Haldaja juhatuse liikmeks

[Taisto]

Tere!

küsimus konkreetne:

kas on tark võtta ühistu haldaja (füüsiline isik) juhatuse liikmeks, et asjaajamisi kergendada?

Rahaülekanded jääksid ikka juhatuse liikmele, kes on ühistu liige.

Või on muid lahendusi?

Aitähh!

Taisto

[Heino]

Miks ka mitte.
Samas mida te täpselt kergendada tahate? Võib ju alati ka volikirja kirjutada.

[hekitee10]

Volitus on vist jah vähe lihtsam vorm.
Tarkus tuleb hiljem antud toimingu puhul välja ehk tagantjärgi tarkus. Kui inimest ei tunne, siis on võõrastel seda väga raske kommenteerida.

[Taisto]

Kas volitus on iga toimingu jaoks ühekordne või saab teha ka pikaajalise volituse ühistu asjade ajamiseks?

Eks ta siuke libe tee on. Kokkuhoid on ainult töötukindlustuse osas tegelikult töötasu osas. Samas lased kellegi väga ligidale.

Samas haldaja lahtilaskmine juhatusest vajab üldkoosoleku otsust + notari kinnitust.

Töövõtulepinguga on lahtilaskmine keerulisem?

Kas kellelgi pole olnud sellist juhtumit?

Taisto

[pimeloom]

Töövõtulepinguga on lahtilaskmine keerulisem?

Töövõtulepinguga ei saa kedagi lahti lasta, sest töövõtt ei ole töölepinguline suhe. Seega ei ole töövõtulepinguga kedagi ka tööle võetud.

Töövõtulepingu lõpetamine pole mingi probleem. Töövõtuleping sõlmitakse mingi töö või teenuse teostamiseks mingil kindlal tähtajal, seega sõlmitakse töövõtuleping alati tähtajaline. Ja lepingu tähtaja möödumisel ongi leping lõppenud.

[tull6]

TVL on võlaõiguslik leping. Uue seaduse kehtima hakkamisega ei ole ka tähtajalise lepingu puhul üleütlemine mingi probleem. Ainult on vaja seaduse pügalaid lärgida:üleütlemisavaldus tuleb esitada taasesitamist võimaldavas vormis ja vähemalt üks kuu ette.

[pimeloom]

TVL on võlaõiguslik leping. Uue seaduse kehtima hakkamisega ei ole ka tähtajalise lepingu puhul üleütlemine mingi probleem. Ainult on vaja seaduse pügalaid lärgida:üleütlemisavaldus tuleb esitada taasesitamist võimaldavas vormis ja vähemalt üks kuu ette.

Milline töölepingu seaduse paragrahv teeb tööandjale tähtajalise lepingu lõpetamise nõnda lihtsaks?

[tull6]

Jutt käib TVL (Töövõtulepingust).

[pimeloom]

Jutt käib TVL (Töövõtulepingust).

Millisest uuest seadusest sa siis kirjutad? Meil ei ole uut võlaõigusseadust, aga töövõtuleping sõlmitakse teatavasti just võlaõigusseaduse järgi.

[Roland66]

Tere!

küsimus konkreetne:

kas on tark võtta ühistu haldaja (füüsiline isik) juhatuse liikmeks, et asjaajamisi kergendada?

Rahaülekanded jääksid ikka juhatuse liikmele, kes on ühistu liige.

Või on muid lahendusi?

Aitähh!

Taisto

Leidsin arvutist ühe artikli, eht aitab.

