Korteriühistu Abi

Mul siis selline mure või õigemini kysimus et kui toimub koosolek ja kohale mitte tulija teeb volituse kellelegi. Kas see keegi saab hääletada poolt või vastu omal soovil või on ainult võimalus hääletada nn erapooletult? Tips segane aga loodan et saite kysimusest aru

Ta võib hääletada nii poolt, vastu kui ka olla erapooletu.

Aga kui see nn volitatud isik on juhatuse esimees. Ja kas siis on alusetu talle meelde tuletada et pole mõtet oma tahtmist läbi surudes hääletada poolt? Tal neid häälekesi volituste näol tykke kol pluss enda oma:)

Juhul kui juhatuse esimees on ka ühistu liige (omanik) siis tema hääletab vastavalt oma tahtmistele. Samas vaadake üle oma põhikrjast - mitu volitust võib ühel isikul olla. Meil põhikirjas on näiteks nii: Ühistu liige võib esindada korraga ainult 1 ühistu liiget

Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla korteriomaniku abikaasa, täisealine perekonnaliige, korteri kaasomanik või teine ühistu liige.

Küsimus on selles, kas need volitajad on teadlikud üldkoosoleku päevakorra punktidest ja kas nad on volituses ära näidanud oma seisukoha antud küsimuste lahendamiseks. Kui volitus on vormis "volitan hääletama minu eest ja nimel", siis otsustab volituse saaja mille poolt või vastu hääletada.
Seadus seda ei piira, piirab üksnes volituse andja

Kui tekib kahtlus kas volituse on andnud ikka omanik või kirjutas selle endale juhatuse liige ise valmis, siis kontrollimiseks helista omanikule
Mitu korteriomandit teil majas on? Kasprobleem on selles, et maja väike ja kolm häält moodustab juba enamuse otsuse?

Põrgu päralt ma ei tiagikas mul seda nn põhikirja on:( Aga kas üldkoosoleku otsust on võimalik muuta? Juhatuse esimees väitis mulle et ei ole????

Üldkoosoleku otsust on võimalik vaidlustada kohtus kolme kuu jooksul alates otsuse teavitamisest. Samas on sul võimalus lisada oma lahkarvamus protokolli juurde lisana, mida hiljem saab siis ka kohtus kasutada.

Ühistu liige võib esindada korraga ainult 1 ühistu liiget. Nii seisab meie põhikirjas. Kas siis juhatuse esimehel ei ole õigust volitustega lehvitades hääletada a'la nelja kordselt?

Loomulikult mitte.

Aga andke siis nõu mismoodi sellele uskmatule see selgeks teha a'la ametlikus korras et ei tekiks pärast konflikte.

Näita talle teie enda ühistu põhikirja. Ta ei saa kuidagi vastu vaielda põhikirjale ja kui ta seda teeb siis ta on lihtsalt *****. Juhatuse liikemel peaks sellised asjad tegelikult peas olema.

On ta üleüldse ühistu liige - omanik?

Oleme aastakese eksisteerinud KÜ ja meil tehakse juhatuse poolt ikke sihukseid otsuseid mis meid elanikke ikka päris põlvili surub. Aga kuna meil majas palju pensionäre siis kurb vaadata kuis need siplevad et mitte võlgadesse jääda. Juhatuse esimees aga parimais aastais ja heal elujärjel noor inimene. Üks naljakas seik kah teile kui madalale võib meie juhatuse esimees langeda:) Kogemata riputasin pesu tema pesunöörile mis asub yhiskasutatavate torude vahel. Siis kuivale pesule järele minnes avastasin et ohooo mul lapse pyksisääre kylge on tekkinud pooleks murtus A4 paberi lipik kirjaga et need tema isiklikud ja ilma lahinguta ta neist st pesunööridest ei loobu. Lasteaia aeg tuli kohe meelde.A'la anna mu komm kah tagasi mis sulle eelmiste jõulude aegu andsin. Siit siis järeldus et kas on ikke juhatuse esimees täie aruga???

Ühesõnaga kui üldkoosolek on tulemas, valmista ennast ette. Põhikiri jne. Ja ära unusta meid ka teavitamast.

OK suured tänud lahke vastuvõtu ja hea sõna eest

See on muidugi küüniline, kuid küsida võid pesunööri kohta nii "on sul leping ühisusega, et sa oma pesunööri meie ühisomandile panid?"

