1. leht 1-st
Korterivõlglased
Postitatud: 08 Apr 2013 16:56
Postitas Omainimene
Kuidas siis nende korterivõlglasetega on? Meie ühistus kolm suuremat võlglast 1200 eurot, 1000 eurot ja 900 eurot? Üks võlglastest oli käinud oma muret kohalikus omavalitsuses kurtmas , et toetust saada ja puudutas ka teemat et ühistu tahab teda üles anda, et niipalju võlgu. Selle peale oli ametnik öelnud, et olgu mureta enne 3000 eurot ei saa välja tõsta ega kohtusse anda. Ka oli tema üks sugulane internetist leidnud et enne 3000 ei saa kohtusse anda jne...
Kas see ongi nii, ei tahaks uskuda?
Ette tänades
Re: Korterivõlglased
Postitatud: 08 Apr 2013 17:36
Postitas tull6
Ei saa olla loogiline selline jutt. Ühistul võib võlgnike tõttu tekkida omakorda makseraskused kom.teenuste eest tasumisel, millega algul kaasnevad viivised seejärel läheb mittetasumine kurjemaks. Algatage maksekäsu kiirmenetlus,mille esitamise korra leida just.min.kodukalt. Enne hoiatage võlgnikku et kui etteantud tähtajaks ära ei tasu,siis annate menetlusse koos sinna juurde kuuluvate kuludega mõistetakse võlgnikult tagasi.
Las need väitjad toovad korrektse seaduse v alusdokumendi kuskohast selline summa pärit?
Re: Korterivõlglased
Postitatud: 08 Apr 2013 18:23
Postitas suisse
Kindlasti on see valeinfo, sest vastavalt KOS § 14 annab isegi võõrandamist nõuda väiksema võlgnevuse puhul.
Korteriomandiseaduse
§ 14. Korteriomandi võõrandamise kohustus
(1) Kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab.
(2) Võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik:
1) on korduvalt jätnud täitmata käesoleva seaduse §-s 11 loetletud kohustused;
2) on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu;
3) häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist.
Re: Korterivõlglased
Postitatud: 09 Apr 2013 08:45
Postitas anne47
Selliste võlglaste vastu algatage koheselt maksekäsu kiirmenetlused, võlasummad on ju tohutud.
Mingit hoiatamist pole enam tarvis, iga kuu on makseteatisel võlgnevuse olemasolu näha olnud.
Kui inimestel on ametlik sissetulek olemas, ei jõua selline kohtuasi sundmüügini, kuna kohtutäitur saab võlgnevuse kätte. Kui asi täiturini jõuab, paneb ta kinnisvarale keelumärke sellegipoolest peale.
KOV-i ametnik ajas täiesti rumalat juttu.
Re: Korterivõlglased
Postitatud: 15 Apr 2013 23:27
Postitas Uutma
Hoiatamise vajadus tulenes siiski minu mäletamist mööda võlaõigusseadusest ja kui ma ei eksi, siis vähemalt 60 päeva vana võla pealt. Pakkuda tuli võlgnikule võimalust maksegraafiku koostamiseks.
Kui graafikut ei järgi, siis peaks järgnema jah maksekäsundi kiirmenetlus. Kui võlgnik 30 päeva jooksul peale MK teate saamist annab teada, et ta nõudega ei nõustu, siis peaks järgnema hagiga menetlus.
KOS 3 eelnõu 2. ringi seletuskirjas oli vist mainitud ka printsiipi kuue kuu maksed üle kolme kuu võlas -- et sellisel juhul alustada maksekäsu kiirmenetlusega. Värskest eelnõu versioonist seda kohta ma kahjuks hetkel ei leidnud.
Re: Korterivõlglased
Postitatud: 16 Apr 2013 09:03
Postitas anne47
Kuue kuu maksed üle kolme kuu võlas = võimalik algatada sundmüük üldkoosoleku otsuse alusel.