Kas juhatuse liikmega saab sõlmida töölepingut?
30.07.2008


Selline küsimus tõusetub praktikas tihtipeale just väikemate äriühingute tegevjuhtidel, kes samaaegselt on ka sama äriühingu juhatuse liikmed. Kas oleks õigem töötada tegevjuhina töölepingu alusel või on olemas ka mingi muu võimalus? Vaatame kõigepealt esimest ehk töölepingu sõlmimise võimalust.
Teatavasti välistab töölepingu seadus (TLS § 7 p 10) nimetatud seaduse kohaldamise äriühingu organi liikme (kelleks on ka juhatuse liige) suhetele juriidilise isikuga (näiteks osaühinguga). Siit järeldub, et seadusest tulenevalt ei saa juhatuse liige täita oma ülesandeid äriühingu juhtimisel töölepingu alusel.
Kuna juhatuse liikmele ei laiene töölepingu seadus, ei laiene talle ka muud töösuhteid reguleerivad seadused: puhkuseseadus, töö- ja puhkeaja seadus, palgaseadus, töötajate distsiplinaarvastutuse seadus ning nimetatud seaduste alusel kehtestatud õigusaktid. Küll aga kohaldatakse juhatuse liikme tööle töötervishoiu ja tööohutuse seadust (edaspidi TTOS). Nimelt sätestab TTOS § 1 lg 3 p 3, et seadust kohaldatakse ka juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle. Praktikas tähendab see seda, et juhatuse liikmega töö juures juhtunud õnnetus on juriidilises mõistes tööõnnetus, koos kõigi seadustest tulenevate tagajärgedega, ehk kuni süüdlaste osas väärteo menetlemiseni Tööinspektsiooni poolt..
Mis puudutab aga muid seadusi, siis on hea teada, et töötuskindlustuse seaduse kohaselt ei loeta juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liiget (juhatuse liiget) kindlustatuks nimetatud seaduse mõttes. Juhatuse liikmetele makstud tasudelt ei peeta kinni töötuskindlustusmakset ning neile ei laiene seega ka töötuskindlustuse seaduses sätestatud õigused hüvitiste taotlemiseks. Seda seisukohta selgitab Töötukassa pikemalt oma veebilehel www.tootukassa.ee.
Millise lepingu peaks siis juhatuse liige äriühinguga sõlmima? Kui äriühingu juht täidab ainult ühingu põhikirjast tulenevaid juhatuse liikme ülesandeid, võib temaga sõlmida juhatuse liikme lepingu. Juhatuse liikme leping sõlmitakse äriühingu nõukogu või osanike otsusel. Kirjaliku lepingu sõlmimise vajadus tõusetub just siis, kui juhatuse liikmele tahetakse lepinguga ette näha tööseadustega sarnased tagatised (hüvitised, puhkused). Juhatuse liikme lepingus võidakse kokku leppida liikme ülesanded, tasu määr ja maksmise kord, tööaeg, puhkuse kestus ja võimaldamise kord, puhkuseraha suurus ja maksmise kord, töövahenditega kindlustamine, lepingu lõpetamisest etteteatamine, hüvitise määr jm. Juhatuse liikmega lepingu sõlmimiseks, muutmiseks või lõpetamiseks on vajalik äriühingu nõukogu, viimase puudumisel osanike otsus. Lepingu sõlmimise eelduseks on tavaliselt ka see, et äriühingul on enam kui üks juhatuse liige.
Milline on aga taolise lepingu õiguslik regulatsioon? Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 (RT III 2005, 15, 155) asunud seisukohale, et juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on olemuslikult lepingusarnane võlaõiguslik suhe, olles oma olemuselt lähedane käsunduslepingule, kus pooled lepivad kokku teatud ülesannete täitmises teatud aja jooksul ning millele on vastavalt kohaldatavad võlaõigusseaduse käsunduslepingut reguleerivad sätted. Sellele viitavad ka äriseadustiku vastavad sätted, milliste kohaselt on isiku juhatuse liikmeks valimiseks vajalik tema nõusolek. Juhatuse liikme ja äriühingu suhteid reguleerivate lepingute sõlmimisel, täitmisel ja lõpetamisel tuleks seega järgida võlaõigusseaduse käsunduslepingu sätteid. Juhatuse liikmega sõlmitavas käsunduslepingus võiks täpsustada õigusaktidest ning äriühingu põhikirjast tulenevate kohustuste täitmise tingimusi, kehtestada üldise hoolsus- ja lojaalsusnõude täitmiseks vajalikud kohustused, sätestada juhatuse liikme tasustamise, sealhulgas ettenähtud soodustuste ja kulude hüvitamise kord, samuti vastutuse täpsemad alused ning lepingu ennetähtaegse ülesütlemise tingimused.