Hääletamine ja osalemine üldkoosolekul volikirjaga.Juhatuse liige ja ammugi mitte juhatuse esimees ei saa olla üldkoosolekul volikirjaga.See on vahekorras Huvide konflikt.Seega juhatus esindab oma liikmeid oma huvide piires,.Seega ikkagi volikirja alusel saab olla teine KÜ-liige,täisealine perekonna liige .Kuid tegelikult ei saa ka kvoorumi olemasolul lugeda juhatuse liikmeid sinna. Nad peavadf igaljuhul olema alati koosolekul.Seega siit peate mõtlema loogiliselt, et kuidas saab olla juhatuse esimees volikirjadega.Ega seadus ei näe ette kui palju võib omada üks ühistu liige volikirju.Kui talle annab pool ühistut siis teda austatakse ja usaldatakse.Kui tuleb juhatuse esimees koosolekule völikirjadega siis võite panna hääletusele .Kui üldkoosolek kiidab selle heaks siis miks mitte,Üldkoosaolek ju otsustab kas ta neid aksepteerib või ei,Selleks ju tegelikult antakse need hääled , et esindaja hääletab tema enda nägemise järgi.

Mitte ei saa aru, mida sa öelda tahad. Segane jutt.

Lugupeetud leammj. Oled viimasel ajal usinasti sõna võtma hakanud. Sinust on tihti raske aru saada ja sellest postitusest ei saa kohe üldse aru.
Milline seadus keelab KÜ juhatuse liikmel olla üldkoosolekul kellegi poolt volitatuna? Loomulikult peab juhatuse liige sel juhul ikka KÜ liige olema. Milline seadus keelab KÜ liikmetest juhatuse liikmeid lugemast üldkoosoleku kvoorumi hulka?

Selline küsimus. Esiteks elame maal. Tahame rõdu kinni ehitada, KÜ esimees ütles, et palun väga tehke mis tahate.. rohkem ei hakanud antud teema kohta uurima. Kui saime valmis tuli vallast kiri, et ebaseaduslik ehitus, kui kuu aja jooksul vana olukorda ei taastata, karistatakse rahatrahviga kuni 18000 krooni. Käisin vallas küsimas, et mida saaks teha, et see seaduslikuks muuta, kuna tõesti ei teadnud, et sellest selline olukord kujuneb. Siis öeldi, et KÜ peab korraldama koosoleku, kus toimub hääletamine ja kui saate vähemalt 50+1 korteriomanike häältest, siis tulge valda tagasi tooge nõusoleku taotlus + 2 lisa + KÜ hääletuse tulemus.. Siis vallavalitsus ise otsustab, mis edasi saab!
Majas on 4 valla korterit. Ühesõnaga olen kindel, et sealt saan 4 vastuhäält (sain vallas nende suhtumisest aru) Kas on õige, et vald st valla esindaja saab hääletada KÜ koosolekul ja siis läheb see küsimus uuesti valda arutusele, et mis ikka saab? Kas ei teki huvide konflikti? Jään tagasisidet ootama.

Eike36 kirjutas: Kas on õige, et vald st valla esindaja saab hääletada KÜ koosolekul ja siis läheb see küsimus uuesti valda arutusele, et mis ikka saab? Kas ei teki huvide konflikti? Jään tagasisidet ootama.

Jah, loomulikult on õige. Kui korteri omanikuks on vald, siis on vald ka KÜ liige ja valla seaduslikul esindajal on KÜ üldkoosolekul samasugune hääletusõigus kui teistel KÜ liikmetel.

Oletame, et toimub koosolek. Majas on 24 korterit, ise ma ei saa hääletada, pean hääletusest taandama. Seega on vaja 12 inimese poolthäält. Mis saab kui kohale tuleb nt 9 inimest?

Eike36 kirjutas:Oletame, et toimub koosolek. Majas on 24 korterit, ise ma ei saa hääletada, pean hääletusest taandama. Seega on vaja 12 inimese poolthäält. Mis saab kui kohale tuleb nt 9 inimest?

Keegi ega miski ei keela sul hääletamast. Sinul on antud küsimuses täielikult seaduslik õigus hääletada.

MTÜS
§ 22. Üldkoosoleku otsus
(4) Igal mittetulundusühingu liikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, liikme ja mittetulundusühingu vahel tehingu tegemist või liikmega õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses mittetulundusühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad liikme või tema esindaja juhatuse või muu organi liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist. Esindatuse määramisel selle liikme hääli ei arvestata.

Üldkoosoleku otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega, seega kui majas on 24 korterit, peab üldkoosoleku toimumiseks kohale tulema 13 liiget või nende seaduslikku esindajat ja koosoleku otsus võetakse vastu 7 häälega. See on minimaalne vajalik arv. Kui koosolekule tuleb 9 liiget, ei saa koosolekut läbi viia kvoorumi puudumise tõttu.

Loe Mittetulundusühingute seadust.

Miks sa ei saa hääletada

Kuna küsimus on meie rõdu kohta.

Eike36 kirjutas:Kuna küsimus on meie rõdu kohta.

Ma panin spetsiaalselt selle pärast oma eelmisesse postitusse MTÜS-ist seadusepügala. Teie rõdu kinniehitamine ei ole ei teiega tehingu tegemine ega õigusvaidluse pidamine, muust rääkimata.