KÜ liikmed pole võlaõiguslikus suhtes ehk arvete esitamine ühistu liikmetele ei käi mingi lepingu alusel.
Kõrgeim juhtorgan üldkoosolek saab vastu võtta otsuse, millise perioodi järel võib juhatus ühistu nimel pöörduda võla sisse nõudmiseks kohtusse ning kas sellele peab eelnema mingi hoiatus (meil on see hoiatus nt makseteatisel).
Eraldi meeldetuletuskirjade koostamine ja saatmine (tähitult?) tähendab lisakulu ühistule ja lisatööd juhatusele, samas pole selle eest võimalik võlgnikult leppetrahvi nõuda (sest VÕS ei rakendu ühistule), arvestada võib vaid viivist.
Re: Korterivõlglased
Postitatud: 16 Apr 2013 17:33
Postitas Uutma
anne47 kirjutas:Kuue kuu maksed üle kolme kuu võlas = võimalik algatada sundmüük üldkoosoleku otsuse alusel.
Võid esitada võõrandamise nõude, aga ilma kohtuotsuseta ei algata Sa mitte mingit sundmüüki. Isegi kui kohtuotsus on olemas, siis teeb seda kohtutäitur, mitte ühistu ega teised omanikud. Uues eelnõus (ja tõenäoliselt ka juba tänases praktikas) nähakse ette, et isegi sundmüügi asemel tuleks kaaluda võlgniku vähem koormavate muude varade realiseerimist.
anne47 kirjutas:KÜ liikmed pole võlaõiguslikus suhtes ehk arvete esitamine ühistu liikmetele ei käi mingi lepingu alusel.
Eksid.
RK lahend 3-2-1-174-11 kirjutas:10. Kostja tugineb muu hulgas sellele, et maakohus oleks 2007. a aprillikuu arve suhtes pidanud kohaldama TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud tehingust tuleneva nõude aegumistähtaega, kuna korteriühistu ja tema liikmete vahelisi suhteid korteriühistu majandamisest tulenevalt tuleb käsitada lepingulise suhtena. Kostja ei nõustu sellega, et maakohus kohaldas aegumise osas TsÜS §-s 149 sätestatud seadusest tulenevat nõude aegumistähtaega.
11. TsÜS § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaega reguleerib TsÜS § 146 lg 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kolleegium nõustub kostjaga, et korteriühistu ja tema liikmete vahelisi suhteid korteriühistu majandamisest tulenevalt tuleb käsitada tehingulise suhtena. Seega on väär maakohtu poolt aegumisele seadusest tuleneva nõude aegumistähtaja - kümme aastat - kohaldamine.
anne47 kirjutas:Kõrgeim juhtorgan üldkoosolek saab vastu võtta otsuse, millise perioodi järel võib juhatus ühistu nimel pöörduda võla sisse nõudmiseks kohtusse ning kas sellele peab eelnema mingi hoiatus (meil on see hoiatus nt makseteatisel).
Üldkoosolek saab vastu võtta otsuseid häälteenamusega siiski ainult tavapärase majandamise piires. Tulenevalt eelnevast tuleb järgida siiski VÕS'is kirja pandut.
anne47 kirjutas:
Eraldi meeldetuletuskirjade koostamine ja saatmine (tähitult?) tähendab lisakulu ühistule ja lisatööd juhatusele, samas pole selle eest võimalik võlgnikult leppetrahvi nõuda (sest VÕS ei rakendu ühistule), arvestada võib vaid viivist.
Päriselt??
VÕS kirjutas:§ 1. Seaduse kohaldamine
(1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust.
(2) Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga.
(3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesmärgiga.
§ 2. Võlasuhte mõiste
(1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
(2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda.
§ 3. Võlasuhte tekkimise alused
Võlasuhe võib tekkida:
1) lepingust;
2) kahju õigusvastasest tekitamisest;
3) alusetust rikastumisest;
4) käsundita asjaajamisest;
5) tasu avalikust lubamisest;
6) muust seadusest tulenevast alusest.