tapvalt palav

[liisa]

Probleem järgmine - toatemperatuur on pidevalt 23-25 kraadi ja öösiti veelgi rohkem. Magades läheb nina kinni ja mis kõige hullem, minu 5-kuusel pojakesel on une ajal juba tõsised hingamisraskused. Majas on küll reguleeritav termosõlm, ühistu esimees ütleb, et see on pandud 20 kraadi peale ning tema enda korteris on väidetavalt ainult 19 kraadi. Oleme korduvalt palunud temperatuuri maha keerata, korraks läheb 22 kraadi peale, aga öösel tõuseb kohe jälle 25-ni. Esimees on meist tüdinenud, ütleb, et harjute ära ja et keskküttega ongi nii jms.
Palun andke nõu, kuidas probleemi lahendada, sest minu arusaamise kohaselt peab reguleeritava termosõlme puhul ikka korterites ühtne temperatuur olema, aga meil on kohati 6 kraadi vahet. Kas süsteem on vigane või esimees ajab kägu?

[pimeloom]

Selleks, et kõigis korterites oleks enam-vähem sama temperatuur, peab maja küttesüsteem olema tasakaalustatud. Reguleeritavast soojussõlmest üksi ei piisa.

[liisa]

Kuidas see tasakaalustamine käib?

[tähelepanelik]

Tasakaalustatud süsteemi puhul peaks temperatuur ligikaudu ühesugune olema ( juhul kui on tegemist kahetorulise küttesüsteemiga), ühetoru süsteemil see tegelikkuses nii pole ja erinevus korterite vahel korruste kaupa on siiski erinev.
Automaatne soojussõlm peaks küttevee temperatuuri reguleerima vastavalt välisõhu temperatuurile ja taoline ülekütmine õige režiimi puhul peaks välistatud olema. Enda kogemusel võin öelda, et tegemist võib olla välistemperatuurile mittevastava kütterežiimiga või korralikult tasakaalustamata majaga. Tasakaalustamisega tegelevad küttesüsteeme hooldavad või ehitavad firmad.

[pimeloom]

Tasakaalustamine käib nii, et kõigile küttesüsteemi püstikutele paigaldatakse ventiilid ja nendega reguleeritakse kõigi püstikute temperatuur võimalikult võrdseks. Eelpoolkommenteerijal on õigus, et tasakaalustamine annab parema tulemuse kahetorulise süsteemi puhul.

Reguleeritav soojussülm on selleks liiga üldine mõiste, et täpsemalt probleemi hinnata. Kui soojussõlmes on/oleks reguleerimiseks automaatika, siis annaks ööseks temperatuuri vähemaks keerata.

[sirts]

Lahendus oleks, kui ka korterites saaks omakorda temperatuuri reguleerida, sest inimeste soojavajadus on erinev. See on aga parajalt suur investeering, seega peab majarahvas võtma vastu otsuse, et küttesüsteem tasakaalustada ja ka kõikide korterite radiaatoritele paigaldatakse termostaadid. Ainult nii on võimalik seda probleemi lahendada.

[k24]

Arvatavasti tegu vana ühetorusüsteemi majaga, mille küttesüsteemi eluiga ca 30.a ja kui seda vana süsteemi nüüd hakata siinsete õpetuste järgi ümber ehitama, siis tuleb kalkuleerida, kas see asi tasub end ära või oleks mõistlik kohe uus süsteem teha. Tavaliselt on vanade süsteemdega nii, et torud kasvavad seest täis, inimesed lisavad omavoliliselt radikaid, ünehdavad radika ülessevoolule jms, mistõttu ei saa seda süsteemi kunagi nö paika ajada ja tasuvam on uus süsteem ehitada. Sina uuri juhatuselt ja revidendilt (kasvõi kirjalikult), et kas ja kuidas Teil on asi reguleeritud ja kas midagi on veel tegemata, et seda parandada.

