Korteriühistu Abi

Kui kaua peab ette teatama kordus üldkoosolekust? Kas on õige teha nii et kui üldkoosolek jäi ära ning siis kadusid ka üldkoosolekust teated infotahvlil, seal oli ka kirjas kordus üldkoosoleku kuupäev?

Vaata oma põhikirja. Tean, et paljud ühistud teevad ühe koosoleku teatega teatavaks kohe ka korduskoosoleku.
Seadusest ei sätesta seda kui pikk vahe peab olema kahe koosoleku vahel, küll aga sätestab seda, et korduvkoosoleku etteteatamise aeg on 7 kp.

Lisaksin siia küsimuse, et kui korduskoosoleku alguseks on kvoorum koos, kuid osa liikmeid lahkub koosoleku jooksul koosolekult, milline on siis koosolekul millegi otsustamise võimalus?

Kunagi oli sellest kusagil juttu ja ma ei tea kui kindel see on aga sellisel juhul annab liige kes ära läks oma jah sõna. Võin ka valetada.

Või läheb kirja erapooletuna? Mis on ka sisuliselt poolt, mitte vastu hääletus.

Minu põikpäise loogika järgi on kvoorum vajalik koosoleku läbiviimiseks. Kui kvoorum koos, võib koosoleku läbi viia. Koosoleku otsuste hääletamisel loetakse ikka reaalselt koosolekul hääletanute arv. Kui keegi koosolekult lahkus ja kellelegi volitust ei kirjutanud, siis tema ei osale hääletamisel. Ei poolt, vastu ega erapooletuna.
Aga mis seljuhul saab, kui hääletuses osalejaid on alla kvoorumi.... vat seda ei tea. Õnneks pole meil niimoodi läinud.

Minu teda on nii, et kvoorum on küll koos, kuid hääletamisel ei saa lahkujate häältega arvestada (ka mitte kui erapooletud).
Hääletamine ja häälte arvestamine toimub kohalolijate järgi.

Kaldun ses osas Valgega nõus olema. Aga ega tea.

Kui hakata järele mõtlema siis üldkoosolekul oleme siiamaani käitunud nii nagu Valge seda seletas.

Heino kirjutas:Kui hakata järele mõtlema siis üldkoosolekul oleme siiamaani käitunud nii nagu Valge seda seletas.

Just edasi ongi kuidas Valge ütles. Selle asja kohta pidi olema riigikohtu lahend kah (ise pole lugenud ja ei kinnita ja otsida kah ei viitsi), et kui alguses kvoorum koos, siis võivad kasvõi kõik peale ühe laiali minna. Kvoorumit loetakse alguses ja ülejäänu on puhtalt enamuse otsustada. Mõte siis selles, et kes alguses olid kohal ja varem lahkusid, siis nad loobusid oma õigusest hääletada, aga otsustab enamus ja kui kohale jäi nt 1 inimene, siis see ongi enamus ja otsustab.

Mis on korduv koosolek.See,et kordate üldkoosolekut.Seega kokkukutsumise tähtaeg on vastavuses üldkoosoleku ajaga.Kui teil on üldkoosoleku etteteatamine 7 päeva siis ka üldkoosoleku etteteatamine peab olema 7 päeva,Ja kui te ei tee korduskoosolekut 21-päeva pärast see, et kolme nädala jooksul , siis tuleb uus üldkoosolek.Kui teil on , et üldkoosoleku etteteatamine on 15 päeva siis ka korduskoosoleku etteteatamine on 15 päeva,üldkoosoleku reeglid on samased ka korduskoosolekule.Nad mitte kuidagi ei tohi olla erinevad.Ja kui tehakse üldkoosoleku ja korduskoosoleku ühel ja samal päeval .siis see peab olema kajastatud ka teie põhikirjas.Kui seda ei ole siis on see koosolek õigustühine.Ja väga paljud ühistud seda praktiseerivad,Et pannakse kuulutuse üles ja seal on kirjas juba ka korduskoosoleku aeg.See on vale.Kui asi läheb kohtuni siis on teie kaotus kindel.See ei ole seadusega kooskõlas.

Sellist korraldust praktiseerib ka EKÜL ise.

Aga neil on see põhikirjas sees.Ma olen seda ka ise praktiseerinud.Kuid ühel ilusal päeval kui oli vaja see viia registrisse siis oli lips läbi.Kohtunikuabi ei last seda läbi.Kuna on olemas kohtulehend, selle kohta.KUid kohtunikuabi ei and mulle neid andmeid.Kuna korteriomanik on kaevanud registriosakonna peale kohtusse.Ja ta ei soovinud rohkem seda viga teha.Nemad lähtuvad üldkoosoleku reeglitele.Üldkoosolek on korduskoosolekuga üks - ühele.Seega tulebki toimida üldkoosoleku korraga.

Eks me ka siis seni praktiseerime, kuni keegi kaebab.

leammj kirjutas:Ja kui tehakse üldkoosoleku ja korduskoosoleku ühel ja samal päeval .siis see peab olema kajastatud ka teie põhikirjas.Kui seda ei ole siis on see koosolek õigustühine.