Kui juhatuse liige on aga enne juhatuse liikmeks valimist töötanud töölepingu alusel, kas sel juhul tuleks tööleping lõpetada ja kui siis, mis alusel? Vastus sellele küsimusele oleneb sellest, milliseid tööülesandeid juhatuse liige enne juhatuse liikmeks valimisi täitis. Kui ta täitis tööülesandeid, mida ta juhatuse liikmeks valimise tõttu enam ei täida, ehk töötas mingis konkreetses ametis, siis tuleks tööleping lõpetada poolte kokkuleppel (TLS § 76). Toome näite: Jaan töötas kokana osaühingule kuuluvas toitlustusasutuses, kuid firma laienedes palgati juurde uued kokad ning tehti Jaanile ettepanek asuda juhtima laienenud toitlustusasutust tegevjuhina ja juhatuse liikmena, loobudes sealjuures koka tööst ja keskendudes firma juhtimisele. Nii lõpetatigi meie näite puhul kokk Jaaniga tööleping poolte kokkuleppel ning sõlmiti temaga kirjalik juhatuse liikme leping.
Kuna juhatuse liikmeks valimise kohta on äriseadustikust tulenevalt vajalik kandidaadi nõusolek, siis võib eeldada, et nõusoleku andmisel lepivad äriühing (nõukogu, osanik) ja tulevane juhatuse liige kokku, kas seniste tööülesannete täitmine koos juhatuse liikme kohustustega on edaspidi võimalik või mitte. Nii näiteks on mõned juriidilised isikud taolise töötaja töölepingu peatanud, garanteerimaks töötajale võimalust jätkata tööd endisel töökohal peale juhatuse liikme volituste lõppemist. Meie näite puhul oleks tööandja kokk Jaani töölepingu tema juhatuse liikme volituste ajaks lihtsalt peatanud.
Siinkohal soovitan asjaosalistel siiski arvestada sellega, et Riigikohus oma kohtulahendites on asunud seisukohale, et töötaja poolt nõusoleku andmist tema valimiseks juhatuse liikmeks loetakse poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamiseks endisel töökohal, kusjuures tööleping juhatuse liikmega loetakse lõppenuks poolte kokkuleppel päevast, mil ta andis nõusoleku juhatusse valimise kohta (vt riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-00; RT III 2000, 24, 262).
Tihtipeale küsitakse, kas äriühingu juhatuse või nõukogu liige võib samaaegselt olla ka selle äriühingu (töölepinguga) töötaja. Ehk meie eelneva näite puhul, kas kokk Jaan oleks saanud juhatuse liikmena töötada edasi ka kokana? Seadus ei keela äriühingu juhatuse liikmel täita samas äriühingus töölepingu alusel talle pandud kohustusi, kuid neid peab olema võimalik eristada äriühingu juhatuse liikme tööfunktsioonidest. See tähendab, et äriühingu juhatuse liige võib samas äriühingus töötada ka töölepingu alusel, kui tehtav töö ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus oma otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-108-05 (RT III 2005, 42, 421), mille kohaselt töölepingu seadusest ei tulene, et äriühingu juhatuse liige ei saaks samaaegselt olla äriühinguga ka töösuhetes. Nii, et meie näite puhul oleks võinud kokk Jaan jätkata töötamist kokana töölepingu alusel, samaaegselt juhtides toitlustusasutust juhatuse liikmena vastava lepingu alusel.
Kokkuvõttes võib öelda, et äriühingu juhtorgani liikme ja äriühingu suhteid reguleerivate lepingute (juhatuse liikme leping) sõlmimisel, täitmisel ja lõpetamisel tuleb järgida võlaõigusseaduse käsunduslepingu sätteid, äriühingu juhatuse (nõukogu) liikme töösuhtele äriühinguga, mida vastav juhtorgani liige täidab töölepingu seaduse alusel ning mis ei kujuta endast seadusest või äriühingu põhikirjast tulenevate juhatuse (nõukogu) liikme kohustuste täitmist, tuleb rakendada töölepingu seadust.

Leonid Siniavski,
tööinspektor-jurist
Oma Saar,
30.07.2008