[sirts]

Ehk siis tuleb uus süsteem ehitada ja tasakaalustada. Kahetorusaüsteem on muidugi mõttekam, aga ka kallim. Kes seda teha ei tahaks, kuid peab olema üldkoosoleku otsus, ehk siis majarahva nõusolek. Seda on küllaltki raske saavutada nende tööde osas, mille tulemust pole eriti silmaga näha.
Selge on ka see, et vanale torustikule ei tasu uusi tasakaaluventiile jne peale panna.

[ergon]

Oleme just oma küttesüsteemi renoveerimas. 75 korterit, 5 korrust ja 5 trepikoda. Maksumus 1,2 miljonit (s.h radiaatorid)

[sirts]

Jah, aasta tagasi oleks saanud vähemalt 200 000 odavamalt. Meil poole väiksem maja, tehti pakkumine paar nädalat tagasi et 900 000 krooni.

[tähelepanelik]

Suutsime oma 18 korteriga majas soojussõlme automaatika peale viia, 51000 ja probleemid soojuse jaotusega on praktiliselt lahenenud, korterites on stabiilne temperatuur.

[pimeloom]

Meie maja on õnneks kahetorusüsteemiga. Möödunud aastal tasakaalustasime küttesüsteemi ja vahetasime automaatika 70 000 krooni eest. Nurinat ei ole olnud.

[liisa]

Aitäh kõigile vastajatele! Oleksin jah enne võinud lisada, et meil tegu kahetorusüsteemiga, maja on ehitatud 80-ndatel, korruseid 4 ja kortereid 15. Küttesüsteemi renoveerimine tehti 2 aastat tagasi, just enne kui oma perega sinna majja elama kolisin. Rahvas muidugi maksis kõik selle renoveerimise eest ja oleks muidugi narr loota, et praegu jälle keegi millegi eest maksma nõustub. Eks katsun uurida, kas kedagi veel see palavus häirib, aga müstiline on , et väga paljud tahavadki troopikas elada ja ei teadvusta endale üldse selle kahjulikkusest tervisele. Loodan kasvõi mõne liitlase saada, et siis ühistu esimehele seda tasakaalustamise asja serveerida. Teab keegi öelda, mis see umbes ühele korterile maksma võiks minna?

[sirts]

Kui on renoveeritud, siis peaks olema võimalus ka korterist reguleerida. Seda siin soovitasingi. Kas siis renoveerides jäeti tasakaalustamata? Ei taha uskuda. Ja kahetorusüsteemi puhul peaks see olema lihtsam kui ühetorusüsteemi puhul.

[k24]

Siin on määrus nõuetega eluruumile: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=846015
Muuhulgas ütleb see määrus, et: "Õhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele." Ühistu peaks tegema kõik endast sõltuva, et neid tingimuse tagada. 25 kraadi öösel on selgelt palju ja see on selge ka ilma igasugu regulatsioonideta.

[sirts]

No kui ühistus enamus nii sooja soovib, siis ühe inimese pärast ei pea ühistu ikkagi oluliselt midagi tegema.

[k24]

Sul õigus, et üksainus hädaline inimene ei huvita eriti ühistut, aga arvan, et peaks, sest ühistu kohustus on reguleerida tsentraalne kütte temp vahemikku, mis inimeste tervist ei kahjustaks nt korterisisese temp reguleerimise võimaldamise kaudu vms. Kui inimene ise ei saa seda teha, siis see ju on ühistu asi. Öösel +25 ....see ei ole vist eriti tervislik (vajaks välja selgitamist). Õhuniiskusest muidugi oleneb kah, aga 20-22 oleks vast naromaalne.

[tähelepanelik]

Mis puutub automaatikasse, siis seal peaks olema võimalus 2 kraadi kaupa küttevee temperatuuri alandada, meil igatahes toimis, normaalse reguleeringuga kippus ka ülekütmine tekkima.

