asutamislepingut ei sõlmita.

ennkippel kirjutas:Huvitav,kas ka % võib hääli koosolekul lugeda,kui nii põhikirjas vastu võetud(vastavalt korteriomandite mõttelise osa % suurusele).KÜ seadus vist välistab selle.Mul põhikiri koostamise faasis.

Pole kuulnud, et % hääli loeks, kuid korteri suurus küll. On korteriühistuid, kus põhikirjaga on korteriomandi häälte arv viidud vastavusse mõttelise osa suurusega.
Näiteks 8-korteriline maja: Kokku: 1000 häält
Krt. nr 1: mõttelise osa suurus on 116/1000 ja hääli 116
Krt. nr 2: mõttelise osa suurus on 115/1000 ja hääli 115
Krt. nr 3: mõttelise osa suurus on 150/1000 ja hääli 150
Krt. nr 4: mõttelise osa suurus on 116/1000 ja hääli 116
Krt. nr 5: mõttelise osa suurus on 118/1000 ja hääli 118
Krt. nr 6: mõttelise osa suurus on 151/1000 ja hääli 151
Krt. nr 7: mõttelise osa suurus on 117/1000 ja hääli 117
Krt. nr 8: mõttelise osa suurus on 117/1000 ja hääli 117

See teeb vist sama välja.8-krt. maja mõttelised osad 100%,ehk sinul 1000 häält.
krt.1. 13,40%-sinu järgi 134 häält
8. 13,37%-sinu järgi 133,7 häält jne.Viimane minu korter.

ennkippel kirjutas:See teeb vist sama välja.8-krt. maja mõttelised osad 100%,ehk sinul 1000 häält.
krt.1. 13,40%-sinu järgi 134 häält
8. 13,37%-sinu järgi 133,7 häält jne.Viimane minu korter.

Ei tee sama välja, kuna suhtarvus ei ole kõigil 1000 ja see pole arvestuslikult saadud number - see on number kinnistusraamatust.

Teisel majal on korteriomand: 646/10000 (kuussada nelikümmend kuus kümne tuhandikku).

Millistes olukordades on selline häälte jagunemine kasulikum, kus suurema kaasomandipinnaga on hääl nö kaalukam?

Kas põhjuseks see, et nendel korteritel on ka suuremad kulud kanda kõigi m2 põhiste tariifidega alustades remondifondist?

Tihti peale on avaldanud 3-4 toaliste korterite omanikud protesti, et kuidas on nendel otsustamisel võrdselt 1 hääl 1-2 toaliste korteriomanikega, kui nad osalevad kulutuste kandmisel 2-3 korda suuremate summadega.

Suisse,ma uurisin maja dokumente natuke ja seal ilusti ka suhtarvud välja toodud.Nii ,et minu korteril 13,37%;678/5804.Tähendab,et kui põhikirja panna häälte koguarvuks majas 5804,siis minu korteril 678 häält oleks.Ma lähen küll seda teed nüüd,et põhikirjas oleks 8krt. majas 8 häält ja suhtarvu kasutatakse ainult häälte pooleks jagunemisel(ehk siis,kui kummalgi poolel näiteks 4 häält).