Küsin jälle, millisele seadusele sa viitad?
Mis teeb selle koosoleku õigustühiseks, kui põhikirjas seda ei kajastata?

Palun vasta seekord konkreetselt.

MTÜS §20 lg.5, Meie põhikirjas on p6,4 ja 6,5 See on EKÜL näidis põhikirjas ka sees. MTÜS §21 lg.1 MTÜS §76,§79 ning Äriseadstik §53 Mul on olemas kohtunikuabi Ingrid Vedler otsus.Nemad ei vaata mitte kutseid vaid tähtaegu kuupäevaliselt.Kui on tähtaeg 15 siis sellel+15 päeva.Ja kui on 7 päeva siis sellel +7 päeva.ja 3 nädala jooksul.Ja loe ka Ervini kommentaare.Ta on neid kirjutanud korduskoosoleku all.Loe.

No nii, seaduses ei ole sipi ka kui palju eab olema üldkoosoleku ja korduvkoosoleku kutsete esitamise ajavahe, seega võib neid esitada ühes kutses ja vastavalt pikima etteteatamise ajale.
See, et sa oled pannud punkti põhikirja, on juba teie sisene kokkulepe ning selle kokkuleppe rikkumise eest KÜ karistada saigi.
Seadus ei kohusta taolist lepet põhikirja panema, see on vaba voli.
Veekord kordan, et põhikiri on kokkulepe omanike vahel, mis ei pea endas sisaldama seaduse kordamise punkte vaid peab sisaldama seaduses reguleerimata punkte või üldistatud punktide täpsustusi


Siin on ka need seaduse punktid millele viitasid.
MTÜS §20 lg.5, Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.
MTÜS §21 lg.1 (1) Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid.
MTÜS §76,§79 Registrile kohaldatakse vastavalt äriseadustiku
Äriseadstik §53 (1) Kandeavaldus vaadatakse läbi 5 tööpäeva jooksul arvates avalduse saabumisest.
(2) Kui avaldajale on määrusega antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja ta on kõik puudused kõrvaldanud, vaadatakse kandeavaldus uuesti läbi 5 tööpäeva jooksul.
(3) Kohus võib erilist kontrollimist vajavate asjaolude puhul läbivaatamise tähtaega pikendada kuni 3 kuuni.
(4) Kiirmenetluses vaadatakse kandeavaldus läbi hiljemalt järgmisel tööpäeval arvates avalduse saabumisest.
(5) Kiirmenetlusse võetakse kandeavaldus avaldaja taotlusel, kui:
1) avalduse ja muud seaduse kohaselt nõutavad dokumendid (kandedokumendid) esitavad neid seaduse kohaselt allkirjastavad isikud digitaalallkirjastatult käesoleva seadustiku § 67 lõike 4 punkti 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt;
2) avaldusele on lisatud käesoleva seadustiku §-s 1391 sätestatud põhikiri juhul, kui avaldusele tuleb lisada põhikiri koos või ilma asutamislepinguta;
3) registripidaja saab kandega seotud füüsilisest isikust ettevõtja, äriühingu asutaja, täis- ja usaldusosaniku isikuandmeid, juriidilise isiku puhul ka esindaja seadusjärgset esindusõigust ning äriühingu juhatuse ja nõukogu liikme, likvideerija, audiitori ning ettevõtja prokuristi isikuandmeid käesoleva seadustiku § 67 lõike 4 punkti 1 alusel kehtestatud korras arvutivõrgu kaudu automatiseeritult kontrollida;
4) osakapitali tehakse asutamisel ning osa- või aktsiakapitali suurendamisel üksnes rahalisi sissemakseid ja need on asutamise korral laekunud registripidaja deposiitarvele;
5) äriregistrisse kantava või osakapitali suurust muutva osaühingu osad ei ole registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris;
6) riigilõiv äriregistri kande eest on laekunud selleks määratud arveldusarvele riigilõivuseaduses sätestatud määras;
7) osa- või aktsiakapitali sissemakse tegemisel registripidaja deposiitarvele ning äriregistri kande eest riigilõivu tasumisel on kasutatud käesoleva seadustiku § 520 1. lõikes nimetatud asutamisnumbrit, registrisse kantud ettevõtja puhul tema registrikoodi;
kandedokumentidele on alla kirjutanud isik ise või juriidilise isiku seadusjärgne esindaja;
9) tegevusala on näidatud käesoleva seadustiku § 4 lõigete 5 ja 6 kohaselt;
10) avaldusega ei taotleta äriühingu ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise, lõpetamise, ettevõtja registripiirkonda muutva asukohavahetuse äriregistrisse kandmist, äriregistrist kustutamist ega riigi või omavalitsuse poolt äriühingu asutamise äriregistrisse kandmist.
11) avaldusega ei taotleta välismaa äriühingu filiaali äriregistrisse kandmist.
(6) Kandeavaldust ja muid kandedokumente ei võeta kiirmenetlusse, kui nad ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 5 nõuetele. Sel juhul kuvatakse esitajale põhjus, miks esitamine ei ole võimalik.