[sirts]

Reguleerimine annab e n.-ö õiglasemat efekti, kui küttesüsteem on tasakaalus.

[tähelepanelik]

Eeldasin, et kahe aasta jooksul pole reaalne küttesüsteemi rikkuda, kuigi kes teab, inimesed on võimekad.

[Raudkivi]

Tere

küsiksin teadjamatelt, et kas on midagi hullu, kui ehitajal ei ole ette näidata paberit küttesüsteemi tasakaalustamise kohta? Iga radika otsas on termoregulaator, seega saab igaüks oma toatemp. ise reguleerida ja mingeid ebamugavusi kellelgi ei ole, ent kas tasakaalustamatus võib põhjustada mingeid muid negatiivseid asjaolusid (nt katlast peab tulema kuumem vesi vmt)?

[ergon]

mille alusel siis küttesüsteem ehitati? Küttesüsteemiks ei saa pidada lihtsalt hunnikut torusid, regulaatoreid ja radiaatoreid. Soojuse ühtlase jaotumise elamus tagab just tasakaalustatud süsteem ehk on arvutuslikult on välja arvestatud vajalikud soojaveehulgad mis süsteemis ringeldes annavad kõikidele ühesuguse soojahulga ehk temperatuuri. Seega on loodud kõikidele ühesugused tingimused ja alles peale seda saab igaüks oma vajadustele vastavalt soojust reguleerida. Tasakaalustamata süsteemi puhul ei ole mitte midagi tagatud ning ringleva vee käitumine termostaate reguleerides on ettearvamatu ja erinevad elamu osad saav köetud erinevalt. Kuskil on külm ja kuskil palav. Keerad termostaati ja jälle ei tea ette kuidas elamus soojus jaotud.

Lühidalt olete mingi jama endale kokku keeranud, kui süsteem renoveeriti ilma projektita ja ilma tasakaalustamata ja see on mõttetult kulutaud raha minu meelest!

[Raudkivi]

mille alusel siis küttesüsteem ehitati? Küttesüsteemiks ei saa pidada lihtsalt hunnikut torusid, regulaatoreid ja radiaatoreid. Soojuse ühtlase jaotumise elamus tagab just tasakaalustatud süsteem ehk on arvutuslikult on välja arvestatud vajalikud soojaveehulgad mis süsteemis ringeldes annavad kõikidele ühesuguse soojahulga ehk temperatuuri. Seega on loodud kõikidele ühesugused tingimused ja alles peale seda saab igaüks oma vajadustele vastavalt soojust reguleerida. Tasakaalustamata süsteemi puhul ei ole mitte midagi tagatud ning ringleva vee käitumine termostaate reguleerides on ettearvamatu ja erinevad elamu osad saav köetud erinevalt. Kuskil on külm ja kuskil palav. Keerad termostaati ja jälle ei tea ette kuidas elamus soojus jaotud.

Lühidalt olete mingi jama endale kokku keeranud, kui süsteem renoveeriti ilma projektita ja ilma tasakaalustamata ja see on mõttetult kulutaud raha minu meelest!

tänan. Küttesüsteem ehitati ikka projekti alusel. Tegemist on nimelt uue korterelamuga, garantiiaeg on kohe lõppemas. Tegin küll ehitajale avalduse ära tasakaalustada, ent eks siis näis, kas leitakse raha või mitte. Ajad ju sellised.
Igatahes minu kanne on ehk veidi vales teemas selles mõttes, et ei ole kellelgi tapvalt palav ega külm, kõik saavad manuaalselt oma radika tempi ise reguleerida ja mingeid käegakatsutavaid probleeme ei ole. Või kui on, siis vaid sellega, et mõnel radikad "mulisevad", millest lahti ei saa.

[ergon]

Sellisel juhul peab olema keskkütte projektis vooluhulkade arvestus mille järgi tehakse tasakaalustus ja selle kohta peab ka paber olema. Eriti kui rääkida uuest hoonest.